|
|
MUUSIKAFESTIVAL |
Peeter Vähi kunstilisel juhtimisel asetleidev igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, West-Deutsche Rundfunki Sümfooniaorkester, Tokyo Filharmoonia Koor, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.
Klaaspärlimäng 2007
R 6
juuli kell 20 Mustpeade Maja, Tallinn
EL Kammerorkestri kontsert pakub 17–18 saj suurmeeste loomingu kaudu
peenekoelist läbilõiget epohhide muutumisest ja ideaalide kujunemisest.
“...Mozart, nagu Bachki, ei soovi meid õpetada, veelgi vähem hämmastada, ta
ei soovi muud, kui pühitseda oma kutsumust töös nii täiuslikult kui võimalik,
anda endast kõik ja teostada end teenimises.” (H Hesse)
R 6. juuli kell 23 (!) Pärnu Kontserdimaja
NYYD Ensemble: Mihkel Peäske (flööt), Linda Vood (flööt), Nils Rõõmussaar (oboe), Toomas Vavilov (klarnet), Meelis Vind (klarnet), Jandra Puusepp (saksofon), Peeter Sarapuu (fagott), Esa Tapani (metsasarv), Kalle Koppel (metsasarv), Priit Aimla (trompet), Roman Petuhhov (trompet), Eduard Akulin (tromboon), Madis Metsamart (löökpillid), Rein Roos (löökpillid), Eda Peäske (harf), Marrit Gerretz (klaver), Harry Traksmann (I viiul), Juta Õunapuu (II viiul), Torsten Tiebout (vioola), Leho Karin (tšello), Mati Lukk (kontrabass)
Eesti
esimene ja siiani ainus kaasaja muusikale pühendunud kollektiiv NYYD
Ensemble sündis sügisel 1993 koostöös festivaliga NYYD ja pakkus sellega
lahenduse eesti noorema põlvkonna muusikute probleemile: kui eesti
muusikaelu on osa maailma muusikaelust, siis on eesti muusikute kohuseks
hoida oma publikut kursis 20 saj ja tänase õhtumaa väärtmuusikaga, mis pole
mittestandardsete koosseisude ja harjumatu helikeele tõttu senini jõudnud
meie kooride ja sümfooniaorkestrite repertuaari, ent mida on kirjutanud ja
kirjutavad meie sajandi suurheliloojad.
P 8 juuli kell 20, Pärnu Kontserdimaja
Me näime olevat unustanud,
11 juuli kell 20 Eliisabeti kirik, Pärnu
“Latvijal” on selja taga pikk ajalugu. Aastast 1942 on nad esitanud oratooriume, missasid ja kantaate, nende laia repertuaari kuulub muusika säravast renessansiajastust postmodernistliku kaasajani. Koor on eri maailmaotste juhtivate orkestrite juures teretulnud külaline, alates eksootilisest Singapurist ja lõpetades eesti kultuuriruumile lähedase Saksamaaga. Hiljuti salvestas koor muusika Patrick Süskindi õõvastava hittromaani ainetel valminud Tom Tykweri filmile “Parfüüm”.
Kavas: Debussy, Mompou, de Falla, E Grigoryan, Westlake, York, Towner
Vendi Slava ja Len Grigoryani on korduvalt nimetatud viimase kümnendi
originaalseimaks ja säravaimaks kitarriduoks. Noorusest hoolimata on neil
ette näidata suur hulk konkursivõite ning esinemisi mainekais
kontserdipaigus, alates Euroopast lõpetades Araabia Ühendemiraatidega.
Hiljuti salvestasid
Grigoryanid plaadifirma ABC Classics all uue albumi “Play”.
Eesti turneel kõlab lisaks suhteliselt klassikalisele repertuaarile (Claude
Debussy, Manuel de Falla) ka muusika, mis asub kusagil klassika, džässi ja
folgi piirimail (Ralph Towner, Andrew York).
Vene 19 saj üht eredaimat komponisti Modest Mussorgskit teatakse
ennekõike ooperite ja süidi “Pildid näitusel” järgi, ning kuigi talle polnud antud pikka
eluiga, on tema looming võrratult mitmekesisem. Tema helitöödest kostavad 20 saj muusikale omased helimaastikud. Mussorgskit on tõstnud
pjedestaalile mitmed hilisemad muusikamaailma suurkujud ja näiteks Šostakovitški on oma
mälestustes öelnud sügava aukartusega, et Mussorgski oli tema jaoks terve
akadeemia kunsti, poliitika ja inimsuhete alal... Prokofjev esindab 20 saj
vene neoklassitsistlikku muusikamaailma. Giuseppe Sinopoli on erakordne
inimene – omandanud arstikutse, kaitses ta dissertatsiooni
kriminaalantropoloogia alal, tegutses peamiselt hoopiski dirigendina.
Komponeerimist õppis Karlheinz Stockhauseni käe all, ja seda õpitut
kuulemegi “Klaaspärlimängul”. Grusiinlane Kantšeli
peegeldab aga 1970ndatel tekkinud postmodernistlikku mõttemaailma ning
on tagatipuks kirjutanud ka lustakat filmimuusikat (näiteks Georgi Danelia
linateosele “Mimino”). “Kantšeli “Ex contrario” ühendab inimesi
Põhjast ja Lõunast, Idast ja Läänest, teos on täis armastust ja sallivust
ning jõuab alati lõpuks harmooniasse.” (A Mustonen)
Tänud:
EV Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus Klaaspärlimängu festivalid © ERP |
|