KLAASPÄRLIMÄNG 2008

Korraldaja: ERP
koostöös Tartu linnaga

Kunstiline juht – Peeter Vähi

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu  püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, West-Deutsche Rundfunki Sümfooniaorkester, Tokyo Filharmoonia Koor, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

Inglise keeles / In English

Programm

T 27 mai kell 16 Ülikooli kohvik (Ülikooli 20, Tartu), koostöös Eesti Väitlusseltsiga
SÜVAKULTUURI ELITARISEERUMINE
Avalik diskussioon. Väitlevad Linnar Priimägi, Tõnis Lukas, Peeter Vähi, Tiina Kangro ja Brigitta Davidjants, moderaator Ilmar Raag

K 16 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik

JUNGLE BOOK OF BAROQUE
Ansambel Villancico (Rootsi): Peter Pontvik (kunstiline juht & dirigent, kontratenor), Nina Åkerblom Nielsen (sopran), Annasara Jaensson (sopran), Dan Johansson (kontratenor), Viktor Kallas (tenor), Carl-Fredrik Jaensson (tenor), Yamandú Pontvik (bariton), Olle Holmgren (bass), Markus Ström (plokkflöödid), Anders Ericson (barokk-kitarr), Magdalena Mårding (viola da gamba), Karl Thorsson (löökpillid), Daniela Valero (barokk-tants, Mehhiko), Kaj Sylegård (barokk-tants)
Kavas: renessanss- ja barokkmuusika Ladina-Ameerikast (Peruu, Boliivia, Guatemala, Panama, Mehhiko), osaliselt indiaani hõimude keeltes

N 17 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)

Tõmba alla: Leonardo da Vinci. Tre Rebus musicali, fragm, 111 sek, mp3, 2607 KB

Leonardo da Vincit tuntakse eelkõige kui maalikunstnikku, skulptorit, arhitekti, insener-leiutajat. Tema muusikaalasest tegevusest on üsna vähe teada.
Viimasel ajal on palju spekulatsioone tekitanud väide nagu oleks Leonardo oma kuulsasse Püha õhtusöömaaega kodeerinud sõnumi Jeesuse vereliini jätkumisest maa peal. See on innustanud ka muusikuid tema töid lähemalt uurima. Itaalia muusik ja arvutispetsialist Giovanni Maria Pala väitis hiljuti, et on leidnud samale maalile kodeeritud 40-sekundilise hümni, mida ta nimetab reekviemiks Jeesusele.
Käeolev kontsert on teekond ajastusse, mida iseloomustas mitmekülgse ande ja teadmistega loovisiksus, muusika ja teaduste lummav kooseksistents. Pole juhuslik, et enamus renessansiajastu inellektuaalidest olid üheaegselt matemaatikud, astronoomid, maalikunstnikud, kirjamehed ja muusikud, kellest nii mõnedki on jätnud maailma kultuuriajalukku arvestatava jälje mitmel erineval alal.
Kava pakub kuulajale originaalsel, redigeerimata kujul ülevaadet Itaalia erakordselt vitaalse ja kaasahaarava renessansskultuuri suurkujude muusikaloomingust ja selle ajastu helikeelest, kõrvutades nii tuntud elukutseliste heliloojate kui ka asjaarmastajte poolt loodut.

1992 asutas lautomängija Maurizio Piantelli ansambli “Laus Concentus”. Pillid, millel mängitakse, on vastava ajastu originaalid või nende täpsed koopiad. Kavale, mida esitatakse, eelneb tavaliselt originaalmaterjali põhjalik uurimine. Ansambel saab pidevalt kutseid varajase muusika festivalidele ning teeb salvestusi firmale La Bottega Discantica, mis on teinud ta tuntuks maailmas. Ansamblit iseloomustavad atraktiivsed kavad, mida eelistatult esitatakse arhitektuuriajaloolistes paikades.
Mitmekülgse andega Renata Fusco (sopran) alustas klassikalise tantsuga, saavutades sel alal märkimisväärseid tulemusi. Käesoleval ajal osaleb mitmete varajase muusika ansamblite töös, esineb ka operettides ja muusikalides. On maailmas tuntud Christine osatäitjana Andrew Lloyd Webberi “Ooperifantoomis” (2006).
Lautomängija Massimo Lonardi tegutseb nii solistina kui ka mitmete ansamblite liikmena. Lõpetas Milaano Konservatooriumi klassikalise kitarri alal Ruggero Chiesa juures, seejärel spetsialiseerus lautomängule Hopkinson Smithi juhendamisel. On salvestanud hulgaliselt CDid, sealhulgas Francesco Canova da Milano, Pietro Paolo Borrono, Joan Ambrosio Dalza, Vincenzo Capriola muusikaga, vihuela (kitarritaoline keelpill, millel mängis Orfeus) palu Luis de Milàni kogumikust, John Dowlandi lautomuusikat jm. Massimo Lonardi on Pavia Instituto Superiore di Studi Musicali “Franco Vittadini” ja Veneetsia Scola di Musica Antica professor.
Maurizio Piantelli, theorbi- ja lautomängija, ansambli “Laus Concentus” asutaja, mängib ühtlasi ka 1992 aastast tegutsevas ansamblis “Delicate Musicae”, mida peetakse üheks Itaalia väljapaistvaimaks varajase muusika ansambliks.
Maurizio Less, viola da gamba ja violonemängija kuulub ka Itaalia nimekasse “Janas” ansamblisse, mis lähtub renessansi- ja barokiajastule iseloomulikust printsiibist, kus erinevate Vahemeremaade muusikud tegid koostööd, vahetades omavahel ametikohti õukondades ning muusika oli tihedalt seotud teiste kunstidega. Less on aastaid pühendanud varajase muusika uurimisele ja teinud koostööd selliste tuntud vanamuusika kollektiividega nagu “Hesperion XX”, “Tripla Concordia”, “L’Europa Galante”, “Aglia”, “Cantilen”, “Antiqua” ja “La Cappella Pieta dei Turchini”.

R 18 juuli kell 19.17 (!) Tartu Raudteejaam (koostöös Tartu Hansapäevadega)

ULLUD SAXOFONISTID
Anders Paulsson (sopransaksofon, Rootsi) & Tobiase Keelpillikvartett; Duo Ulli A Ruetzel (saksofon, Saksamaa) & Hubl Greiner (elektroonilised löökpillid, Saksamaa); Duo Rein Kilk & Olav Ehala (saksofon & klaver)
Kavas: Bach, W A Mozart, improvisatsioonid Siiditee teemadel

Tavapäratu kontserdipaigaga soovivad festivali korraldajad juhtida tähelepanu Tartu jaamahoonele kui arhitektuuriväärtusele, samuti suhteliselt ökoloogilisele raudteetranspordile, mis ometi on viimastel aastatel Eestis taandunud kütust neelavate võimsate autode ees.
Anders Paulsson, Rootsi sopransaksofoni virtuoos on üks vähestest, kes sellel tavapäraselt džässmuusika instrumendil on teinud silmapaistvat karjääri klassikalise muusika solistina. Tema suurepärane mäng on inspireerinud rohkem kui 40 heliloojat just temale oma teoseid kirjutama. Ta on õppinud Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, täiendanud end Prantsusmaal Jean-Marie Londeix’ juures ning New Yorgi Manhattan School of Music’is. Alates debüüdist 1992 Carnegie Hallis on ta andnud sadu kontserte maailma eri paigus, soleerides nii tuntud orkestrite, kammeransamblite kui ka kooridega.

Tõmba alla: Mozart. Kvartett F-duur. Anders Paulsson, sopr saksofon, fragm, 4 min 18 sek, mp3, 4034 KB

Ulli A Ruetzeli puhul on tegemist äärmiselt omanäolise isiksusega. Tegutsenud noorpõlves pianistina, sai temast hiljem plaadifirma Polygram produtsent, prestiižse elektronmuusikafestivali Ars Electronica kunstiline juht. Ta on teinud koostööd selliste tippudega nagu “Genesis”, “Nazareth”, Elton John, Barry White, “Status Quo”... Tema elutööks võiks nimetada labelite Erdenklang ja CCn’C Records, samuti muusikakirjastuse CultureWare Music Publ asutamist ja kunstilist juhtimist. Ja nüüd – see tundub peaaegu uskumatuna – otsustas hallipäine üsna eakas härra alustada altsaksofoni õpinguid. Ta harjutab üksi, ei tee kunagi proovi ansamblipartneritega (st kohtub nendega kontserdil esmakordselt), mis tagab muusika 100-protsendilise improvisatsioonilisuse ja välistab “surnud” esituse. Kindlasti tekib nende ridade lugejal küsimus, miks kasutab festival oma programmis 4-aastase saksofonististaažiga amatöörsaksofonisti, külluses on ju professionaale. Põhjus on sarnane, miks esitatakse “Klaaspärlimängul” muusikamaailma suurkujude Bachi, Mozarti jt kõrval ka Leonardo da Vinci, Michelangelo Galilei, Friedrich Nietzsche ja koguni Türgi sultanite loodud muusikat.
Tartu Raudteejaamas astub Ulli A Ruetzel üles koos löökpillimängija ja elektronmuusika looja Hubl Greineriga. Nende umbes pooletunnine improvisatsiooniline programm põhineb ekspeditsioonil “Siiditee Tuur 2007” tehtud Peeter Vähi fotodel, mis ilmuvad kontserdil samaaegselt interpreetide ja publiku ette.
Duo Rein Kilk – Olav Ehala kavasselülitamisega on korraldajad enda peale võtnud veelgi suurema riski. Ehala kui muusiku nimi ei vaja tutvustamist... Aga Rein Kilki teame kui väljapaistvat äritegelast, paljude edukate ettevõtete omanikku ja juhti. Mõni aeg tagasi teatas ärimees, et kui ta vaid soovib, võib ta mõne aastaga saavutada väljapaistva tulemuse näiteks sõudmises, või miks ka mitte saksofonimängus. Tänaseks on Kilk endale jõudnud soetada Baltimaade hinnaliseima saksofonide kollektsiooni (15 tipp-klassi instrumenti), mis pannakse näitusena välja ka Tartu jaamahoones. Jääme põnevusega ootama, mida tal on öelda publikule muusikuna...

P 20 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
R 10 okt kell 17 Kadrioru loss, Tallinn (reserveeritud)

TÜRGI SULTANITE MUUSIKA
“Klaaspärlimängu” kammerorkester (Läti / Leedu), dirigent Emre Araci (Türgi)
Kavas: Sultan Selim III, Sultan Mahmud II, Sultan Abdulaziz, Sultan Murad V, Fehime Sultan, Burhaneddin Efendi, Callisto Guatelli Pasha, Giuseppe Donizetti Pasha, Gaetano Donizetti jt

Tõmba alla: Guatelli Paşa. Valide Sultan. Dirigent Emre Araci, fragm, 141 sek, mp3, 3305 KB

19 saj Türgi sultanite õukonnas hinnati kõrgelt itaalia muusikat ja muusikuid. 1828 kutsus sultan Mahmud II õukonna kapellmeistriks kuulsa ooperihelilooja Gaetano Donizetti vanema venna Giuseppe Donizetti. Mahmud II euroopaliku hariduse saanud poeg sultan Abdul-Mejid I (valitses 1839–61) oli Türgi sultanite hulgas üks suuremaid lääne kultuuri asjatundjaid ja austajaid, tema õukonnas ja haaremis toimusid sageli ooperietendused ja kontserdid. Mitmed Euroopa heliloojad nagu Gaetano Donizetti, Rossini ja Liszt kirjutasid tema õukonna tarbeks teoseid. Samuti tegutses tema õukonnas tegutses hulk itaallasi, neist tuntuim ja lugupeetuim oli helilooja Callisto Guatelli, kellele – nagu ka Giuseppe Donizettile – omistati isegi paša (hertsogile vastav türgi aadlitiitel) austav tiitel. Nagu käesolevast programmist näha, ka mitmed türgi sultanid ise ja nende perekonnaliikmed kirjutasid muusikat.

Edinburghi Ülikooli haridusega helilooja, dirigendi ja muusikaajaloolase Emre Araci uurimustele tuginedes pakub kontsert kuulajatele üht varasemat näidet Lääne ja Ida muusika kokkupuudetest ja vastastikusest mõjust. Dr Emre Araci muusikaajaloo uuringud keskenduvad Türgi sultanite õukonna- ja Euroopa muusika suhetele. Ta on salvestanud Londonis ja Prahas 4 selleteemalist CDd: “Europeaen Music At The Ottoman Court”, “War And Peace: Krimea 1853–56”, “Bosphorus By Moonlight”, “Istanbul To London”, mis on välja antud firmade Kalan Music ja Warner Classics poolt. Ta on  avaldanud raamatud türgi heliloojast Ahmed Adnan Saygunist (1999), samuti Donizetti Pašast (2006). Türgi kultuuriatašeena on dr Araci tutvustanud Türgi muusikat maailma paljudes paikades Aasias, Euroopas, Ameerikas.

T 22 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik

GOLDBERGI VARIATSIOONID
Irina Zahharenkova (klaver, Eesti / Soome)

Tõmba alla: J S Bach. Esitab Irina Zahharenkova, fragm, 108 sek, mp3, 2158 KB

1741 trükis ilmunud Bachi Goldbergi variatsioonid klavessiinile G-duur BWV 988 on viimane, neljas osa klahvpilliteoste seerias, mida helilooja ise nimetas “Klavier Übung” (‘Klahvpilliharjutused’). Aariast ja 30 variatsioonist koosnev teos on barokiajastu ulatuslikeim klahvpilliteos. Seda peetakse variatsioonivormi üheks silmapaistvaimaks näiteks muusikaajaloos. Oma nime on variatsioonid saanud hiljem nende oletatava esmaesitaja Johann Gottlieb Goldbergi järgi, millega kaasneb Bachi esimese biograafi Johann Nikolaus Forkeli poolt 19 saj alguses kirja pandud legend. Selle järgi olevat teose Bachilt tellinud krahv Kaiserling, Vene suursaadik Saksimaa kuurvürsti õukonnas, kes sageli peatus Leipzigis. Põdura tervisega Kaiserling vaevles öösiti tihti unepuuduse all. Unetutel öödel pidi noor Goldberg, keda Bach muusikaliselt juhendas, klaverit mängima. Nii palunudki Kaiserling kord Bachi, et too kirjutaks Goldbergile mõned rõõmsad ja tujutõstvad klaveripalad, mis aitaksid tal mööda saata unetuid öötunde. Seepeale valminudki Bachil ulatuslik meistritöö, mis hiljem Goldbergi variatsioonide nime all tuntuks sai. Tegemist on siiski vaid pärimusega, mille nii mõnedki muusikaajaloolased on kahtluse alla seadnud.

Irina Zahharenkova (s 1976 Kaliningradis, Venemaal), mitmekülgse andega muusik, kes mängleva kergusega võidab konkursse nii klaveri kui klavessiini alal. 2000 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia klaveri (prof Lilian Semper) ja klavessiini alal (Maris Valk-Falk) ning jätkas 2000–03 EMA magistriõppes. Aastast 2002 on elanud Kopios ja õppinud Sibeliuse Akadeemias (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna), aastast 2003 Eesti Muusikaakadeemia doktorant (L Semper). Täiendanud end paljudel meistrikursustel, sh Stephen Kovachevichi, Angela Hewitti, András Schiffi, Viktor Meržanovi, Pierre Hantaï jt nimekate pianistide ja klavessiinimängijate juures. On edukalt osalenud paljudel üleriiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Viimased suuremad saavutused:
2005 – II preemia, eripreemia prantsuse helilooja teose ja eripreemia kaasaegse muusika parima esituse eest Épinali rahvusvahelisel pianistide konkursil Prantsusmaal
2005 – III preemia ja eripreemia kohustusliku kaasaegse teose parima esituse eest Praha Kevade klavessiinimängijate konkursil Tšehhis
2005 – I preemia ja eripreemia Enescu Sonaadi G-duur parima esituse eest George Enescu nim pianistide konkursil Rumeenias
2006 – I preemia, eripreemia Mozarti sonaadi ja eripreemia Casagrande teose parima esituse eest Alessandro Casagrande nim pianistide konkursil Itaalias
2006 – I preemia ja publiku preemia J S Bachi nim pianistide konkursil Leipzigis
2006 – IV preemia Villa-Lobose nim pianistide konkursil Brasiilias

K 23 juuli kell 20 Mustpeade maja, Tallinn
N 24 juuli kell 20 Tartu Ülikooli aula

B & B
Trio Selvadore Rähni (klarnet, Eesti / Island) – David Geringas (tšello, Leedu / Saksamaa) – Michie Koyama (klaver, Jaapan)
Kavas: J Brahms, L van Beethoven

Michie Koyama, üks Jaapani tippmuusikuist, kes 1982 võitis III preemia Tšaikovski-nim konkursil ja 1985 IV preemia Chopini-nim konkursil, tähistas 2005 kahe klaveriõhtuga Tokio kuulsas Suntory Hallis oma lavategevuse 20 aastapäeva. 2006 aastal tegi Koyama teatavaks oma gandioosse soolokontsertide sarja eelolevaks 12ks aastaks pealkirja all “Michie Koyama maailm, romantiline teekond klaveriklahvidel”, mis kulgeb kuni 2017 aastani.
Koyama koostöö maailma tuntumate orkestrite ja dirigentidega on realiseerunud arvukate kontsertidena, mille kavas ta on esitanud muusikat barokist kaasajani. Ta on olnud ka kammeransambli partneriks erinevate maade tippmuusikuile ning osalenud rahvusvaheliste konkursside žüriide töös. Michie Koyama on salvestanud 22 CDd firmale Sony, sh Skrjabini kõik sonaadid, Chopini kogutud ballaadid ja Schuberti ekspromtid Wandererfantasie.

Klarnetivirtuoos Salvadore Rähni on omamoodi perfektsionist, kes on viinud oma mängu sellisele tasemele, kus tuleb arvestada isegi minimaalsete välisteguritega nagu esinemisruumi temperatuur, õhuniiskus jms. Viimase piirini on viimistletud ka tema pilli üksikud detailid, eriti huulikud.
Salvadore Rähni õppis aastatel 1986–91 Eesti Muusikaakadeemias, mille lõpetas kiitusega, töötades samal ajal ka ERSOs. 1990 astus ta Eesti Humanitaarinstituuti, kuid õppis seal vaid aasta. 1991–97 jätkas õpinguid Karlsruhe Muusikaülikoolis prof Wolfgang Meyeri juures ning töötas samaaegselt tema assistendina. Karlsruhe õpingute vaheajal käis ta end täiendamas Pariisis ansambli Intercontemporain klarnetisolisti Alain Damiens’i juures. Rähni on mänginud I klarnetit mitmetes Saksa orkestrites ning osalenud nende kontsertreisidel Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal. Aastatel 1997–2005 oli ta Kyoto Sümfooniaorkestri I klarnet.
Tähelepanuväärsemateks ülesastumisteks on olnud Mozarti Klarnetikontserdi esitus Berliini Sümfooniaorkestriga Berliini Schauspielhausis, samuti Mozarti Klarnetikontserdi ja Debussy Rapsoodia ettekanne Osaka Symphony Hallis ja Kyoto Kontserdisaalis. Praegu elab ja töötab Salvadore Rähni Islandil.

David Geringas kuulub maailma hinnatumate muusikute hulka. Tšellisti ja dirigendina valdab ta tohutut repertuaari varasest barokiajastust kaasaegse muusikani.
David Geringas õppis aastatel 1963–73 Moskva konservatooriumis Mstislav Rostropovitši juures. Tema tähelend algas suurejoonelise võiduga Tšaikovski konkursil 1970. Dirigeerimist õppis ta Leedu Muusikaakadeemias Juozas Domarkase juures. Rahvuselt leedulane, oli ta nõukogude perioodil üks esimesi vene ja leedu avangardmuusika propageerijaid ja selle tutvustajaid Läänes. Ta on mänginud koos enamuse tänapäeva tuntud orkestrite ja dirigentidega. Tema salvestused on võitnud arvukalt auhindu, sh Luigi Boccherini 12 tšellokontserti (Gand Prix du Disque), Henri Dutilleux kammermuusika (Diapason d’Or) ja Hans Pfitzneri tšellokontserdid (Saksa heliplaadikriitika aastapreemia). Mitmed tänapäeva heliloojad nagu Sofia Gubaidulina, Peteris Vasks, Erki-Sven Tüür on pühendanud talle oma teoseid.
Ka dirigendina on David Geringas üpriski tuntud. Aastast 2005 on ta Kyushu Sümfooniaorkestri külalispeadirigent Jaapanis, 2007 debüteeris ta Tokyo Filharmoonikute ja Hiina Filharmoonia Orkestriga.

K 23 juuli kell 20 Püssirohukelder, Tartu
N 24 juuli kell 20 Pärnu Kuursaal

CARMINA BURANA SPECIALE

Segakoor “Latvija”, Heli Veskus (sopran) & Mati Turi (tenor), elektriklaveri duo Mati Mikalai – Kai Ratassepp, löökpilliansambel “PaukenfEst”, Vürst Peeter Volkonski (diskor), koormeister Māris Sirmais, dirigent Risto Joost
Kavas: kõrtsi- ja lembelaulud kogumikust “Carmina Burana” (heliplaadilt), Carl Orffi kantaat “Carmina Burana”

Tõmba alla: Carmina Burana, Tempus est iocundum, fragm, 3 min 25 sek, mp3, 5 MB

Kontsert pakub kuulajale omapärast versiooni “Carmina Buranast”, kõrvutades Carl Orffi paljukuuldud suurejoonelise lavalise kantaadi (solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile) muusikat teose aluseks olevate keskaegsete laulude originaalidega, mis kõlavad firma Naxos heliplaadilt  rahvusvahelise koosseisuga ansamblite “Unicorn” ja “Oni Wytars” esituses. Plaati keerutab ning vahetekste loeb Peeter Volkonski.
“Carmina Burana” (lad k ‘Beuerni laulud’ on originaalis Ülem-Baierimaal Beuernis asuvast benediktlaste kloostrist leitud keskaegsete ilmalike laulude käsikirjaline kogumik u aastast 1230. Selle aluseks on 13 saj saksa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis räägivad saatuse heitlikkusest ja ajaliku elu rõõmudest. Osade värsside juures on ka neumades (keskaegne noodikiri) noodiread, mis lubavad asjatundjatel umbkaudu oletada milline muusika neid värsse saatis. Kogumiku avaldas mõnevõrra redigeeritud kujul trükis 1847 Münchenis Andreas Schmeller. Tänapäeval on osa “Carmina burana” tekste saanud tuntuks tänu Carl Orffi 1937 loodud samanimelisele. Seda muusikat on kirjeldatud kui paganlikku ja barbaarset. Käesolev kontsert annab võimaluse võrrelda Orffi versioone originaalidega.

Segakoor “Latvija”, suurim professionaalne koor Lätis, asutati 1942. Aastal 1947 sai kollektiiv riikliku koori staatuse, 1990ndatel “Latvija” nime. Koori asutaja ja esimene dirigent oli Janis Ozolins. Aastast 1997 on koori kunstiline juht ja peadirigent Māris Sirmais. Koori repertuaaris on enamik klassikalise muusika suurvorme, arvukalt ooperite kontsertettekanded, a cappella ja orelisaatega kooriteoseid. Aeg-ajalt osaletakse erilistes projektides nagu muusika salvestamine filmile “Parfüüm”. Kõrgetasemelist kollektiivi on kutsunud koostööd tegema Euroopa juhtivad festivalid, orkestrid ja dirigendid, nende hulgs Māris Jansons, Neeme Järvi, Mstislav Rostropovitš, Valeri Gergijev, Gintaras Rincevicius, Kristjan Järvi, Zubin Mehta jt.
Risto Joost (s 1980), tõusev täht eesti noorte dirigentide seas, on tõestanud end ka kontratenorina. Õppis Eesti Muusikaakadeemias ja Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis (2002–03), sügisest 2005 õpib orkestridirigeerimist Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof Jorma Panula juures. On täiendanud end ka mitmetel meistrikursustel, sh Neeme Järvi, Esa-Pekka Saloneni, Eri Klasi, Paul Mägi juures, ning varajase muusika dirigeerimise alal Paul Hillieri ja Nigel Northi juures.
1999 asutas Risto Joost kammerkoori “Voces Musicales” ja 2002 selle juurde kuuluva instrumentaalkoosseisu, mis keskendub barokk- ja kaasaegsele muusikale. Aastast 2003 teeb ta koostööd ka Paul Hillieri vokaalansambliga “Theatre of Voices”. 2004 võitis noor dirigent I preemia Eesti Noorte Koorijuhtide konkursil. 2007 debüteeris Rahvusooper Estonias juhatades Erkki-Sven Tüüri ooperit “Wallenberg”, samuti on ta sagedane külaline Tallinna Kammerokestri ees.
Heli Veskus õppis laulmist õppis Eesti Muusikaakadeemias (L Dombrovska-Keis) ja Sibeliuse Akadeemias (A Välkki-Aro). Aastast 2003 õpetab ka ise laulmist Tallinna G Otsa nim Muusikakoolis. Debüteeris Rahvusooperis Estonia 1999 donna Elvira rollis (Mozarti “Don Giovanni”). Aastast 2001 on ta selle teatri solist. Tema tähtsamad rollid on: Fiordiligi (Mozarti “Cosi fan tutte”), Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Mimi (Puccini “Boheem”), Ksenja (Mussorgski “Boriss Godunov”), Tark naine (Orffi “Tark naine”), Hanna Glawari (Lehári “Lõbus lesk”), Miss Pinkerton (Menotti “Vanatüdruk ja varas”), Agathe (Weberi “Nõidkütt”), Cagliari (J Straussi “Viini veri”), Liisu (Steineri “Kosjas), Micaëla (Bizet’ “Carmen”), Ülempreestrinna (Verdi “Aida”), Barbara (Tubina “Barbara von Tisenhusen”), Ema (Kaumanni “Mina – Napoleon! ”). Heli Veskus esineb ka kammerlauljana ja oratoriaalsete suurvormide solistina.
Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise alal (prof A Üleoja). Lauljakarjääri alustas Eesti Filharmoonia Kammerkooris, kus laulis tihti solistipartiisid paljudel maailma kuulsatel lavadel. Ta on teinud koostööd paljude tuntud orkestrite ja dirigentidega, sh Eric Ericson, Robert Cannetti, Sigvards Klava, Howard Arman, Herbert Böck, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Andrew Lawrence King, Eri Klas, Arvo Volmer, Olari Elts jt. Tänaseks ongi ta pühendunud soolokarjäärile. Mati Turi repertuaaris on teoseid barokiajastust tänapäeva heliloojate loominguni: Bachi Händeli, Mozarti,Verdi, Berliozi, Pärdi jt suurvormid. Ta laulab ka ooperis: Mao (Adamsi “Nixon Hiinas”), Vürst (Dvořáki “Näkineid”), Cassio (Verdi “Othello”), teinud kaasa Britteni ooperites “Lucretia teotamine” ja “Koovitaja jõgi” ning laulnud “Nargen Opera” Haydni-lavastustes. Aastal 2002 pälvis Mati Turi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia solistipartiide esitamise eest suurvormides.

L 26 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)
P 27 juuli kell 20 Mustpeade maja, Tallinn

VEEMUUSIKA
Euroopa Liidu Barokkorkester, Lars Ulrik Mortensen (dirigent, klavessiin)
Kavas: Händel, Bach, Telemann

Tõmba alla: G F Händel. Veemuusika. Süit F-duur, fragm, 129 sek, mp3, 3013 KB

Käesoleva kava keskseks teoseks on Georg Friedrich Händeli “Veemuusika”, üks barokiajastu vaieldamatuid tippteoseid. Selle saamislugu on järgmine. Suvel 1717 korraldas inglise kuningas Georg I oma aadlikele kahepäevase laevasõidu mööda Thamesi jõge. Tol ajal veel noorelt heliloojalt Händelilt telliti selleks puhuks ajaviitemuusika. Siit ka teose pealkiri. Ebaharilik situatsioon sundis Händelit improviseerima ja uuendusi tegema. Nii sai “Veemuusikast” esimene teos inglise muusikas, kus on kasutatud metsasarvesid. Helilooja leidis, et unisoonis trompetitega sobivad need suurpäraselt vabõhumuusika jaoks. Juba esiettekandest alates kujunes teos populaarseks. Kuningale meeldis Händeli muusika sedavõrd, et seda tuli mängida kolm korda järjest (!). Teose originaalpartituur pole kahjuks säilinud. Olemasolevate koopiate järgi on “Veemuusika” tänapäeval grupeeritud kolmeks süidiks (F-, G- ja D-duur). Neist ulatuslikeim on esimene F-duur süit, mis kõlab ka käesolevas kavas.
Euroopa Liidu Barokkorkester (EUBO) komplekteerib igal aastal uue kooseisu Euroopa Liidu maade muusikutest. Sõel on eriti tihe. 14 riigist tuleb igaühest umbes 25 edukat muusikut 3-päevasele konkursile, nende hulgast valitakse välja parimad. Orkestrantide keskmine vanus on 25-26 aastat. EUBO liikmed veedavad 6 kuud aastast koos harjutades ja kontsertreisidel esinedes. Nii on EUBOst kujunenud arvestatav barokkmuusika kollektiiv selliste tuntud barokkmuusika esitajate kõrval nagu Amsterdami Barokkorkester, “English Concert”, “Europa Galante”, “Le Petite Bande”, “Les Arts Florissants”.
Orkestri muusikadirektor, klavessiinimängija ja dirigent on Lars Ulrik Mortensen, kes äsja sai Leonie Sonning’i Muusikapreemia oma silmapaistvate salvestuste ning hinnatava töö eest varajase muusika alal. (Esimesena pälvis selle auhinna Igor Stravinski, hiljem on selle prestiižse auhinna saanud Sir John Eliot Gardiner, Yo-Yo Ma , Alfred Brendel.)

P 27 juuli kell 20 Tartu Raadi endine nõukogude lennuväeosa (Puiestee t 114)
Tasuta. Soovitavalt annetus Tartu Rahu mälestusmärgi rajamiseks.

PRO PATRIA
Eesti Kaitseväe Orkester, Estonia Seltsi Segakoor, kammerkoor “A Le Coq”, Peeter Tooma (lugeja), Helen Lokuta (metsosopran), dirigent Peeter Saan
Kavas: Sisask. Pro Patria

Urmas Sisaski (s 1960), helilooja ja harrastusastronoomi mitmežanriline ja omapärane looming toetub tema enda sõnul planeetide liikumise matemaatilistele valemitele. Suur osa tema teoseid on sündinud hilistel öötundidel Jäneda lossi tornis tema omaloodud planetaariumis tähti vaadeldes. 1980–90ndate vahetusel kujunes välja tema huvi šamanistlike kultuuride muusika vastu, milles ta on leidnud lähedust eesti runolaulule. Tema loomingu kolmas inspiratsiooniallikas on euroopa vaimulik muusika alates rangest kontrapunktist kuni luteri koraalideni.
Sisask on kirjutanud a cappella koorilaule, kammermuusikat, oratoriaalseid suurvorme, orkestriteoseid ja lastelaule. Ta on loonud teatrilavastuste ja filmimuusikat, sealhulgas Rein Marani loodusfilmidele.
Eesti Kaitseväe Orkester moodustati riikliku esindusorkestrina 1993. Orkestri põhiülesanneteks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad, võtta vastu ja saata ära kõrgeid riigitegelasi, aga samuti kontserdid nii väeosades kui ka tsiviilelanikkonnale. Orkester on 45-liikmeline ja koosneb professionaalsetest muusikutest. Orkestri ülemaks ja peadirigendiks on major Peeter Saan, ülema abi on kapten Aivar Raigla ja tseremoonia-dirigendiks kapten Indrek Toompere. Üheteistkümne tegevusaasta jooksul on orkester esinenud rahvusvahelistel festivalidel Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja Austrias, samuti andnud kontserte Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Soomes. Igal aastal on orkestril ca 180 esinemist. Orkestri relvastuses on show-programm (Tattoo) ja mitmed kontserdikavad nii süva- kui tseremoniaalmuusikast. Orkester on välja andnud 11 CDd, nende hulgas Sisaski “Pro Patria”.
Helen Lokuta lõpetas 2002 Eesti Muusikaakadeemia lauluklassi. 1994 saavutas Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja 2005 Vilniuse Rahvusvahelisel lauljate konkursil II preemia ja eripreemia. 2000 pälvis ta Socrates Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Muusikakõrgkoolis prof Maria Venuti juures, aasta hiljem jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. Ta on end täiendanud Eva Märtsoni saksa Liedi kursustel, Aleksander Kapustjanski meistrikursustel Moskvas ning Jaakko Ryhäneni, Maria Acda ja Päivi Järviö meistrikursustel. Käesoleval hetkel jätkab ta õpinguid Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaako Ryhäneni juures. Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina ja alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning 2004 aastast osaleb Nargen Opera projektides. Tema rollideks on Tuhkatriinu (Rossini “Tuhkatriinu”), Carmen (Bizet’ “Carmen”), Maddalena (Verdi “Rigoletto”), Flora (Verdi “La Traviata”), Polina (Tšaikovski “Padaemand”), Anna (Tubina “Barbara von Tiesenhusen”), Emilia (Verdi “Otello”), Seltsidaam (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), Mrs Nolan (Menotti “Meedium”), Diplomaat (Tüüri “Wallenberg”) jpt. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete suurvormide ettekannetel (Verdi Reekviem, Salieri Reekviem, Pergolesi “Stabat Mater”, Saint-Saënsi “Jõuluoratoorium”, Fauré Reekviem, Dvořáki “Stabat Mater”, Schuberti Missa Es-duur, Haydni “Missa Sancti Nicolai” ja “Harmonie-missa”.
Tõmba alla: Urmas Sisask. Pro Patria, fragm, 126 sek, mp3, 1971 KB

Klaaspärlimängu klubi

ÜLIKOOLI KOHVIK – KOHVIK MÕTLEVALE INIMESELE!

R 18 juuli kell 22
SAXOFONISTIDE SUVEÖÖ: Raivo Tafenau bänd, improviseerivad teiste seas Rein Kilk & Peeter Vähi
Pilet 75 EEK

L 19 juuli kell 21
Ansambel INDIGOLAPSED
Pilet 50 EEK

E 21 juuli kell 20
Herman Hesse teosel põhinev Conrad Rooksi film “SIDDHARTHA” (82 min). Tutvustav sissejuhatus Jaan Kaplinskilt.
Tasuta

N 24 juuli kell 18
MUINSUSKAITSE SELTSI ÕHTU: Vabadussõjast ja mälestusmärkidest kõnelevad Mati Strauss & Tanel Moora
Tasuta

R 25 juuli kell 20
RÄNNAK SIIDITEEL – kogetust, elamustest ning Siiditeest lähemalt räägivad Peeter Vähi & Tiina Jokinen, lisaks rännakul jäädvustatud videomaterjalid
Tasuta

Klaaspärlimängu festivali ajal Ülikooli Kohvikus eripakkumiste valik:

Cosi fan tutte (valikul kohvijook + kook)
Klaaspärlimängu kontserdipileti esitajale tasuta

Sonata da camere (põdrapraad + majavein + kohvijook)
Tavahind 320 EEK / Klaaspärlimängu kontserdipileti esitajale 260 EEK

Concerto grosso (põdrapraad + majavein + kohvijook + kook)
Tavahind 400 EEK / Klaaspärlimängu kontserdipileti esitajale 320 EEK)

Festivali ajal kaunistavad klubi seinu fotonäitused “Siiditee” ja “Jaan Poska & Tartu Rahu”
Lisaks slaidiprogramm – “Klaaspärlimängu esinejad läbi aegade”

Ülikooli 20, Tartu, tel 7 375402, www.kohvik.ut.ee
 

Vaata ka pilte Klaaspärlimängu live’ilt

Tõmba alla: video-klipp, 20 sek, wmv, 3045 KB
Tõmba alla: audio-klipp, 20 sek, mp3, 312 KB

CD “Glasperlenspiel 2008”
Mitte müügiks
300 esimest piletiostjat saavad kaasa tasuta CD

 

Korraldajad / tegijad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsendi assistent, raamatupidaja
Inna Kivi – bukleti koostaja
Piret Mikk – kujundus
Tanel Klesment – helirežii
Renee Kelomees, Kalle Käärik – video
Hedvig Lätt – PR
Kulvo Tamra, Lea Peterson, Clelia Piirsoo, Mart Schifrin – Eesti Kontserdi meeskond
Ahto Sooaru – festivali klubi

Tänud: Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Urmas Kruuse, Jüri Sasi,  Eesti Kaitsevägi, Türgi suursaatkond Eestis, Tartu Jaani kirik, Tema Ekstsellents Fatma Şule Soysal, Aivar Mäe, Kaupo Kiis, Anu Jaanson, Rein Kilk, Tiit Pruuli, Kalvi Pukka, Kristel Kossar, Raul Oreškin, Ants Johanson, Klassikaraadio, Priit Reiman, Urmas Lass, Ahto Sooaru, Eesti Muinsuskaitse Selts, Vello Kuura, Tamara Unanova, Paul & Elle Himma, Tartu Ülikool, Riho Illak, Veiko Kulla, Andrus Holz, Margit Kohjus, Tartu publik

Klaaspärlimängu ülekolimisest Tartusse loe ajalehtedest

Klaaspärlimängu festivalid
Klaaspärlimäng 2009
Klaaspärlimäng 2007
Klaaspärlimäng 2006
Klaaspärlimäng 2005
Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004
Pressi vastukaja

© ERP
Kõik õigused kaitstud. Sellel leheküljel sisalduvaid tekste ja fotosid lubatakse kasutada mitte-kommertsiaalsel eesmärgil. Nõutav on viide autorile ja allikale (www.erpmusic.com).