ORIENT 2007 Ida muusika festival Kunstiline juht – Peeter Vähi

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale. 

Inglise keeles / In English

Kui alustasime 1992, seisid meie ees tänasega võrreldes hoopis teistsugused probleemid. Oli tarvis põhjendada Ida muusika Eestisse toomise vajadust kontserdiorganisatsiooni juhtkonnale, publikule, kultuuriajakirjanikele. Esinejatele püüdsime selgitada, et nad tulevad alles läbirääkimiste perioodil tekkinud riiki – Estonia, Estland, you know. Polnud isegi päris selge, kas esinejahonorari makstakse rublades või kroonides.
21 sajandiks on olukord paljuski teisenenud. Ida on muutunud trendiks. Mitte üksnes meie maal, huvi Ida vastu on aktiveerunud ka meie lähinaabritel, millest omakorda on tingitud festivali laienemine Lätti, Soome, Rootsi ja St Peterburgi. Püüdes säilitada kindlat kohta Balti regiooni kontserdimaastikul, oleme üritanud järgida aastate jooksul väljakujunenud autentset suunda ning võimaluste piires vältida läänepäraseid nimetusi kandvaid hübriidnähtusi nagu world music, cross culture ja muud sellist. Tegelikult julgeksin väita, et absoluutset autentset esitust ei eksisteerigi, sest aegade jooksul pole ükski rahvas elanud absoluutses isolatsioonis, kõik on naabrite kultuurist enamal või vähemal määral mõjustatud.
Kuhu edasi minna? 15 aasta jooksul on festivalil kõlanud muusika pea kõigist Aasia olulistest piirkondadest. “Oriendi” stiililine diapasoon on lai – esitatud on folkloorset ja sakraalset muusikat, traditsioonilist klassikat. Ehk peaks edasi minema kõrgetasemelisemate esinejate suunas? Vaevalt see enam võimalik on, kui festivalil on üles astunud juba Hariprasad Chaurasia, Ravi Shankar, Anoushka Shankar, ansambel “Kodô”, Gyuto ja Gyume Buddha-mungad, Burhan Öçal.
Käesolevaks festivaliks on meil siiski üks uuendus. Kui varasematel aastatel püüdsime kavasse panna muusikat, mis tundus meile kaugem ja eksootilisem, siis tänavuses programmis on rõhuasetus muusikal, mis pärineb endise Nõukogude Liidu aladelt. Varem polnud aeg selleks küps. Nõnda on “Oriendi” kavas absoluutsed tipud Armeeniast, Aserbaidžaanist ning Tuvast: duduki-virtuoos Jivan Gasparyan, mugaamide-esitaja Alim Qasimov ja ülemhelilaulu viljelev ansambel “Huun-Huur-Tu”.
Samuti püüame osalt nüüd, aga veelgi enam edaspidi, tasuda oma võlga. Nimelt, ebaõiglaselt vähe oleme seni tutvustanud islamimaade rikkalikku muusikakultuuri. Festival tunneb end selleks olevat moraalselt kohustatud, iseäranis olukorras, mil olulised Lääne meediakanalid tõstavad muslimite olulisima “kultuurisaavutusena” esile terrorismi.

Programm 2007

K 2 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
N 3 mai kell 19 Kuressare Linnateater (koostöös saarlaste päevalehega “Oma Saar”)

SEODO SORI, traditsioonilise muusika ansambel (Korea)



Yu Jisuk (laul, kunstiline juht), Jeong Hansoo (piri), Park Junyoung (janggu), Gil Deokseok (daegeum), Kim Seongkyung (gayageum-tsitter), Yi Nara (laul, tants), Jang Hyoseon (laul, tants), Ryu Jisun (laul, tants), Ju Yeseul (laul, tants), Lee Yujin (laul, tants), Jeon Sohyun (laul, tants)

Kavas: Koguryo (Põhja-Korea) rahvalaulud

Tõmba alla: foto, Seodo Sori ansambli trummar, jpg, 300 dpi, 1859 KB

DAMARALANDI FOLKANSAMBEL: Mutago, Dantago, /gomtere, Mai, Rise, Ecko (vokaal, Namiibia)

Kavas: Kaise !nuse ha, Satsa ta ti /ami, Ek koop ‘n tikiese bier, Namibia !gai re, Tsura !hab ge, Sa /ami !a Sau te, Namibia #ou !a ja teised rahvalaulud. (Tavatud märkid laulude pealkirjades ja lauljate nimedes pole kirjavead, vaid nn imihäälikute tähistused.)

Aafrika muusika ei kuulu üldiselt “Oriendi” huvisfääri, Damaralandi folkansambli osavõtt festivalist on pigem erand, mille tegime, kuna tegemist on mitmeski mõttes erandliku nähtusega. Esiteks, üsnagi komplitseeritud faktuuriga rahvalaulud pole seatud kellegi “Namiibia Veljo Tormise” poolt, 4- ja enamahäälsed vokaalseaded tulevad lauljatel justkui iseenesest, küllap on emapiimaga kaasa antud. Veelgi enam hämmastab asjaolu, et tegemist pole professionaalsete lauljatega, igapäevast leiba teenib enamik neist kas koka või nõudepesijana. Ülim musikaalsus on  bushmanitega suguluses olevatele damaralastele üldiselt omane, liikudes hõredalt asuastatud Aafrika edelaosas poolsada kilomeetrit edasi mõnda teise külla, võime leida järgmise ansambli, mis jääb vokaalse taseme poolest meie valikust vaid karvavõrra maha. Teiseks, ansambel laulab enamasti nama-damara keeles, mis meie kõrvale kõlab väga eriliselt. Nimelt, damarakeelne kõne sisaldab 5 omapärast keele ja suulae abil tekitatavat plõksuvat imihäälikut, mis lauldes jätavad mulje, nagu oleks muusikale lisatud mingi väike varjatud löökpill.
 

Tõmba alla: Damaralandi folkansambli laulja (foto - P Vähi), jpg, 300 dpi, 715 KB
Tõmba alla: Damaralandi folkansambel, salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 104 sek, mp3, 1980 KB

N 3 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal

Armeenia asub Ida ja Lääne piirimail, seetõttu ka sealne muusika peegeldab tõelist kultuuride sulamit.

ARMEENIA VARAJANE KIRIKULAUL (Armen Andranikjan)

Kavas: Hor zham, Havun Havun, Ter voghormea, Bats mez Ter, Amen Hajr Surb, I Gerezman Harutselujn, Surb Surb

Armen Andranikjan viib kuulaja teekonnale läbi 1700 aasta. Püha Gregoorius Valgustaja pööras aastal 301 ristiusku kuningas Trdat III. Nii sai Armeeniast esimene riik, kus võeti ametlikult vastu ristiusk. Seega on armeenia kirikulaul arenenud pikki sajandeid, olles kord lopsakam, kord askeetlikum. Päris esimesed kirikuviisid sarnanesid aga hoopis rahvalauludega.

Tõmba alla: Armeenia Apostelliku Kiriku vaimulik Armen Andranikjan, jpg, 300 dpi, 6331 KB
Tõmba alla: Armen Andranikyan, Armeenia kirikulaul, fragm, salvestus festivalilt Orient 2007, 163 sek, mp3, 3200 KB

ANSAMBEL “KILIKIA” (Armeenia): Meri Vardanyan – qanon; Margarit Voskanyan – shvi, sring; Levon Torosyan – ud, laul; Arsen Mirzoyan – tar; Vigen Baghumyan – dhol, zarb; Artak Asatryan – duduk, zurna

Armeenia rahvaviisid ja -laulud, keskaegne muusika ja ašuugide kunst

Noorema põlvkonna muusikutest koosnev “Kilikia” on naasnud armeenia rahvamuusika juurte juurde. Nad esitavad kammerlikult muusikat, milles on ühendatud kaukaasia temperament ja traagiline lüürilisus. Kuigi nende kontsertides on alati intiimsust, esinevad nad kirglikult ja oodata on tõelist tulevärki. “Kilikia” on mänginud nii Euroopas kui Aasias, alates Prantsusmaast ja lõpetades Gruusiaga.

Tõmba alla: foto, ansambel Kilikia, jpg, 300 dpi, 3730 KB
Tõmba alla: Kilikia. Na mi naz uni. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 142 sek, mp3, 2761 KB
Tõmba alla: Kilikia. Rahvaviis “Tšem tšem”. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 176 sek, mp3, 3422 KB

JIVAN GASPARYAN (duduk, Armeenia)
Armen Ghazaryan (tenor-duduk), Vazgen Makafyan (bass-duduk)

Kavas: Kele Lao, Eshkhemet, Hingalla, Mama jt Armeenia rahvaviisid

Tänapäeva kuulsaim dudukimängija Jivan Gasparyan on elav legend. Ta pole pelgalt rahvamuusika esitaja ega läänelikus mõistes interpreet, temataoliste läbi rahvamuusika tekib ja kulgeb oma loomulikus arengus. Gasparyan tunnetab rahvaviisi igat nünassi ja paneb muusika kõlama algupärases eheduses. Eesti publik teab teda ehk paremini koostööst Lionel Richie ja Peter Gabrieliga. Tema dudukihelid on kõlanud filmides “Kristuse viimane kiusatus” ja “Gladiaator”. Gasparyan on ülemaailmsest edust hoolimata oma juurtele truuks jäänud  ja muuhulgas välja koolitanud uue dudukistide põlvkonna. Hetkel on tema elupaikadeks Jerevan ja Los Angeles.

Tõmba alla: Arsen Kljani maal Jivan Gasparyanist, jpg, 300 dpi, 1840 KB
Tõmba alla: Jivan GasparyanI trio. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 168 sek, mp3, 3267 KB
Tõmba alla: Jivan Gasparyan. Mama. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 97 sek, mp3, 1870 KB

R 4 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
KORAANI RETSITATIIVID
Hafiz Shamsher Alam (India)
Kavas: Koraani kaks esimest peatükki – al-Fatiha ja al-Baqara

Koraan (القرآن, sõna-sõnalt ‘retsiteerimine’) on islami olulisim pühakiri. Ta sisaldab jumalikke ettekirjutusi inimkonnale, mille Jumal edastas prohvet Muhamedi kaudu. Iga muslim peab teadma peast mingit osa Koraanist ja lausuma seda igapäevase palvena. Enamasti alustatakse esimesest surast al-Fatihast. Neid, kes teavad peast Koraani kogu teksti ja on suutelised seda retsiteerima, nimetatakse hafiziteks (‘retsiteerija’ või ‘kaitsja’). Traditsioonikohaselt peetakse esimeseks hafiziks prohvet Muhamedi. Koraani retsiteerimist (تلاوة) peetakse islamimaades ülimalt rafineeritud kunstiliigiks. Eksisteerib mitmeid Koraani retsiteerimise koolkondi: 10 kanoonilist ja vähemalt 4 mitte-kanoonilist. Sellele kunstile on pühendatud arvukalt traktaate, milles on käsitletud araabia keele foneetikat, hääldust, aktsente, pause, hingamist, millest oleneb interpretatsiooni ilu ja ilmekus. Meile teadaolevalt pole Eestis kontserdilavalt varem Koraani retsitatiive esitatud.
Sura al-Fatiha (الفاتحة‎, ‘raamatu avanemine’) on Koraani esimene peatükk ja see kooneb 7 värsireast. Peatükk on oluline igapäevastes palvetes.

Bismillāhi r-rahmāni r-rahīm
Al hamdu lillāhi’ rabbi l-’ālamīn
Ar rahmāni r-rahīm
Māliki yawmi d-dīn
Iyyāka na’budu wa iyyāka nasta’īn
Ihdinā s-sirāt al mustaqīm
Sirāt al-ladīna an’amta ’alayhim ġayril maġ’dūbi ’alayhim walād dāllīn  
 
Al-Baqara (‘lehm’) on Koraani teine, pikim peatükk, mis koosneb 286 värsist. Sura pealkiri on seotud legendiga Musast (Mooses), israeliitidest ja lehma ohverdamisest.

Tõmba alla: Koraan, fragm, 84 sek, mp3, 1688 KB

ALIM QASIMOVI ANSAMBEL (Aserbaidžaan)
Alim Qasimov – laul, daff-trumm; Fargana Qasimova-Movlamova – laul, daff-trumm; Natiq Shirinov – nagara-trum; Rauf Islamov – kamanca (aserbaidžaani “viiul”); Eli Esger Mammadov – tar (näppepill)
Kavas: mugaami-improvisatsioonid ja aserbaidžaani rahvalaulud (“Getme-getme”, “Cahargah”, “Leyla”, “Innabi”)

Maailma press on ülistanud UNESCO muusikaauhinna laureaadi Alim Qasimovi maagilist imepärast häält, tehnilist kvaliteeti ja emotsionaalsust. Ta on hullutanud publikut Aasias, Ameerikas, Euroopas. Eestis esineb vanameister koos oma tütre Farganaga, kellest on saanud isale vääriline järglane.
Tõmba alla: Alim Qasimov & Fargana Movlamova, salvestus  festivalilt Orient 2007, fragm, 176 sek, mp3, 3425 KB
 

R 4 mai kell 19 Kuressaare Linnateater (koostöös saarlaste päevalehega “Oma Saar”)
P 6 mai kell 19 Viljandi Kultuurimaja
CHHODEN (laul, dramnyen, yangchen, Bhutan)

ANSAMBEL “KILIKIA” (Armeenia): Meri Vardanyan – qanon (armeenia “kannel”); Margarita Voskanyan – shvi, sring; Levon Torosyan – ud (lauto), laul; Arsen Mirzoyan – tar (näppepill); Vigen Baghumyan – dhol-trumm, zarb; Artak Asatryan – duduk, zurna (puhkpillid)
 

L 5 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal

CHHODEN (laul, dramnyen, yangchen-tsimbel, Bhutan)

Kavas: bhutani rahvalaulud (“Jha Lha Tshering la”, “Luyang Tsawa”, “Menjong Tsenden”, “Pungthang Dechen”)

Kuigi bhutanlastel on selgesti eristatav identiteet, on nende kultuuri, keele ja usu juured Tiibetis. Bhutanis on loodud küll ilmaliku sisuga laule, kuid valdavalt on laulud kui palved. Neis ülistatakse jumalusi, muusika saadab rituaale. Usutakse, et tantsu ja laulu läbi saavutatakse ülim vabanemine ning taassünd taevastes sfäärides.

Tõmba alla: Chhoden, foto – P Vähi, jpg, 300 dpi, 2407 KB
Download: Chhoden. Jha Lha Tshering la. Salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 80 sek, mp3, 1571 KB
 

HUUN-HUUR-TU (Tuva): Kaigal-Ool Khovalyg (höömei kurgulaul, igil, doshpuluur); Sayan Bapa (höömei kurgulaul, igil, doshpuluur); Aleksei Saryglar (höömei kurgulaul, igil, kengirge-trumm, duyug, hapchik); Radik Tyulysh (höömei ja sõgõt ülemhelilaul, byzaanchi, limbi)

BBC World Music auhinna nominent etnomuusika kategoorias, Tuva unikaalse kultuuri väljapaistvaim esindaja rahvusvahelisel areenil. Nõutud on ansambli 9 albumit ja üle 10 koostööalbumi selliste suurkujudega nagu Stevie Wonder, Frank Zappa, Ry Cooder, Kronos kvartett, Ravi Shankar, Trilok Gurtu, “Voices Angelite”.

Kava: Morgul (Palve), Oske Cherde (Võõras maa), Sõgõt, Chiraa-Khoor (Kollane traavel), Kongurei (60 hobust mu karjas), Dadõr-Todur, Sarõglar, Ezir Kara (Must kotkas), Odugen Taiga, A-Shoo-Deke-Yo

Tõmba alla: Huun-Huur-Tu, Ancestors / Prayer, live, fragm, 102 sek, mp3, 2042 KB
Tõmba alla: Huun-Huur-Tu, salvestus festivalilt Orient 2007, fragm, 169 sek, mp3, 3291 KB
Tõmba alla: foto, ansambel Huun-Huur-Tu, jpg, 300 dpi, 6185 KB

L 5 mai Riia, Läti
TAEVASED TANTSIJAD
Iidsed khmeri õukondlikud tantsud
Apsara trupp (Kambodža)

P 6 mai Riia, Läti
HUUN-HUUR-TU (Tuva)


E 7 mai & T 8 mai kell 19 Rahvusooper Estonia (koostöös Rahvusooperiga Estonia)
TAEVASED TANTSIJAD
Iidsed khmeri õukondlikud tantsud
Apsara trupp (Kambodža): Chhay Sopha (kunstiline juht), Vong Metry (koreograaf), Lim Mala (laul, löökpillid), Ek Sam An (laul, löökpillid), Chhay Chanboramey (tants), Hay Sonika (tants), Keo Kanika (tants), Pich Thary (tants), Sam Sondimang (tants), Chhay Pichpanharith (tants), Un Siden (tants), Ou Soklakhina (tants), Sam Sambath (tants), Muy Sok Poa (kong thom gongid), Tuy Sovannara (tro-“viiul”), Khon Sam Ban (roneat ek ksülofon), Yith Chanthy (sampho-trumm), Ek Sam An (roneat-ksülofon), Sim Sonita (tants), Nob Sam Oeun (tants)

Kavas: Apsara tants, Kookospähkli koputustants, Kalapüügi tants, Mono Sanchet Tana, Chhay-Yami tants, Kuldkala tants, Pailini käo-tants, fragmendid eeposest “Rāmāyana”

Tõmba alla: foto, Apsara trupi tantsija, jpg, 300 dpi, 1437 KB

Khmerid, keda peetakse kambodžalaste esivanemateks, said müüdi järgi alguse isesündinud askeedi Mera ja surematu naisjumaluse Apsara abielust. Khmeri hiilgeajad jäävad 9–15 saj, impeeriumi jõu, rikkuse ja heaolu kehastuseks oli keskus Angkor oma arhitektuuriliste meistriteostega. Iharate kaarte ja süütu pilguga apsarate (taevane tantsijanna) kujud templi seintel on ilmne tõendusmaterjal sellest, et tants on olnud khmeri kultuuri oluline osa enam kui tuhat aastat.
Vana khmeri tants oli algselt tugevate india tantsu sugemetega, hiljem lisandusid sellele jaava, hiljem tai tantsu mõjud. 70ndatel Punaste Khmeride režiim hävitas eriti brutaalselt suure osa kambodža kultuurist ja kunstist, sh ka tantsukunsti, mida suurte jõupingutustega üritati taastada 80–90ndatel. Käesolevaks ajaks on klassikalisest tantsust saanud khmeri kultuuri ikoon.
Apsara Arts Association – 1998 Kuningliku Kaunite Kunstide Ülikooli artistide poolt asutatud tantsukool on võtnud endale eesmärgiks taastada ja säilitada kambodža tantsukultuur ning hoolitseda tantsijate järjepidevuse eest.
Oma programmi on 20-liikmeline trupp sisse põiminud klassikalise e kuningliku tantsu kõrvale ka rituaalseid ja rahvatantse, samuti fragmente kuulsast India algupäraga eeposest “Rāmāyana”. Truppi saadab väike traditsioonilistest pillidest koosnev ansambel.

29 aug kell 19 Kultuurimaja “Kannel”, Võru
30 aug kell 19 Rahvusooper Estonia
31 aug kell 19 Jõhvi Kontserdimaja (koostöös Jõhvi Kontserdimajaga)

PURPURNE BAMBUS
Tianjini Muusika- ja Tantsuteatri etendus (Hiina)

Liu Xiaomei (trupijuht), He Peiqiong (koreograaf), Chen Mei, Zhang Yali, Yin Haifeng (muusikud), Mi Shouguo, Zhou Pengxiang, Li Qing, Kiu Baoxu, Li Mingrui, Ding Ling, Li Xiangyu, Guan Shan, Xia Jing, Cheng Shaoxuan, Ma Yue, Zhu Chenliang, Liu Yifeng, Wang Chen (tantsijad)

Kavas: löökpillimuusika ja tants (Han-dünastia), erhu soolo “Kuuvalgus allikaveel”, “Daamid pojengidega” (Tang-dünastia), “Tianjini kaunid tüdrukud”, yang-chini soolo “Kevade saabumine jõekaldal”, Uus-aasta tähistamine, rahvatants “Külatüdrukud”, meeste tants “Keisri kindralid” (Qin-dünastia), rahvatants “Huiani tüdrukud”, suona soolo “Ülirikkalik viljasaak”, “Topelt õnn” (Qing-dünastia), naiste tants “Purpurse bambuse viis”

Kasutatavad pillid:

Gǔqín (hiina k 古琴; sõna-sõnalt ‘vanaaegne keelpill’) – 7-keelne hiina tsitter, mis oli juba ammustel aegadel armastatud õpetlaste, muuhulgas ka Kofutsiuse poolt. Seda pilli ei maksa segamini ajada teise tsitritüüpi pilli, gǔzhēngiga (古箏). Gǔqín on üsna vaikse kõlaga, tema ulatus on umbes 4 oktaavi. Traditsiooniliselt on qínil 5 keelt, aga on teada ka 10 ja enama keelega qíni tüüpi pille.

Trapetsikujuline yángqín (hiina k 揚琴) on tsimbel, mille päritolumaaks arvatakse olevat Pärsia. Algselt kasutati pronkskeeli, mistõttu pilli kõla oli üsna pehme. Alates 1950ndatest on teraskeeled enamkasutatud, see muudab yángqíni valjemaks ja teravakõlalisemaks. Heli tekitamiseks kasutatakse kahte kummiotsaga bambuspulka.

Suǒnà (hiina k 嗩<吶) on han-hiinlaste hulgas levinud oboe-laadne puhkpill, mis on välja kujunenud Kesk-Aasia surnayst ehk zurnast, ja millest tuleneb ka pilli hiinakeelne nimi. Suǒnà terava ja valju heli tõttu on ta sageli kasutatav vabas õhus. Ta kuulub tüüpilise pillina paljudesse Põhja-Hiina, eriti Shandongi provintsi rahvamuusikaansamblitesse, sageli kombinatsioonis shēngi (suuorel), gongide ja trummidega. Pilli kasutatakse militaarmuusikas, rahvapidustustel, pulmades, matustel. Sarnaselt oboele on suǒnàl puust kooniline korpus, mille külge on vask- või pronkstorukese abil kinnitatud topelt-trostiga huulik.

Tõmba alla: video-klipp, 14 sek, wmv, 1.900 KB
 Tõmba alla: audio-klipp, 14 sek, mp3, 390 KB
 Tõmba alla: video-klipp, 14 sek, mpg, 13.727 KB

 

Kuueliikmelise Kilikia seos iidse muusikapärandiga on hoopis teistlaadne. Nimelt pole tegemist vanataatidega Armeenia mägikülast. Need noored muusikud on omandanud hariduse Jerevani konservatooriumi rahvamuusika osakonnas. See tähendab, et igaüks neist on oma instrumendil proff. (Eduart Traude, Sakala, 02.05.07, kogu artikkel)

Jälgisin /.../ tantsunumbrit ja arvasin (kuna polnud jõudnud kavalehte korralikult sirvida), et tegu on üsna “verise” kahevõitlusega. /.../ ülipaindlikud noormehed tegid hoope meenutavaid järske käe- ja jalaliigutusi, võtsid /.../ ähvardavaid kung fu poose ning langesid vaheldumisi dramaatiliselt põrandale. Ja alles pärast selgus, et too tants väljendas hoopis kahe nooruki “sügavat vennaarmastust”! /.../ Oli see nüüd lõiv nn kommertsiaalsusele või mitte, jäägu vaatajate otsustada. Ent kindlasti ei pidanud pettuma hiina autentse traditsioonilise muusika austajad, kuna kolmel korral esitati tantsudele instrumentaalseid vahemänge sellistel hiina rahvapillidel nagu erhu (kahekeeleline hiina viiul), yangqin (nuiakestega mängitav tsimbel) ja suona (läbilõikava kõlaga oboelaadne puhkpill). /.../ Virtuoosid olid nad kõik – iseäranis erhu’l pimestavalt improviseeriv Zhang Yali (kujutlege korraks “Hiina kimalase lendu”, aga kolm korda kiiremas tempos!) ja Yin Haifeng, kes oli lisaks veel eriline show-mees. (Igor Garšnek, Sirp, 07.07.07)

Vaata samuti:
Orient festivalid 
Orient ’06
Orient ’05 
Festivali arhiiv
Orient Palmyras, “Voices from The Stars Above The Desert”
“The Path To The Heart Of Asia”, CD “Oriendi” osavõtjatega

© ERP
Kõik õigused kaitstud. Sellel leheküljel sisalduvaid tekste ja fotosid lubatakse kasutada mitte-kommertsiaalsel eesmärgil. Nõutav on viide autorile ja allikale (www.erpmusic.com).