SIIDITEE SÕNUM  5–10 mai 2009

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale. Kunstiline juht – Peeter Vähi. Tänavune, Siiditee maade kultuuridele pühendatud muusikapidu algab “kõrbeautode”, st kaamelite marsiga läbi Tallinna vanalinna...

Inglise keeles / In English

Siiditee sõnum

2007 aastal püüdsime eestlastest grupiga taasavastada Siiditeed ja sellega piirnevaid iidseid eksootilisi kultuure... kulgedes radadel, mida mööda on kunagi astunud legendaarsed valitsejad ja ilmarändurid nagu Aleksander Suur, Tšingis-khaan, Marco Polo, Nikolai Roerich. Meie teele jäid Hiina, Pakistan, India, Afganistan, Iraan, Türgi ja Süüria, lisaks veel piirkonnad, mis pole iseseisvad riigid, kuid mille elanikkond on selgelt identifitseeritav etnilise kuuluvuse ja kultuuri tõttu (Uiguuria, Kashmir, Hunza, Punjab, Kurdistan).
Mõte Suure Siiditee ulatusest ja kestvusest kutsub esile aukartuse. Lootusetu on ajaliselt määratleda selle funktsioneerimise algust konkreetse aastaarvuga. IV sajandil eKr vallutas Aleksander Suur mõne aasta jooksul Süüria, Iraani, suure osa Kesk-Aasiast, lõpuks jõudis otsaga Indiasse. Pikaks ajaks jäigi India kreeklaste kujutluses “maailma ääreks”, Hiina olemasolust ei teatud veel midagi. Sellegipoolest oli sellega pandud pandud Siiditee läänepoolsele osale.
Mis toimus samal ajal Idas? 138 eKr saatis keiser Wu läände oma saadiku, pannes sellega alus sidemetele Sise-Aasiaga ning luues eeldused tulevase Siiditee idapoolse osa tekkeks. Esialgu eksisteerisid lääne- ja idapoolsed osad eraldi, nende vahel puudus ühendus. Kuid peagi leiti mäekurud üle Himaalaja ja Krakorumi, seega orienteeruvalt II sajandist eKr võime rääkida Siiditee toimimisest Hiinat Vahemeremaadega ühendava trassina. Kaubavahetuse elavnedes kujunesid välja Siiditee mitmed harud, lihtsustatult tavatsetakse eristada põhja- ja lõunatrassi. Teatud reservatsioonidega nimetatakse mõnikord Siiditeeks ka kaubateid, mis kulgesid Hiinast ida poole, eelkõige Jaapani tollasesse pealinna Narasse.
Festivali “Orient” kontekstis on sobiv kõnelda veel teatud liiki “kaubaartiklitest”, mis liikusid Siiditeed mööda. Nendeks olid mitmesugused religioonid, ideoloogilised tõekspidamised, kultuurid, muuhulgas ka muusika.
Nautinud Siiditeel paljude muusikute ja tantsijate esinemisi ei suutnud me kuidagi loobuda kiusatusest kutsuda neid käesolevale “Oriendile” ning lisada festivalile alapealkirja “Siiditee sõnum”.
 

T 5 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
WU MAN (pipa, Hiina)
MICHIKO AKAO ANSAMBEL & SHINGONI BUDDHA-MUNGAD (Jaapan)

Wu Man, Hiinas Hangzous sündinud pipa-virtuoos, ühe prestiižsema Hiina klassikalise stiili – Pudongi pipa-koolkonna esindaja. Lõpetas Pekingi Konservatooriumi, kus sai esimesena magistrikraadi pipa erialal. On tuntud ka nüüdisloomingu interpreteerijana, olles osalenud mitmete Hiina uue põlvkonna heliloojate pöördelise tähtsusega uudisteoste esmaesitustel.
Wu Mani meisterlik mäng on inspireerinud pipale muusikat kirjutama selliseid heliloojaid nagu Terry Riley, Philip Glass, Tan Dun jt. Ta on musitseerinud koos rahvusvaheliselt tuntud muusikute Juri Bašmeti, Christoph Eschenbachi, Esa-Pekka Saloneni, Kronos Kvarteti, Stuttgardi Kammerorkestri, Moskva Solistide, Bostoni ja Seattle’i sümfooniaorkstrite, Los Angelese Filharmoonikute ja New Music Group’iga. Mõni aeg tagasi töötas ta koos Yo-Yo Maga Siiditee projekti kallal. Koostöös tuntud tšellisti Emanuel Axi ja New Yorgi Filharmoonikutega valmistutakse Bright Shengi teose “Song and Dance of Tears” maailmaesiettekandeks, töös on Philip Glassi “The Sound of a Voice”. Terry Rileylt aga on valmimas kammerteos Wu Manile ja Kronos Kvartetile.
Pipa, nelja keelega pirnikujuline, lühikese kaelaga lautotüüpi pill, mis võimaldab mängida 3,5 oktaavi ulatuses. Tegemist on lüürilise instrumendiga. Esimesed kirjeldused pillist pärinevad II saj eKr. Palju tekstilist materjali ilmus pilli kohta Han-dünastia ajal 206 eKr – 220 pKr. Pipa suur võidukäik nii soolopilli kui ka kammermuusika instrumendina leidis aset Tan-dünastia ajal 618–907. Pipa muusika on sajandeid olnud hiinlastele väga oluline, mistõttu selle pilli repertuaar on olnud ka väga suur. Palju sellest on aegade jooksul kaduma läinud, kuid osa teoseid on kandunud ka tänapäeva.
Tõmba alla: pilt – Wu Man, jpg, 300 dpi, 5.3 MB
Tõmba alla: Wu Man, fotograaf – Liu Jungi, jpg, 2.3 MB
Tõmba alla: Wu Man, “Xu Lai”, kontsertsalvestus Oriendilt, fragm, 126 sek, mp3, 1920 KB
Kuula tervet etteastet

Michiko Akao, Tokyos sündinud yokobue-virtuoos, kes on maailmale tõestanud, et ka travers-bambusflööt võib olla arvestatav soolopill kaasaegse muusika interpreteerimisel. Tema tellimusel on maailma erinevatelt autoritelt valminud enam kui 100 originaalteost yokubuele.
Michiko Akao debüteeris Ameerikas 1972, kus ta esitas koos San Francisco Sümfooniaorkestriga Seiji Ozawa juhatusel Maki Ishii teose “Sogu II”. 1982 võitis Michiko Akao Jaapani Haridusministeeriumi prestiižse Kunstipreemia. Ta on esinenud kõikjal Jaapanis, Ameerikas ning osalenud paljudel Euroopa ja Aasia festivalidel.

蓮曼荼羅 Programm: Lootose mandala.
Esitajad: Kōjun Arai, Koe Arai, Shōdō Shinkō, Yūzen Yamanaka, Ryōshō Togashi (shomyō-lauljad shingoni budistlikust koolkonnast), Michiko Akao & Ayako Ishii (yokobue-flööt), Yaukazu Sato (löökpillid), Isohiro Yamagishi (retsitatiiv), Shizue Sato (lavastus).

Shomyō tuleneb sanskritikeelsest śabdavidyast, mis tähendas mitmesuguseid teadmisi häälest, hääldamisest ja kõnest, aga ka hääletekitamise viisi, mida braahmanid kasutasid Veda tekstide retsiteerimisel. Hiljem võeti see vokaaltehnika suures osas üle India ja mõnede teiste maade budistide poolt. Jaapanisse jõudis selline laulmistraditsioon Hiina kaudu mitte enne VI saj. Shomyōde pikast teekonnast tänapäeva annab tunnistust seegi, et nende retsiteerimist esineb kolmes erinevas keeles. Sanskritikeelsed budistlikud laulud kannavad nimetust bonsan, hiinakeelsed kansan ja jaapanikeelsed wasan. Ngu India Veda retsitatiivides, nii nähti ka shomyōdes iseäralikku maagilist jõudu, mis võis mõjutada isegi kosmilist korrastatust. Shomyōde esitamine oli seotud rangete reeglitega. Eksimine rituaali vastu või pisemgi viga pühade tekstide esitamises võis muuta muusika mõju soovitust hoopis vastupidiseks – tuua kaasa õnnetuse ja avaldada ebasoodsat mõju kogu maailma käekäigule.
Nagu gregooriuse koraalid, on ka shomyōd ühehäälsed. Neid võib esitada nii üks laulja kui ka munkade koor. Nad algavad reeglina vabas rütmis ilma kindla meetrumita. Laulu rütm tuleneb täielikult teksti silpide arvust ja kõneaktsentidest. Jaapani shomyōdele on iseloomulikud pikad glissandod, vormiliselt on shomyō jagatud lühemateks või pikemateks vokaalseteks lõikudeks, mida eraldavad instrumentaalsed vahemängud mitmesugustelt löökpillidelt. Enamkasutatavad on bachi-taldrikud, nyo-gong, kei (helisevad metallplaadid), taiko-trumm) jt.
Shomyō laulutraditsiooni väljakujunemisel on tähtsat osa etendanud kaks budistlikku koolkonda: tendai ja shingon. Nende kahe sekti alusepanijaiks peetakse munki Dengyo Daishit (767–822) ja Kukaid (774–835), kes saabusid IX saj Hiinast Jaapanisse ning tõid muuhulgas kaasa ka tolleaegsed Hiina laulmistavad. Nende kahe munga poolt on koostatud ja kirja pandud ka vanimad tänapäeval teadaolevad shomyō kogumikud.
Tõmba alla: Shingoni koolkonna Buddha-mungad, “Lootose mandala”, kontsertsalvestus Oriendilt, fragm, 3 min 31 sek, mp3, 3.3 MB
Kuula tervet etteastet
 

K 6 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
SHANBEHZADEH DUO (Iraan)
ROZANEH ENSEMBLE (Iraan)

Shanbehzadeh Ensemble’i asutas 1990 Saeid Shanbehzadeh. Ansambel pakub kuulajale unikaalset Pärsia lahe äärset traditsioonilist muusikat ja tantsu. Ansambel on üle elanud mitmeid stiilimuutusi ning arengufaase ja “hullutanud” publikut selle sõna kõige otsesemas mõttes nii kodumaal Iraanis, kui ka Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. Ansambli kodulinn Bushehr Lõuna-Iraanis on juba sajandeid olnud eri kultuuride tähtis ristumispaik. Seetõttu on ansambli repertuaaris mõjusid Aafrika rütmidest, Pärsia instrumentaalmuusikast ja India transtsendentaalsetest helinditest.
Shanbehzadeh Ansambli koosseis on varieeruv. Käesoleval festivalil esineb ta duona. Saeid Shanbehzadeh (neyanbān-torupill, neydjofti-topeltflööt; dammām-trumm) alustas laulu ja löökpillimängu õppimist 7-aastaselt sünnilinnas Boushehris selle regiooni tunnustatud vanameistrite juures. Hiljem lisandusid neyanbāni-, neydjofti- ja tantsuõpingud. 20-aastaselt asutas ta omanimelise ansambli, mis 1990 võitis esimese preemia Fajr Festivalil Teheranis. Iraani juhtivast internetiportaalist võib lugeda: “Saeid Shanbehzadeh /.../ keerleb üle lava, langeb transsi /.../ hoiab publikut oma haardes.” Ta uurib ja kirjutab artikleid Iraani muusikast ning on mitme filmi muusika autor. 1996 kutsuti ta Toronto Ülikooli õppejõuks.1998 nimetati ta Iraanis Kishi saarel asuva Kultuuri, Muusika ja Kunstide Ülikooli professoriks ja direktoriks.
Naghib Shanbehzadeh (tombāk, zarbetempo).

Rozaneh Ensemble’i asutasid aastal 2000 Parvin Javdan ja Zohreh Bayat. Kuuest iraanlannast koosnevas ansamblis on kaks lauljat ja neli instrumentalisti (tar, kamancheh, tonbāk ja daf. Ansambel esitab mitmetuhandeaastatagust  iraani traditsioonilist muusikat originaalkujul, keskendudes põhiliselt kahe suure rahvuspoeedi Rūmī (1207–1273) ja Hāfezi (1315–1390) tekstidel loodud lauludele. Iraani ehk pärsia traditsiooniline muusika ja poeesia on tihedalt seotud vaimuliku müstitsismiga, mis taotleb Jumala tunnetamist intuitiivselt sisekaemuse kaudu ning peab vaimse täiuslikkuse saavutamise ainsaks teeks armastust. See on otsekui Jumala ilmutus muusika kaudu.
Rozaneh (pärsia k ‘lootus, valgus’) on tegijate austusavaldus müstitsistliku luule rajajatele, kelle looming on läbi sajandite sisendanud lootust ja valgustanud Iraani rahva teed. Ansambel on esinenud mitmel pool Aasias ja Euroopas ning teinud mitmeid CD-salvestusi.
Parvin Javdan (vokaal) on sündinud Teheranis. 15-aastaselt suundus ta õppima Inglismaale, kus lõpetas Londoni ülikooli filosoofia alal. Pöördunud 1980 tagasi kodumaale, hakkas ta õppima iraani traditsioonilist muusikat,  avazi (rütmivaba improvisatsiooniline laulmine) Shahram Nazeri ja setari-mängu Jalal Zolfonuni juures. Praegu õpetab ta ka ise avazi.
Zohreh Bayat (vokaal) on samuti sündinud Teheranis ja õppinud avazi Shahram Nazeri juures. Ta on kaitsnud teaduskraadi pärsia kirjanduse alal, samuti õpetanud palju aastaid avazi.
Nastaran Kimiavi (tar) sündis 1981 Teheranis ja alustas 10-aastaselt tari-õpinguid. Ta on lõpetanud Teherani Muusikakooli ja Teherani Azad Kunsti ja Arhitektuuri Ülikooli muusikaosakonna. Ta annab soolokontserte, osaleb Rozaneh Ensemble’i töös ning õpetab lastele Orffi süsteemi, mille omandas ise Salzburgi Mozarteumis.
Bita Ghassemi (kamancheh) on sündinud 1977 Teheranis, õppinud kamancheh’t Ali Akbar Shekarchi juures. Ta on lõpetanud Teherani Ülikooli muusika alal, mängib mitmetes erinevates ansamblites ning teeb koostööd Iraani tuntud muusikutega. Rozaneh Ensemble’is osaleb ta alates 2001.
Saghar Khadem tonbāk-trumm.
Golnaz Khazei (daf-trumm) sündis 1982 Teheranis ja alustas tonbāki-mängu õppimist 8-aastaselt Elham Farshchiani juures ning jätkas Peyman Khavarzamini juhendamisel. Hiljem õppis ta veel mitmeid teisi löökpille, sealhulgas dafi. Ta on lõpetanud Teherani Payam Nour Ülikooli muusika alal.
Tõmba alla: Rozaneh, Tansif “Bighah Shod”, tekst – Rūmī, fragm, 105 sek, mp3, 1636 KB
Tõmba alla: pilt – Rozaneh Ensemble, jpg, 300 dpi, 2.6 MB

Aastakümneid väldanud sõjad on hävitanud paljud afganistani muusikud ja seda mitte niivõrd füüsiliselt, kui psüühiliselt. Mitmed muusikainstrumendid on tuleviku jaoks kadunud, ei ole enam pillimehi, kes oskaksid neid mängida, kirjeldab olukorda Šveitsi põgenenud Kabul Ensemble’i juht Khaled Arman.
Kābul Ensemble loodi 1995 Afganistani tunnustatuima laulja Hossein Armani eestvedamisel. Nende repertuaari varasalv on afganistani traditsiooniline muusika, milles on tuntavad erinevate maade mõjutused. Nagu enamusele oriendi muusikast iseloomulik, põhineb ka Kābul Ensemble’i repertuaar rāga traditsioonidel, mille juurde kuulub rāgade esitamise ööpäevaringsest tsüklist kinnipidamine.
Kabul Ensemble’ile on iseloomulik rubab-lauto ja santur-tsimbli tämbrikooslus, mida kohtab tänapäeva Afganistanis väga harva. Sellist duovormi pole viljeletud juba enam kui 40 aastat. Grupiga liituvad mitmed erinevad instrumendid nagu India päritoluga tablā-trummid ja afgaani zirbaghali-trumm. Pillid valmistavad ansambli liikmed enamasti ise. 2001 valmis ansamblil esimene CD Nastaran (Metsik roos) klassikalise ja religioosse muusikaga. Käesoleval festivalil esineb Kabul Ensemble 5-liikmelises koosseisus: Khaled Arman (rubab, lühikese kaelaga lautotaoline keelpill), Osman Arman (tulāk – üks bambusflöödi arvukatest tüüpidest), Dimitri Psonis (tar, plektroniga mängitav pika kaelaga keelpill, santūr – tsitritaoline keelpill), Seiar Hashemi (tablā, zerbaghali – löökpillid), Mashal Arman (vokaal).
Tõmba alla: Kābul Ensemble, Dar Damané Sahra, 4 min 15 sek, mpeg, 3982 KB
Tõmba alla: pilt – Kābul Ensemble, jpg, 300 dpi, 4.8 MB
 

N 7 mai kell 19 Ventspilsi Kultuurikeskus, Läti
MICHIKO AKAO ANSAMBEL & SHINGONI BUDDHA-MUNGAD (Jaapan)

R 8 mai kell 19 Pärimusmuusika Ait, Viljandi (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
KABUL ENSEMBLE (Afganistan)
FAREED AYAZ QAWWAL & BROS (Pakistan)
 

L 9 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
UIGUURI MUQAMI-ANSAMBEL “SANAM” (Uiguuria / Usbekistan)
FAREED AYAZ QAWWAL & BROS (Pakistan)

2007 aasta Oriendi festivalil tutvustas Alim Qasimov Aserbaidžaani mugami. Ent erinevalt Lähis-Idast, kus mugam või muqam tähendab helilaadi ja improvistatsiooni aluseks olevat meloodiamudelit, on uiguuri muqam üldtermin muusikatraditsioonile, mida viljeldakse Uiguurias ja sellel puhul on tegemist süidilaadse kompositsiooniga, mis ühendab laule, tantse, folk- ja klassikalist muusikat. Muqami laulud varieeruvad nii rütmilt kui ka meetrumilt, neid lauldakse nii soolona kui ka grupiviisiliselt, tekstid pärinevad nii rahvaluulest kui piirkonna tuntud poeetidelt. Muqami ansamblites kasutatavad pillid võivad samuti olla väga erinevad (keelpillid, puhkpillid, löökpillid). Tantse iseloomustavad omapärased sammude “joonised”. Tantsus imiteeritakse lillede korjamist, kannu kandmist pea peal, ettevalmistusi jahiks, jahti, õnnestunud küttimise järel peetavat rõõmupidu jm.
Uiguuria eri piirkondades on levinud 4 erinevat muqami tüüpi: nn kaksteist-muqam, Turfan-muqam, Hami-muqam ja Daolang-muqam. Tuntuim neist on Kaksteist-muqam, mis ühendab laule, jutustusi, tantse ja instrumentaalpalu – kokku 360 eri meloodiat, mille ettekandmiseks tervikuna kuluks terve ööpäev.
Uiguuri Muqami Ansambel “Sanam” koosseisus: Tukhluk Rozi (laul, tämbür, satar), Akram Khashimov (dutar), Arkin Ayupov (ghijäk), Rakhmatilla Samadov (dap), Shakhrizat Tokhtiyeva (tants)
Tõmba alla: Ansambel “Sanam”, Maqam Rak, fragm, salvestus festivalilt Orient 2009, 5 min 41 sec, mp3, 5.3 MB
Kuula tervet etteastet

Qawwali (araabia k ‘lausung, kuuldavaletoomine’) on India ja Pakistani päritolu islami lauluvorm, mis on seotud sufismiga. Sufism on üks müstikal põhinevaid islami vorme, mis taotleb Jumala tunnetamist intuitiivselt sisekaemuse kaudu ja mis kulmineerub ekstaasiseisundis. Sufism tekkis VIII saj Mesopotaamias, XI saj hakati asutama sufistlikke dervishite vennaskondi, kel olid oma kloostrid ja vaimulik hierarhia. Sufism on viljastavalt mõjutanud islami muusikat, kirjandust ja filosoofiat.
Qawwalile on iseloomulik vaimse ekstaasi ja transiseisundi saavutamine, et tunnetada Jumala lähedust. Pakistani ja India sufidele on qawwali muusikaline kanal, mille abil rännata müstilise õndsuse riigi poole. Muusika on siin kui abivahend saavutamaks valgustatust ja juurdepääsu Jumalale. Qawwali tekst koosneb tavaliselt mõnest reast, mis käsitlevad selliseid mitteortodoksseid teemasid nagu romantiline armastus või alkoholijoovastus, mis on kui vaimse jumaldamise, kire ja müstilise valgustatuse metafoorid. Neid ridu korratakse lõputult. Näiteks: “Mu kallima silmad on nii lummavad, et isegi kõrtsi parim vein kahvatub nende kõrval.”
Tänapäeva tüüpilisse qawwali ansamblisse kuulub eeslaulja – qawwal, keda saadavad dholak-trumm, tablā ja paar taustalauljat. Tihti eelneb laulule aeglane improvisatsiooniline isntrumentaalne sissejuhatus, mis juhatab sisse meloodilise motiivi. Seejärel otsekui sulandub juurde qawwal juhtmeloodiaga, millele vastavad taustlauljad. Lõputult korduvaid fraase katkestavad juhtlaulja ootamatud virtuoossed koloratuursed vahelõigud. Teose arenedes tõusevad tempo ja helinivoo, haarates kuulaja kaasa teel transisesse. Kogenud qawwal jälgib teraselt publiku seisundit ja kohandab vastavalt reageeringule kordamiste astet.

Qawwali üks tunnustatumaid esitajaid Pakistanis ja ka rahvusvahelisel areenil on Fareed Ayaz. Ta alustas klassikalise muusika õpinguid oma isa Ustad Munshi Raziuddin Ahmed Khani käe all, keda peeti qawwali ja klassikalise muusika suurimaks guruks Pakistanis. Fareed Ayaz on professionaalse muusikuna tegutsenud rohkem kui 30 aastat. Selle kõrval on ta olnud ka Pakistani ametlik esindaja riigi mitmetel välismissioonidel. Fareed Ayaz on tutvustanud oma kunsti Euroopas, Aasias, Araabiamaades, Aafrikas ja Ameerikas. Qawwali kõrval valdab ta mitmeid orientaalseid vokaalstiile: dhrupad, khayāl, taran, thumri, dadra. Ta laulab urdu, sindhi, pandžabi, puštu, hindi, bengali, marathi, pärsia, araabia ja türgi keeles. Käesoleval festivalil esineb Fareed Ayaz koos 10-liikmelise ansambliga.
Ansambli liikmed: Ustad Ghulam Fariduddin (Fareed) Ayaz Al-Hussaini, Abu Muhammad, Ali Akbar, Gayoor Ahmed Alhassani, Ghulam Akram, Moizuddin Haydar, Mubark Hassan Haris, Shah Blaeegh Uddin, Shahzad Hussain, Zarar Ahmed.
Tõmba alla: Fareed Ayaz Qawwal & Bros, salvestus festivalilt Orient 2009, fragm, 3 min 9 sek, mp3, 3 MB
Kuula tervet etteastet
 

L 9 mai kell 18 Suur Gild, Riia (koostöös Origo Folk Festivaliga)
SHANBEHZADEH ENSEMBLE (Iraan)
MICHIKO AKAO ANSAMBEL & SHINGONI BUDDHA-MUNGAD (Jaapan)

P 10 mai kell 19 Estonia Kontserdisaal
SUFI FOLK-ANSAMBEL (Kashmir)
BURHAN ÖÇAL (darbuka, saz, laul, Türgi) & ÜMİT ADAKALE (darbuka, Türgi)

Sufi Folkansambel Kashmirist astub üles koosseisus Ghulam Ahanger, Ghulam Qadir Ganie, Abdul Gaffar Dar. Kõik kolm muusikut laulavad, pillidest on kasutusel näppepill rabab ja poogenpill sarangi. Sufi Folkansambli repertuaar on tugevasti mõjutatud Kesk-Aasia ja Pärsia muusikast. Kašmiirikeelsetes laulutekstides on tunda Pärsia poeesia sugemeid. Tekstid kõnelevad piiritust andumusest Allahile, austavad Prohvet Muhamedi või ülistavad Kashmiri mägise looduse ilu. Enamasti kõlab see muusika religioossete pidustuste raames, aga mõnikord ka palju maisemas kontsektis, näiteks pulmas.

Burhan Öçal (vokaal, darbuka, saz) on üks tuntumaid Türgi muusika spetsialiste, multi-instrumentalist ja helilooja. Maailm tunneb teda eelkõige erinevate löökpillide virtuoosina, kuid ta valdab ka suurepäraselt mitmeid keelpille ja laulab. Tema tegevus on toonud uusi tuuli Türgi klassikalisse muusikasse. Ta esineb ja on teinud hulgaliselt salvestusi koos paljude tuntud muusikutega, sh Joe Zawinul, Jamaaladeen Tacuma, Paco de Lucia, Natacha Atlas, Kronos Quartet, Eliot Fisk, Sting, Maria, Seamus Blake Quartet, Joao Pires ja George Gruntz. Ta on kahel korral võitnud Saksa heliplaadikriitika auhinna, samuti Prix Choc’i. Üks tema viimase aja tuntumaid projekte on Trakya All Stars, kus ta koos teiste kaasmaalastest muusikutega keskendub oma sünnipaiga Kırklareli Rooma-Balkani mõjutustega muusikale.

Tõmba alla: Sufi Folk Trio, live salvestus festivalilt Orient 2009,  fragm, 3 min 19 sek, mp3, 3.1 MB
Tõmba alla: Burhan Öçal, Legend Two, fragm, 71 sek, mp3, 1427 KB

P 10 mai kell 11 Origo väljak, Riia (koostöös Origo Folk Festivaliga)
UIGUURI MUQAMI-ANSAMBEL (Uiguuria / Usbekistan)
FAREED AYAZ QAWWAL (Pakistan)

Näitus Fotod Siiditeelt: Estonia Kontserdisaalis 5 maist kuni 1 juulini

Avamine: 5 mail kell 11 – kaamelite protsessioon Balti jaamast Tammsaare parki

Oriendi klubi “Mercados” (Ülemiste City, Lõõtsa t 6) – sissepääs tasuta
• idamaine lounge
• 29 apr kell 16 pressikonverents ning näituste avamine
• teemakohane muusika
• Imre Kose idamaigulised söögid-joogid
• 29 apr – 8 mai Jaapani kalligraafia ja tuššimaali näitus
• 29 apr – 8 mai Pärsia ja Hiina käsitöövaibad Vaibagaleriist
• 8 mail kell 18 Jaapani kalligraafia meistriklass, juhendaja Ai Yoshida (assistent Kertu Bramanis)
• 8 mail kell 16 kuni 24 “Siiditee Maraton” – 16 pooletunnist videojäädvustust Siiditee Tuurist (režissöör Aivo Spitsonok, Osakonna & ETV koostöö)
• 8 mail kell 20 bansūrī-flöödi mängija Ashok Mehta. Sündis 1978 ja kasvas üles Varanasi muusikute peres, olles kuues muusik isalt-pojale edasi antavas pärimusliinis. Peale isa on tema õpetajaks olnud ka Delhi tuntuim bansūrī-mängija Rajendra Prasanna. Ashok Mehtast kujunes bambusflöödimängija, kes on tunnistatud parimaks mitmel konkursil Indias. Kavas õhtu-rāga Marwa.
• 8 mail kell 22 vaibaoksjon

Jaapani kalligraafia ja tuššimaali näitus

Puhtale valgele paberile tuhandeid eri toone jättev pintslijoon kõneleb ühtaegu nii loovusest kui loomusest. Traditsioonilises ida kunstis, eriti kalligraafias (shodō) ja tušimaalis (suibokuga), saab kunstnikust ja tema poolt maalitud teosest rääkida vaid kui ühest tervikust. Ja mitte ainult. Ilmselgelt väljendub teoses ka osadus pintsli, paberi ja tušiga. Pintsel on kunstniku käe ja meele pikendus. Nii ei puuduta pintsel mitte lihtsalt paberit, vaid ennekõike looja südant.
Ajalooliselt on shodō seotud hiina kirjamärkide kasutuselevõtuga umbes IV saj ning  foneetilise silpkirjasüsteemi loomisega X saj, kuid märksa olulisem on selle sisuline seos budismi ja klassikalise kirjandusega. Shodō ongi omamoodi ilukirjanduslik maalikunst, mis klassikalise teksti – luuletuse,  filosoofilise mõttetera või  kirjamärgi muudab tervikmärgina tajutavaks pildiks.
Kalligraafiline luulerida või mõttetera kaunistab sageli ka jaapani tušimaali, pakkudes maalile jäädvustatud kujunditele allusiooniderohkeid tõlgendamisvõimalusi. XIV saj koos zen-budismiga Hiinast Jaapanisse jõudnud maalitehnika sobitus kiiresti jaapani esteetikaga ning esialgu vaid munkade poolt harrastatud vaimne meditatsioonipraktika muutus ajapikku ilmalikumaks ja dekoratiivsemaks. Sisuline seos luulega tuleb eriti esile võrdluses haikuga. Ka suibokuga maal võimaldab suurepäraselt minimalistlikku abstratsiooni. Teose kompositsiooniline ja sisuline tervik edastatakse üksiku detaili või vihjelise episoodina, ning tühja pinna abil luuakse avatud energiaga väli, mis jätab vaatajale rohkesti mõtteruumi.
Käesolev näitus annab põgusa ülevaate  shodō-kunsti erinevatest stiilidest ning  tutvustab veidi ka kirjamärkide ajaloolist  arengut. Siin võib imetleda tensho-kirja, mis on teadaolevalt vanim kirjamärgistiil, mida aga tänapäevalgi nimetemplite graveerimisel kasutatakse;  vanades ürikutes ja ametlikes dokumentides kasutusel olnud reisho-kirja, liikuvat ja dünaamilist gyōsho-kirja ning tanka-luuletuste maalimiseks sobivat elegantset ja tundlikku rohukirja sōsho. XX saj alguse avangardismi mõjutusel hakati ka kalligraafias otsima vabadust ja isikupära. Aastatuhandeid tagasi piltkirjast vormunud kirjamärk muudeti uuesti kunstiliseks abstraktsiooniks.
Näituse kujundaja Elna Kaasik, kuraator – Taimi Paves.
 

Oriendi nädal Klassikaraadios:
• 4–10 mai kell 8.15: Festivali Orient 2009 ülevaade
• 4–10 mai kell 9.10: Idamaine hommikumuusika
• 5–8 mai kell 15.15: Orient plaatidel (saatejuht Tarmo Tabas)
• 5, 6, 7 ja 9 kell 19: Otseülekanded festivalilt

Tõmba alla: video-klipp, 20 sek, wmv, 2.1 MB

Tänud: EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Urmas Paet, Mai Jõgimaa, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Ene Vohu, Türgi Suursaatkond Eestis, Tema Ekstsellents Fatma Şule Soysal, Annemari Oherd, Elle Himma, Eesti Kontsert, Aivar Mäe, Kaie Tarto, Tiina Kubo, Bilal Chapri, Aleksandrs Nemirovskis, Peeter Salmela, Bakhrom Primkulov, Taimi Paves, Hideko Arai, Ilze Apsina, Tiia Teder, Leho Rubis, vabatahtlikud abilised Drikung Kagyu Ratna Shri Keskusest, Merike Kokajev

                 

                                       

Festivali meeskond:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Inna Kivi – produtsent-toimetaja
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – logistika
Kadri Kiis – finantsjuht
Agu Tammeorg, Roland Urva, Tanel Klesment – helirežii
Margit, Mai, Pille, Jana, Kristina, Julika, Anneli, Ave – hostessid

Meedia vastukaja:

Wu Mani mängus oli kõike, mida hing oskaks ihaldada: meditatiivset helidesse süvenemist, flažolettide peeni kõlamustreid, ülikiirelt ja -täpselt helisevaid arabeske ning tormiliste tremolo’te pööraseid kaskaade. Tema improvisatsioonide fantaasialend pani kohati lausa hinge kinni. Vaat, mida võib hiina traditsioonilisest muusikast välja nõiduda! Kuulajate standing ovations näitas, et ka publik tunnetas ülihästi – niisugune  “nõidumine” on ikka väga kõva sõna. (Igor Garšnek, Kaur Garšnek, Sirp, 15.05.09, artikkel tervikuna)

“Nautinud Siiditeel paljude muusikute ja tantsijate esinemisi, ei suutnud me kuidagi loobuda kiusatusest neid seekordsele Oriendile ning lisada festivalile alapealkirja Siiditee sõnum.” Staaresinejaist on tuntumaid nimesid kindlasti festivali avakontserdil Wu Man, hiina traditsioonilise pirnikujulise pilli pipa mängija, kelle meisterlik mäng on inspireerinud pipa-muusikat kirjutama nii Terry Riley kui ka Philip Glassi ja Tan Duni. (Kersti Inno, Äripäeva nädalalõpulisa, 30.04.09, artikkel tervikuna)

Võib-olla kõige eksootilisem on uiguuri muqami-teater, mis hõlmab tantsu, jutustusi ning rahva- ja klassikalist muusikat. (Valner Valme, Postimees, 21.04.09, artikkel tervikuna)

Oriendil astub üles Sanami kuueliikmeline “rahvusvaheline” koosseis, kuhu kuuluvad Usbekistanis ja Kasahstanis sündinud, aga ka Hiina Rahvavabariigist lahkunud väljapaistvad uiguuri muusikud (Sirp, 30.04.09, artikkel tervikuna)

...energiaga, mis kulub ühe “Oriendi” korraldamiseks, võiks teha kolm “Klaaspärlimängu”. (Indrek Kuus, Linnaleht, 30.04.09, Estonia)

... откуда на улицах Таллинна появились верблюды. Ответ прост: вчера начался фестиваль восточной музыки «Ориент». Фестиваль, который продлится до 10 мая, проходит под девизом «Послание Великого шелкового пути», и двугорбые верблюды, или бактрианы, прибывшие из Азербайджана... (Urmas Tooming, Postimees, 06.05.09, Estonia, whole article)

Seekord on tegemist seitsmenda ettevõtmisega, mis kestab 5.–10. maini. Festivali esinejad on suures osas need, kellega eestlased oma idamaise rännaku ajal kokku puutusid ja nad Tallinna kutsusid. (Urmas Tooming, Postimees, 28.04.09, Estonia, whole article)
 

Vaata samuti: Orient festivalid, Orient esitleb 2010, Orient 2011, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Tõmba alla: Oriendi animeeritud logo
Tõmba alla: minivoldik eesti ja inglise keeles, pdf, 564 KB

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.

Järgmine festival: mai 2011

© ERP
Kõik õigused kaitstud. Sellel leheküljel sisalduvaid tekste ja fotosid lubatakse kasutada mitte-kommertsiaalsel eesmärgil. Nõutav on viide autorile ja allikale (www.erpmusic.com).