LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

CD Great Maestros V. Kalle Randalu, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra

Double CD Verdi Wagner 200. Estonian National Opera Chorus and Orchestra

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

DVD Keyboard Juggleress. Irina Zahharenkova

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

DVD Joy and Sorrow Unmasked. European Union Baroque Orchestra, Lars Ulrik Mortensen

DVD Faust. Ain Anger, Estonian National Opera

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

KLAASPÄRLIMÄNG 2018GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht − Peeter Vähi
12−17 juuli, Tartu

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)


Programm Tartu Jaani kirikus

N 12 juuli kell 19, Jaani kirik (Jaani t 5)
Nadežda Tokareva (viiul, Sloveenia), Kristjan Kannukene (vioola), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Kannukene (esiettekanne), Vähi

Klaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka crossover-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Tüürini ning Corellist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud esimese eesti orkestrina maailma mainekamatel lavadel – Kaunite Kunstide Palee (BOZAR) Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Venemaal, Lätis, Leedus, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus, Türgis, Iraanis,  ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda muusikaline kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks MustonenFestile ja Klaaspärlimängule osalenud Bachi nimelisel uusaastafestivalil, Suure-Jaani muusikapäevadel ja Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil. Mängitud on ka Haapsalu muusikapäevadel, Kuressaare kammemuusikapäevadel, Seitsme linna muusikafestivalil ja David Oistrahhi festivalil.

Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1977. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud kammerorkestrit Sinfonietta Riga, Pjotr Tšaikovski nimelist Moskva Raadio Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Moskva Filharmooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Akadeemilist Kammerorkestrit Musica Viva ning pidev koostöö seob teda Leedu ja Läti Rahvusorkestri, Soome ja Rootsi suuremate linnaorkestrite, Helsingi Linnaorkestri, Soome Raadio Orkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Filharmoonikute ning Vanemuise Sümfooniaorkestriga.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann, Dmitri Šostakovitš ja Manuel Cardoso. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentin Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju (“Suur Muusikaakadeemia”, “Väravatorni muusika”) ning pannud aluse rahvusvahelisele Tallinna Barokkmuusika festivalile, mis on samuti kasvanud välja barokkmuusika kontsertide sarjast Tallinna ajaloolises vanalinnas ja Tartu ülikooli aulas.

R 13 juuli kell 19
CARMINA BURANA
Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen

Hortus Musicus andis oma esimese kontserdi aastal 1972 ning on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi terves maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes, leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda polnud kusagilt võtta) Hortus Musicuse tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina oli ansambli asutajal Andres Mustonenil. Tema leppimatus muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas grupi avastusretkele toona tundmatusse Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu ajalooliselt informeeritud musitseerimislaadiga, ei ole Hortus seda kunagi pidanud eesmärgiks omaette. Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt – see on tänapäeva inimeste elav muusika. 45 aasta jooksul on Hortus Musicus uurinud ja esitanud peamiselt Euroopa 8.–20. sajandi muusikat: gregooriuse laul, organumid, keskaegsed liturgilised draamad, hümnid ja motetid, franko-flaami koolkond, Itaalia trecento-meistrid, 16. sajandi range polüfoonia, prantsuse šansoonid, itaalia madrigalid, frottolad ja villanellad, suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudest üle Euroopa, varajased 17.–18. sajandi sonaadid ja vaimulikud suurvormid, 20. ja 21. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortus Musicusele loodud) muusika. Ometigi ei piirdu Hortus Musicus ainult Euroopa varajase muusika esitamisega, vaid ületab piire ajaliselt, geograafiliselt ja žanriliselt. Lisaks nii-öelda klassikalisele muusikale on ansambli kavades esindatud ka džäss ning eksootiliste maade traditsionaalne- ja rahvamuusika. Ansambli viimane album, “Jeruusalemm″ (ERP), ilmus 2017. aastal.

R 13 juuli kell 22
MU SÜDA, ÄRKA ÜLES
Kammerkoor Collegium Musicale, Jaak Sooäär (kitarr), dirigent Endrik Üksvärav
Kreek

Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel eesmärgiga rikastada ja edendada Eesti muusikamaastikku, pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Mirjam Tally, Galina Grigorjeva, Pärt Uusberg jt.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen (Soome), Kaspars Putniņš (Läti), Jos van Veldhoven (Holland), Simon Carrington (UK), Toomas Vavilov, Mihhail Gerts jt. ja orkestrite/ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Tallinna barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade (Iisrael), Jeruusalemma Sümfooniaorkester jt. Seitsme tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias (Gorizia, Arezzo, Rooma), Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür.
2016. aastal saavutas koor III koha Rahvusvahelisel Harald Anderseni Kammerkooride Konkursil ning 2017 võitis Collegium Musicale Helsingis Musiikkitalos toimunud EBU rahvusvahelise koorikonkursi “Let the Peoples Sing” täiskasvanute kategooria ja Grand Prix. Collegium Musicale on kahel korral pälvinud Eesti Kooriühingu tiitli Aasta koor — 2011 ja 2015.

Kitarrist, helilooja ja ansamblijuht Jaak Sooäär on üks Eesti ja Baltikumi viimaste aastakümnete aktiivsemaid jazzmuusikuid. Pärast Tartu Ülikooli ja Tallinna G. Otsa nimelise Muusikakooli lõpetamist omandas ta esimese eestlasena jazzmuusika alase kõrghariduse Kopenhaageni Rütmimuusikakonservatooriumis (2001) ning pärast Eestisse tagasi kolimist alustas tööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus juhib jazzmuusika osakonda selle asutamisest peale (2004). Samuti oli Jaak Sooäär Eesti Jazzliidu esimene juhatuse esimees (2004-2009) ning kuulub tänaseni liidu juhatusse.
Jaak Sooäär on nii kodu- kui välismaal aktiivse muusikuna tegutsenud alates 1989. aastast. Teiste hulgas on tema rahvusvahelisteks koostööpartneriteks olnud Tony Allen, Ray Anderson, Conny Bauer, Han Bennink, Raoul Björkenheim, Gavin Bryars, Will Calhoun, Kent Carter, Daniel Erdmann, samuti on ta koos töötanud paljude eri põlvkondadest Eesti muusikutega. Jaak Sooääre rahvusvaheliste ansamblite hulka kuuluvad The Dynamite Vikings, Erdmann/Sooäär Dessert Time, Heavy Beauty, Kruglov-Sooäär Quartet, Sooäär/Yaralyan/Ounaskari ja Almost Zebra. 2006. aastal oli Jaak Sooäär külalissolistiks WDR Bigbändile Saksamaal. 1999. aastal osales Euroopa Noorte Jazzorkestris ja 2003. aastal EBU bigbändis.
Jaak Sooäär on võitnud Eesti Muusikaauhinna 2003. ja 2005. aastal etno/folkartisti kategoorias ansambli Eesti keeled koosseisus ja 2013. aastal jazzartisti kategoorias kvarteti Mustonen/Sooäär/Remmel/Ruben koosseisus. 2007. aastal pälvis Sooäär esimese Eesti jazzi aastaauhinna ning samal aastal ka Kultuuripreemia aastaauhinna. Jaak Sooäär on salvestanud üle 30 albumi.

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (2004, Olev Oja dirigeerimisklass) ning omandanud samal erialal ka magistrikraadi (2011, Hirvo Surva dirigeerimisklass), lisaks on õppinud trompetit (Aavo Ots) ja metsasarve (prof Kalervo Kulmala).
Endrik Üksvärav on juhatanud mitmeid puhkpilliorkestreid, kammerorkestreid ja kammerkoore ning osalenud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Anders Eby ja Ervin Ortneri meistriklassides. Samuti on ta mitmel korral osalenud tunnustatud barokilaulja Peter Kooij (Holland) juhendatud Bachi laulmise meistrikursustel.
2012 alustas Endrik Üksvärav vanamuusika laulu õpinguid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis (õpetajateks Peter Kooij, Michael Chance, Jill Feldmann ja Maria Acda-Maas). Lauljana on ta teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Daniel Reuss, Paul Hillier, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstre, Peter van Heyghen, Simon Carrington, Hidemi Suzuki jt.
Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital tunnustas Endrik Üksväravat tulemusliku solisti- ja dirigenditegevuse ning Pühalepa Muusikafestivali algatamise eest 2012. aasta aastaauhinnaga.

L 14 juuli kell 19
Maria Krestinskaja (viiul, Venemaa) & Imbi Tarum (klavessiin), Kädy Plaas (sopran) & Reinut Tepp (klavessiin, haamerklaver)
Biber, Bach, dall’Oglio, Haydn, Mozart

Maria Krestinskaja alustas viiulimängu õpinguid 7-aastaselt. Ta on lõpetanud Rimski-Korsakovi nimelise Muusikakooli Nelli Skljarskaja ja Peterburi Riikliku Konservatooriumi Vladimir Ovtšarek juniori klassis. Ta on mitmete konkursside laureaat, sealhulgas Jaša Heifitzi konkurss Leedus ja Glazunovi konkurss Pariisis, ning ta on pälvinud Rostropovitš-Višnevskaja stipendiumi. 1998. aastal jätkas varajase muusika interpretatsiooni õpinguid Marie Leonhardti (Holland) juures, osaledes samal ajal Andrei Rešetini juhendatavas ansamblis Musica Petropolitana. Oma mänguoskusi on ta täiendanud Andrew Manze, Monica Huggetti, Peter van Heygheni ja Andrew Lawrence-Kingi meistrikursustel.
Barokkviiuldajana on ta esinenud sellistel festivalidel nagu EARLYMUSIC (Peterburg), Utrecht Oude Muziek (Holland), Musikfestspiele Sans-Souci (Saksamaa), Vantaa Early Music Festival (Soome) ja Boston Early Music Festival (USA). Alates 2002. aastast mängib ta ansamblites Soloists of Katherine the Great ning Barocco Concertato. Solistina on Krestinskaja üles astunud koos selliste tunnustatud muusikutega nagu Michael Chance, Paul O’Dette, Stephen Stubbs, Phoebe Carrai, Kristian Besuidenhout, Bob van Asperen, Dmitry Sinkowsky jpt.

Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on ta end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel ning Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel.
Aastatel 1978—92 oli Imbi Tarum klavessiinimängija ansamblis Hortus Musicus, esinedes enamikus Euroopa maades, Iisraelis ja USA-s, samuti endise Nõukogu Liidu  linnades  (Moskva, Leningrad, Kiiev jpt), muuhulgas mainekatel rahvusvahelistel festivalidel (Utrecht, Glasgow, Split, Boston, Helsinki, Kuhmo, Flanders). Alates 1992. aastast esineb ta ansamblis Tallinn Baroque, samuti Tallinna Barokkorkestri, Soome-Eesti Barokkorkestri ja ansambli Corelli Consort koosseisus continuo-mängija ja solistina. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty’s Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi Tarum esinenud  paljudes Euroopa riikides. Eesti solistide Kaia Urbi, Risto Joosti, Uku Jolleri, Kädy Plaasi, Tõnu Jõesaare jpt kõrval on tema partneriteks olnud Hollandi bass Harry van der Kamp, Saksa tšellist Hans-Rolf Hauck ja plokkflöödimängija Ingrid Paul, Rootsi kontratenor Mikael Bellini, klavessiinimängijad Edward Parmentier (USA), Ives Cuenot (Prantsusmaa) ja Anssi Mattila (Soome), viiuldajad Xiang Gao (USA) ja Lucy van Dael (Holland), laulja Ellen Hargis (USA), flöödimängijad Jaume Cortadellas (Hispaania) ja Jari Puhakka (Soome), viola da gamba mängija Bruno Re (Itaalia), sopran Agnés Alibert (Prantsusmaa), oboemängija Rafael Palacios (Mehhiko) jpt. Tihe koostöö seob teda ka Läti ja Leedu barokkmuusikute ning -festivalidega.
Alates 1991. aastast õpetab Imbi Tarum Eesti Muusikaakadeemias klavessiini ja basso continuo-mängu. Ta on andnud kursusi muusikakõrgkoolides Haagis, Roomas, Madridis, Salzburgis ja Halles.
Imbi Tarum on lindistanud hulgaliselt soolo- ja kammermuusikat Eesti Raadiole, salvestanud Eestis, Rootsis, Saksamaal ja Soomes erinevates projektides.

Kädy Plaas on lõpetanud 2007. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu erialal ning jätkab hetkel õpinguid magistrantuuris dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. Ta on osalenud, Ingrid Kremlingi, Sona Ghazariani, Colline Holmes’i, Peter Kooij jpt meistrikursustel.
Aastatel 2002–2004 oli Kädy Plaas Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja. Alates 2004. aastast on ta solist projektiteatris “Nargen Opera”, kus on laulnud Haydni õukonnaooperites “Üksik saar” (Silvia), “Elu kuu peal” (Flaminia) ja “Armida” (Zelmira) ning Beethoveni ooperis “Fidelio” (Marzelline). Kädy Plaas on esinenud solistina paljudes vokaalsuurvormides: Haydni Missa Sancti Nicolai, Harmoniemesse ja Die Schöpfung, Mozarti Reekviem, passioonikantaat Grabmusik ja oratoorium Davide penidente, Salieri Reekviem, Händeli oratooriumides “Messias” ja “Joosua”, Charpentier’ Te Deum ja Vivaldi Gloria. Alates 2003. aastast on osalenud suvisel Haapsalu vanamuusikafestivalil, kus on esitanud sopranisoolosid Händeli psalmikantaadis “Dixit Dominus” ning Bachi kantaatides nr 31 ja 21, “Magnificat’is” ja Ülestõusmisoratooriumis. Lisaks on Kädy Plaas osalenud mitme uudisteose esiettekandel: Toivo Tulevi “Flöödikontsert” (vokaalpartii); “Leave, alas this tormenting” sopranile ja löökpillidele ning “Songs” orkestrile, koorile ja solistidele, Helena Tulve “silences / larmes” oboele ja sopranile ning Tõnu Kõrvitsa kammerooperid “Tuleaed” ja “Mu luiged, mu mõtted….”, Gavin Bryarsi “To define happiness” (maailma esiettekanne). Hooajal 2007/2008 debüteeris Kädy Plaas Paminana Mozarti “Võluflöödis” (Vanemuine) ning Frasquitana Bizet’ “Carmenis” ja Öökuningannana Mozarti “Võluflöödis” (Hamburgi Riigiooper). 2009. aasta tõi kaasa nimiosa Massenet’ “Manon’is” (Vanemuine) ning Gilda rolli Verdi “Rigoletto’s” (Rahvusooper Estonia). Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2007).
Kädy Plaas on üles astunud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Barokkorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Sinfonietta Riga’ga. Samuti on ta teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Toomas Siitan, Andres Mustonen, Simon Hewett, Anu Tali, Olari Elts, Risto Joost, Edward Higginbottom, Juha Kangas ja Simone Young.

Reinut Tepp alustas muusikaõpinguid Talinna 7. keskkooli klaveriklassis (Samuel Lazikin) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk) ning Tallinna Konservatooriumis (prof. Laine Mets). 1993. aastal jätkusid õpingud Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris prof. Metsa klaveriklassis ja Imbi Tarumi klavessiiniklassis. Ta on täiendanud end Huguette Dreyfus’i kursustel. Reinut Tepp on teinud koostööd kollektiividega nagu Tallinna Barokkorkester, Baltic Baroque, Corelli Consort, Rondellus, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Riga ja Swedish Chamber Orchestra Örebro. Viimase kollektiiviga on ta salvestanud Bachi oboekontserdid. Tihe koostöö seob teda ansambliga Cantores Vagantes. 1998. aastast on ta tegev klavessinistina kammerorkestris Kremerata Baltica (kunstiline juht Gidon Kremer), kellega on esinenud arvukatel kontsertidel üle kogu maailma (Carnegie Hall, Royal Albert Hall, Tokyo Suntory Hall jne.). Lisaks Gidon Kremerile ja Kremeratale on ta üles astunud väljapaistvate interpreetidega nagu Michala Petri, Sergio Azzolini, Aleksei Ogrintchuk, Kalev Kuljus, Claire Michon, Maria Fedotova, Florian Donderer jt.  Reinut Tepp õpetab G. Otsa nim Muusikakoolis klavessiini ja kammermuusikat ning on sealse barokkmuusika ansambli “Nova Casa” kunstiline juht. Samuti töötab ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

L 14 juuli kell 22
... LAHKUS JUMALAGA JÄTMATA
Trio Mihhail Dzudze (bass balalaika), Boris Andrianov (tšello), Dimitri Illarionov (kitarr) / Venemaa
Rameau või Couperin, Bach, Albéniz, de Falla, Villa-Lobos, Bloch, Piazzolla

Väljapaistev bass-balalaika-mängija Mihhail Dzudze oli Terem-kvarteti solist aastatel 1986−2015. Virtuoosse ja nutika interpreedina on ta leiutanud oma intsrumendil mitmeid uusi tehnikaid. Ühtlasi on ta suuresti populariseerinud bass-balalaikat kui soolopilli, esitades näiteks Villa-Lobose, Štšedrini ja Terem-kvarteti kuulsaid teoseid omaenda seades.
Mihhail Dzudze on esinenud paljudes nimekates kontserdisaalides üle maailma. Kõige meeldejäävamate etteastete seas on esinemised Vatikanis paavst Johannes Paulus II-le, ema Teresale ning 120 000-pealisele publikule, Veneetsias Püha Markuse väljakul, Londonis St. James’i palees prints Charlesi kutsel, Eurovisiooni lauluvõistlusel ning Vancouveri, Londoni ja Sotši olümpiamängudel.
Mihhail Dzudze mängu on võimalik kuulda Terem-kvarteti koosseisus 24-l albumil.

Tšellist Boris Andrianov on õppinud Moskva Riiklikus Konservatooriumis ning Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis David Geringase klassis.
Andrianov on pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistelt konkurssidelt, sealhulgas Šostakovitši-nimeliselt konkursilt Hannoveris, Rostropovitši tšellokonkursilt Pariisis ja Tšaikovski-konkursilt.
Boris Andrianov esineb nii sümfoonia- kui kammerorkestritega, teiste seas Maria teatri orkester, Orchestre National de France, Iisraeli Filharmoonikud, Berliini ja Viini kammerorkestrid nong Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester. Ta on teinud koostööd mitmete tunnustatud dirigentidega − Valeri Gergijev, Vladimir Feodsejev, Gianandrea Noseda, Roman Kofman jt. Lisaks seob teda koostöö helilooja Krzysztof Pendereckiga, kelle concerto grossot kolmele tšellole ja sümfooniaorkestrile Andrianov esitas. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad teiste seas Juri Bašmet, Leif Ove Andsnes, Menahem Pressler, Akiko Suwanai ja Janine Jansen.
Boris Andrianov mängib Itaalia meistri Domenico Montagnana tšellol.

P 15 juuli kell 19
ÕHTUKELLAD
Rémi Boucher (kitarr, Kanada) & Arsise kellade ansamblid, dirigent Aivar Mäe
Eesti rahvaviisid, Eller, Pärt, Vähi

Kanada kitarrist Rémi Boucher on paljude rahvusvaheliste konkursside, auhindade ja stipendiumide võitja ning tuntud oma võrratu mängutehnika poolest. Ta on ette kandnud üle 10 maailma tuntuima kitarrikontserdi, sealhulgas spetsiaalselt temale kirjutatud teoseid. Rémi Boucher on esimene kitarrist Kanadas, kes pälvinud kõrgelt hinnatud Sylva Gelber’i auhinna. Ta on ka tunnustatud pedagoog ja professor töötades Québec’i Konservatooriumis, Kanadas.

Aivar Mäe on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ning täiendanud end USAs Portlandi ülikoolis koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal. Ta on mänginud Pärnu ja Tapa orkestrites ning olnud ansambli Vitamiin solist.
Aivar Mäe töötas 1989–1992 Rahvakultuuri Arenduskeskuse muusikaosakonna juhatajana. Ta oli Eesti Kontserdis 1993–1998 asedirektor ja 1999–2008 direktor ning 2003–2006 ühtlasi Vanemuise teatrijuht. Aastatel 2007–2008 oli Aivar Mäe Vene Teatri nõukogu esimees. Alates aastast 2009 on ta Rahvusooper Estonia peadirektor.

CantoFiorito MASalzburgP 15 juuli kell 22
Canto Fiorito (Leedu) & Musica Antiqua Salzburg (Austria), kunstiline juht Rodrigo Calveira
Holborne, Byrd, Tallis, Orlando di Lasso, Sweelinck, Praetorius, Schein, Schütz, Düben, Pekiel, Meder, Cocciola, Merula

Canto Fiorito alustas tegutsemist 2012. aasta detsembris, mil varase muusika professionaalid kohtusid Vilniuses, et esitada 17. sajandi helilooja Giovanni Battista Cocciola muusikat. See muusikaline kogemus pani aluse kirglikult koosmusitseerimisele pühendunud ansamblile, kelle eesmärk on laiemalt juurutada ajalooliselt informeeritud esituslaadi Leedus. Canto Fiorito on pühendunud keskaegse, renessanssi- ja barokiajastu muusika uurimisele ja esitamisele, seejuures pööratakse erilist tähelepanu Leedu ajalooga seotud varase muusika pärandile.
Ansambel on ühtlasi varase muusika õpetuse eestvedaja Leedus, korraldades haridusliku eesmärgiga kontserte, loenguid, seminare ja meistrikursuseid.


E 16 juuli kell 19
GOYESCAS
Age Juurikas (klaver)
Granados

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab endas Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Samuti on ta kirglik pedagoog, kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes mitmete eesti ja välismaiste tuntud interpreetidega pea kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees solistina (sh ERSO, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Ukraina Rahvuslik Akadeemiline Sümfooniaorkester). Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Kaspars Putniņš, Arvo Volmer, Risto Joost jpt.
Age Juurikas on pärjatud mitmete väärikate auhindadega nii Eesti kui rahvusvahelistel konkursidel. Samuti on ta pälvinud mitmeid mainekaid tunnustuspreemiaid Eestis nagu näiteks Neeme Järvi nimeline preemia 2003 ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2014. aastal.
Age Juurikase lemmikrepertuaar pärineb XX sajandi esimesest poolest, huvitub ka kaasaegse muusika esitamisest ja teeb koostööd mitmete heliloojatega. Oma kontserdikavasid kujundades on ta püüdnud ujuda vastuvoolu − mitte jääda
klassikaliste paljumängitud teoste raamistikku vaid leida oma kavades alati koht värskemale ja vähemesitatud muusikale. Viimastel aastatel on ta osalenud mitmetes suuremahulistes kaasaegse muusi ka projektides, nagu Grisey “Vortex temporum”, Stockhauseni “Mantra” ja Toivo Tulevi klaverikontserdi “Nada” esiettekanne. Age Juurikas on salvestanud ERRi arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, Skrjabini ja Albénize klaveriteoseid ning erinevates koosseisudes uuemat eesti kammermuusikat. Age viimane album, “The Soul of Fire″ (ERP) ilmus 2017. aasta lõpul ning seal kõlavad Stravinski, Albénize, de Falla ja Mompou teosed.


AnnaLitvinovaArtLiveStreamingT 17 juuli kell 17 Vilde ja Vine (Vallikraavi 4, Tartu)
ART. LIVE. STREAMING
Anna Litvinova maalinäituse avamine
Müüginäitus jääb avatuks augusti lõpuni

Anna Litvinova teadis juba päris pisikesena, et temast saab maalikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala Tiit Pääsukese, Jaak Arro ja Aimar Kristensoni juhendamisel. Litvinova maale on eksponeeritud arvukates muuseumides nii isiku- kui ühisnäituste raames. Anna Litvinova on tundliku värvitajuga jõuline maalikunstnik, oma julgete pintslitõmmetega loob ta valgele lõuendile värvika ja põneva maailma, olgu selleks siis maastik või inimesed. Kunstnikuna on ta pidevalt arenemas, et jõuda järgmisele loometasandile.
Viimastel aastatel on Anna Litvinova erilisse huviorviiti tõusnud Maroko, sealsed ajaloolised linnad koos oma eksootiliste turgude, mošeede ja muidugi inimestega.


T 17 juuli kell 19
Baltic Virtuosi (Poola)

 


JohannesPassion2018Klaaspärlimäng esitleb:
P 25. märts 2018 kell 17 Kaarli kirik (Toompuiestee 4, Tallinn)
Palmipuudepüha kontsert
Johann Sebastian Bach − JOHANNESE PASSIOON, BWV 245

Bachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ...” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
AndresMustonen VPetrikasOma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

Mati Turi (evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Iris Oja (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula), Voces Musicales, Klaaspärlimäng Sinfonietta, kaastegev Eesti Ühendatud Koraalikoor, dirigent Andres Mustonen


Mitmeid kontserte kantakse üle keskkonnas ERP Live. Kuula kontserte oma veebibrauseris või lae alla mobiilirakendus. Hoia ennast ülekannetega kursis vajutades “meeldib” ERP Live’i Facebook’i lehel.

 


GlasperlenspielCatTaavet

Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Kaisa Luik − annotatsioonid, buklett, veeb
Olavi Sööt − logistika
Johannes Vähi − live streaming
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Festivali arvustused meedias

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Priit Reiman, Assar Jogar, Eesti Kooriühing, Tallinna Linn, Kaie Tanner, vabatahtlikud abilised

Imagetext                Imagetext               LogoMinistryOfCultureNew        LogoVildeJaVine       LogoHansapaevad2017

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2017, Klaaspärlimäng 2016Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

InEnglish