RECORDINGS

PRESS RESONANCE

Neutral choice of media reviews about the records produced or co-produced by ERP

 

Pilgrim’s Song
Both the choir and its members are relatively young, but sing with maturity and conviction. With the Te Deum /.../ they are going to be measured against the version on ECM /.../ which must be acknowledged as the benchmark recording. /.../ Even the sound quality can be compared, not unfavorably, to ECM’s unsurpassed standards. Two works show the choir at its peak... their Summa, available in more versions than you can shake a baton at, is on of the best. Performance 5/5, Recording 5/5 (Barry Witherden, BBC Music Magazine, 2010, the UK)

... sacred choral works can become cloying, schmaltzy spiritual experiencies if the music is allowed to wallow in the luxoriousness of the conductor’s often static sonorities. Not so in this recording from Chamber Choir Voces Musicales and Tallinn Sinfonietta. /.../ aura of endlessness. The Voces Musicales produce an impressive sound throughout: this is as good anintroduction to Pärt’s music as one is likely to find enywhere. (Pwyll ap Siôn, Gramophone, 12 / 2010, UK)

Die “Voces Musicales” intonieren Pärts Werke angenehm zurückgenommen, die Stücke sind eine fortwährende Einladung, innezuhalten und zuzuhören. Sicher pulsieren die Intensitäten in den lauten und leisen Passagen. Joost führt Chor und Orchester ausdrucksstark und verknüpft mühelos die Anklänge an alte mit zeitgenössischer Musik. (Die Tonkunst, 10 / 2010, Germany)

In Estland wird so etwas auf Weltniveau kultiviert, die Voces Musicales pflegen einen wunderbar obertonreichen Klang, der für Pärt wie geschaffen ist. Die Musik blüht auf zu spirituellen Höhen, sei es im Glaubensbekenntnis “Summa” in der A-cappella-Version oder im Wechsel von Männerchor und Orchester Tallinn Sinfonietta im titelgebenden “Wallfahrtslied”. Berauschend das “Magnificat”, grandios das “Te Deum”. Chorleiter Risto Joost präsentiert sich als einer der Großen seines Fachs. Wertung: ***** (Achener Zeitung, 12.06.10, Germany, whole article)

Der preisgekrönte Kammerchor Voces Musicales und die Tallinn Sinfonietta musizieren unter der Leitung von Risto Joost in einer derart kundigen wie intensiven Art, dass man denken möchte, die nationale Herkunftz sei von Vorteil oder gar unabdingbar für ein überzeugendes Ergebnis. (neue chorzeit, 2 / 2011, Germany)

Kuuldus, et noor dirigent Risto Joost kavatseb omaloodud amatöörkooriga välja anda plaadi Pärdi loomingust, tekitas hämmingut. /.../ Nüüd, kui plaat on valmis ja korduvalt üle kuulatud, on hämming asendunud vaimustusega. Imetlen siiralt... (Kersti Inno, Muusika, 1 / 2010, Estonia)

Deus Ex Clavier
Interpretation 6/6, Klang 6/6, Repertoirewert 5/6. /.../ Hando Nahkur und seine zweite CD DeusExClavier sind schlicht eine Entdeckung! /.../ Den “offiziellen” Höhepunkt der Platte bilden dann Schumanns Symphonische Etüden op. 13, die selbst gegen die legendäre Deutung eines Wilhelm Kempff oder einer Martha Argerich bestehen können. – Von diesem Pianisten werden wir – hoffentlich – noch sehr viel hören. (Burkhard Schäfer, PIANONews, 11 / 2010, Germany)

Die Platten des Jahres. /.../ Die Debüt-CD des 1982 in Estland geborenen Pianisten Hando Nahkur ist eine der großen Überraschungen der aktuellen Klavierszene. /.../ Hando Nahkur bringt trotz seiner Jugend die Reife und Meisterschaft mit, den Werken neue Aspekte abzuringen und sich mit dieser CD in die Riege der großen Pianisten zu spielen. (Zeit Online, 28.12.10, Germany, whole article)

... Nahkur released recently his new CD DeusExClavier under the ERP record label. /.../ It calls for virtuoso technique as well as interpretative skills – both of which are evident in Hando Nahkur’s playing. J. S. Bach’s “Chaconne” /.../ interpretation of this monumental piece is outstanding technically and musically (Free Estonian Word, 10 / 2010, New York)

Pealkiri “Jumal klaverist” kõlab ilusasti, kuigi tekitab küsimusi. /.../ Paljudes kohtades õppinud ja loorbereid lõiganud Hando Nahkuri plaat on ääretult sümpaatne ja tark oma muusikavaliku ja teostuse poolest. /.../ Supervirtuoosi (mõtlen just Busonit) teose paigutamine CD algusse on nagu “algkõrguse” fikseerimine, mis annab mõista pianisti võimetest. (Virve Normet, Muusika, 9 / 2010, Estonia)

... (ERP) firmamärgi all 2010. aastal ilmunud sooloplaat on leidnud üllatavalt suurt ja positiivset vastukaja. Veebiajakiri Zeit Online valis Nahkuri CD kogu maailma klassikalisest muusikast aasta kolme parima plaadi hulka, põhjendades oma valikut sõnadega: “Hando Nahkur on üks suurtest üllatustest klaverimaastikul. Selle CDga mängis ta end suurte pianistide ridadesse”. Saksa ajakirja PIANONews kriitik Burkhard Schäfer kirjutas väljaande aastalõpunumbris, et “Nahkur ja tema teine CD “Deus Ex Clavier” on lihtsalt avastus! Kõrgpunktiks on Schumanni “Sümfoonilised etüüdid”, mis ei jää alla isegi Wilhelm Kempffi või Martha Argerichi legendaarsetele tõlgendustele.” (Priit Kuusk, Muusika, 2 / 2011, Estonia)

Mullu Estonian Record Productionsi märgi all ilmunud Hando Nahkuri sooloplaat .. (ERP) firmamärgi all 2010. aastal ilmunud sooloplaat “Deus Ex Clavier” on äratanud rahvusvahelist tähelepanu... Burkhard Schäfer peab plaadi kõrgpunktiks Schumanni “Sümfooniliste etüüdide” op. 13 esitust, siis mina tahan sellest ettepoole tõsta Bach-Busoni “Chaconne’i”, eeskätt selle meisterliku kõlakorralduse poolest. Teose esituse lähtepunkt on küll akadeemiline, kuid teostus küllaltki vabameelne. (Leelo Kõlar, Sirp, 15.04.11, Estonia, whole article)

Early Music of 3rd Millennium
Early Music of 3rd Millenium je z těch alb, o kterých se těžko píše. Je to dramaturgicky kompaktní celek, jakýsi kolektivní opus, v němž se přirozeně střídají různé vyhraněné autorské styly a velice osobní výpovědi ve stejně osobním a osobitém provedení. Zní tu Bolest, zní tu Naděje. Je to silné album. Na vše ostatní už jsou slova krátká... (Vítězslav Mikeš, His Voice, 1 / 2012, Czech Republic, whole article)

Võib ka öelda, et need on vaiksed palved Kõigevägevama altaril. Neist muusikalistest palvetest, mida sellel plaadil kuulata saab, pärinevad neli miniatuuri Valentin Silvestrovi sulest ja kolme autoriks on Aleksander Knaifel. Pärt, Tüür, Kantšeli ja Vähi on esindatud igaüks ühe helitööga. Kuna Hortus Musicuse album “Early Music of 3rd Millennium” on oma vaimsuselt ja heakõlaliselt stiililt (v.a ehk Tüüri dissoneeriv helikeel) hästi terviklik, siis on isegi raske mõne helilooja teost teiste hulgast esile tõsta. Ka nende võrdlemine oleks ilmselt kohatu. /.../ peab kindlasti rõhutama ka Toomas Vavilovi (klarnet) askeetlikku mängutäpsust ja sopran Helen Lokuta samavõrd askeetlikku, kuid emotsionaalses mõttes harrast ja stiilset meloodiakujundust Pärdi kolmeminutilises loos “Palgest palgesse”... (Igor Garšnek, Sirp, 10.02.12, Estonia, whole article)

Kujutan ette, et kui taevane inglite muusika on olemas, siis see võiks kõlada just nii. /.../ Nõustun sada protsenti helirežissöör Tanel Klesmenti bukletis avaldatud seisukohaga, et kohati on lausa uskumatu, et kõnealune taevalik kõla on saavutatud akustiliste instrumentidega ning et saavutatu on lausa imeline. (Virge Joamets, Muusika, 11 / 2011, Estonia)

... Aleksander Knaifel, Erkki-Sven Tüür, Arvo Pärt, Peeter Vähi, Velentin Silvestrov, Gija Kantšeli /.../ kuue, oma loomingus üksteisest nii erineva autori helitööd kõlavad otsekui ühe ja sama teose erinevad osad. /.../ nende heliloojate vaimne ühtekuuluvustunne on tegelikult sedavõrd tugev, et see on tajutav absoluutselt igas, kui tahes vaikselt kõlavas helis. See on muusika, mis süveneb olemise kahte poolusesse - elusse ja surma, maisesse ja taevalikku. (Igor Garšnek, Aplaus, No 2, 2011 / 2012, Estonia)

Voices of the Estonian National Opera
Plaadi säravaim juveel on Wagneri “Tristani ja Isolde” sissejuhatus ning sellele järgnev Isolde elust lahkumise stseen “Mild und leise wie er lächelt...” kolmandast vaatusest. Wagneri lõputult kulgev peente nüanssidega teemaarendus on lummav ja Heli veskuse esitus täiuslik, olemas on peaaegu kõik, mis vajalik selle helilooja muusika laulmiseks. (Tiiu Levald, Muusika, 1 / 2010, Estonia)

Vertigo
This is a pleasant and encouraging CD to pick up since the artwork by Virge Jõekalda and the design by Piret Mikk are good and direct. In fact the production team have done a very good job. /.../ In summary this CD is a very good listen with more than usual significance. The playing is superb and the interpretation fascinating. (Peter G Howell, CD Spotlight, 11.11.07, UK, whole article)

Eksivad need, kes arvavad, et klavessiin on üks kuiv ja igavalt “plõnksuv” instrument. Sellesse plaati süvenedes peaks igaüks selles veenduma: Imbi Tarumi mängus on palju huvitavaid värve, peenekoelisi figuratsioone ja põnevalt kõlama pandud muusikalisi karaktereid. (Igor Garšnek, Sirp, 18.01.08, Estonia)

Pilli kandev, mahlane kõla, suur ulatus, registrivalik ja mängutehnilised võimalused sobivad väga hästi just prantsuse kõrg- ja hilisbaroki muusika esitamiseks. Suurepäraselt kõlavad sellel klavessiinil Antoine Forguerary palad, kus pääseb täielikult mõjule sume ja laulev bassiregister. (Iren Lill, Muusika, 10 / 2007, Estonia)

A Chant of Bamboo
Helilooja Peeter Vähi äsja esitletud uus album, autoriplaat “Bambuse laul” on antud välja valge vinüülplaadina, seda on pressitud vaid 500 eksemplari. Iga plaat on nummerdatud ning helilooja signeeritud. Plaadil kõlavad neli /.../ kompositsiooni, mis on salvestatud Tallina Kammerorkestriga Risto Joosti juhatusel. “Minu andmetel ei ole Eesti süvamuusikud viimase 15 aasta jooksul välja lasknud mitte ühtegi vinüülplaati. Nii et see on nagu uuesti avastatud vana”, tõdes esitlusel helilooja Igor Garšnek. (Jaanus Kulli, SL Õhtuleht, 12.12.06, Estonia)

Wallenberg
...I felt it was one of the strongest experiences that I have had in any opera house ever. I bought the DVD at the same time and my intention was to review it at once. On second thoughts I decided, however, to let it rest for a while. I simply wanted to see if my strong reactions at the live performance had waned when I returned to the opera, which I did almost exactly two months later. It turned out that the experience was, if possible, even stronger the second time around. (Göran Forsling, MusicWeb International, whole article)

Ačkoli je Wallenberg svým způsobem tradiční velká opera, vyznívá ve svém pojetí současně, ve zvoleném tématu aktuálně a hlavně zanechává silné, i kduž úzkostné dojmu, na čemž svůj podíl mají také všichni účinkující. (His Voice, 5/2008, Czech Republic)

YLÖS. Estonia “Wallenberg” DVD-l. Tubli saavutus. Loodetavasti järgneb esimesele DVD-le peagi teine. (Harry Liivrand, Eesti Ekspress / Areen, 29.05.08, Estonia)

... “Wallenberg” on vaieldamatult üks parimaid viimaste aastate muusikalavastusi. /.../ Moskva režiigrupp /.../ on lavastaja Dmitri Bertmanni juhendamisel leidnud sobivalt mõõduka viisi etenduse jäädvustamiseks – kaamera järgib libretot, peamiselt on fookuses oma partiid esitav laulja, koor on üldplaanis. (Tõnu Karjatse, Muusika, 10/2008, Estonia)

Enter Denter
... “rahvusvaheline mees”, üks neid väheseid, kelle mängu kodumaised kolleegid, keel vestil, kuulavad. ... neljaosaline “Nach dem Anfang vom Ende” (“Pärast lõpu algust”), mida Randalu esitas esmakordselt Stuttgardi kammerorkestri ja Dennis Russel Davisega, on oivaline näide sellest, kuidas ühendada klassikalise muusika kontrollitud maailm ja jazzi spontaanne natuur. Plaat on nüansirikas ja lopsaka kõlaga... (Joosep Sang, Muusika, 12 /2010, Estonia)

Paavo Järvi Conducts EUYO at Glasperlenspiel-Festival
... mõlema esituse teevad nauditavaks Paavo Järvi küpsus, noorte muusikute innukus ja Ülle Õuna videorežii professionaalsus. (Joosep Sang, Muusika, 10/2008, Estonia)

Nonstop
… kaks eestlastest maailmameest: fagotivirtuoos Martin Kuuskmann ja pianist Kristjan Randalu, neist esimene elukohaga USAs ja teine põhiliselt Saksamaal. Sisuliselt oli tegemist Kuuskmanni-Randalu plaadi esitluskontserdiga, kuna Estonian Record Productions üllitas just nüüd nende CD “Nonstop”… Kui selle ettekande puhul natuke norida, siis Randalu on nii jõulise mängumaneeriga pianist, et kippus skertsos oma dünaamikaga fagotti lausa nurka suruma. Muuseas, Kuuskmanni-Randalu plaadil “Nonstop” mingit kõlatasakaalu nihet tolles skertsos ei tekkinud. Ka Bachi eelmainitud Allemande kõlas plaadil märksa reljeefsemalt kui kontserdil. (Igor Garšnek, Sirp, 07.05.10, Estonia, whole article)

Album ongi mõeldud demonstreerima instrumendi eri palgeid (imepehmest toriseva-kriiksuvani) ja fagotimängija žanrilist haaret. Samas tähendab plaadi repertuaarivalik lõputut kompromissi interpreedi tegevuste ja stiilide, ka maailma(jagu)de ja muusikaliste arusaamade vahel. (Maria Mölder, Muusika, 6–7 / 2010, Estonia)

Keyboard Juggleress
Salvestises räägib maitsekalt kaasa õnnestunud, kontserdisaalipärane helirežii ning muusikasiseseid muutusi sünkroonselt järgiv pildiline lahendus. ... Urtext on temale üksnes “karkass”, kuhu lisada elavaid kujundeid. Teda paistab inspireerivat nii instrumendi tämber kui klahvpillifaktuur, millele hasartselt lisada virtuooslikke meloodiaornamente. Tema meloodiast ja harmooniast välja kasvanud faktuur kõigutab Urtext’i rohkem, kui ollakse harjutud enesele lubama. /.../ Miski selles läbimurdes on väga kaasaegne ja põlvkondlikult julge. (Maris Valk-Falk, Sirp, 16.04.10, Estonia, whole article)

... Irina Zahharenkova esitas klavessiinil, haamerklaveril ja klaveril pildiliselt paratamatult staatilise ülesvõtte kiuste “kõnelevaid”, hingestatud tõlgendusi Pachelbeli, Haydni, Mozarti ja Beethoveni teostest. (Muusika, 6–7 / 2010, Estonia)

Ave...
Ettekandeliselt tuleb õnnestunult ajastutruuks hinnata küll terve “Ave...” plaat, ent mõned lood jäävad ehk teistest rohkem meelde. Nende seas anonüümse XIV sajandi autori väga lüüriline “Ave donna”, mida sopran Helle Mustonen ja Neeme Punder flöödil esitavad kaunikõlaliste legato’dega, nende muusikaline dialoog mõjub ühtaegu nii nukrameelselt tundeliselt kui elutargalt järelemõtlikult. /.../ Ilus plaat ja kena kujundus! (Igor Garšnek, Sirp, 02.12.05, Estonia)

Somnium boreale
Maarika Järvi, ERSO ja dirigent pillutavad kiireloomuliste osade tantsulisi teemasid lausa prokofjevliku peene huumoriga, Kapi aeglased osad on seevastu eesti muusika väljendusrikkaimate seas. /.../ Tunnustada tuleb helirežiid (Tanel Klesment), fotosid ja kujundust (Aline Kundig, Piret Mikk) ning saateteksti (Inna Kivi).” (Ene Pilliroog, Muusika, 4 / 2010, Estonia)

Musica Triste
Tubin is the only conductor in this collection who is likely to be familiar to listeners this far West. Don’t let this put you off, though, for all the music on this CD is of a high standard and well worth repeated hearings. Maarika Järvi, the redoubtable flute soloist, and her accompanying musicians of the Tallinn Chamber Orchestra, give superbly secure and musically intelligent readings of all four works – no mean feat, with music as challenging and diverse as this. (Gwyn Parry-Jones, Classical Music Web, UK, whole article)

Un reflet de ce foyer culturel important prend ici le visage de quatre ouvres pour flûte et cordes, de caractère fréquemment nostalgique: un Concerto d’Eduard Tubin, un Concertino de Kuldar Sink intégrant la percussion, la “Musica triste” d’Eino Tamberg qui associe le vibraphone aux cordes, et un Concerto de Heino Jürisalu avec adjonction du piano. Qu’on n’hésite pas à s’aventurer sur un tel chemin, d’un accès aisé et d’un intérêt soutenu. (Jean-Claude Bolliger, L’Express, 23.09.02, Switzerland)

The performances are all first class. The soloist plays with forthright tone and colour and negotiates the twiddles with élan. (Peter Wells, Records International, 2002)

... because flautist Maarika Järvi is such a vibrant musical personality, as well as being technically stunning. /.../ before long, someone is going to have to invent a collective noun for Järvis. (Stephen Johnson, BBC Music Magazine, 10 / 2002, UK)

Lembitu
Helipilti tuleb igati tunnustada: solistid Tiit Kuusik, Aino Külvand, Georg Ots, Teo Maiste jt on hästi fookuses, nende ainuomased hääletämbrid on värsked ja inimlikult soojad ning nii kõrge kui ka madal register on kandvad. /.../ Orkestrit iseloomustab pillirühmade kõlaline läbipaistvus ja värvikus, soolod on hästi esile toodud. Ainsana kriibivad kõrva mõned koorinumbrid, aga siin ei saa restauraator midagi teha. (Ene Pilliroog, Muusika, 11 / 2011, Estonia)

... 1966. aastal Eesti Raadio erakordselt nõudlik ja hea muusikalise maitsega režissöör Asta Kuivjõgi oli jätnud pärandiks suurepärase materjali. /.../ Ei usu, et olemasolevat materjali oli vaja palju “kobestada”, aga üht-teist kindlasti, kui ajahammas närib juba tänapäeva CDsid, mis siis rääkida viiekümne aasta tagusest salvestusest! /.../ Ilmselt on see salvestus ka ainus võimalus kuulata kõrvuti laulmas Tiit Kuusikut ja Georg Otsa. (Tiiu Levald, Teater. Muusika. Kino, 11 / 2011, Estonia)

...“Lembitu” (1961) äsjailmunud topeltplaat (Estonian Record Productions) on muusikaajalooliselt ja arhiivinduslikult väga tähtis ja tähendusrikas väljaanne, sest Jüri kruus on taastanud lavateose lindistuse aastast 1966. Mõistagi on poole sajandi vanuse salvestise helikvaliteet praeguste standarditega võrreldes hoopis teistsugune, kuid vaid niisugusena saabki kõlada meie autentne ja ajalooline muusika. (Igor Garšnek, Aplaus, No 2, 2011 / 2012, Estonia)

Prezioso
Seda plaati tasub kuulata igal juhul! (Igor Garšnek, Aplaus, 4 / 2012, Estonia)

The Hand of God
Bruk’s style owes something to the music of Alban Berg and Dmitri Shostakovich. /.../ The piano sonata, for instance, is a lush, romantic, expressive piece that repays repeated listening. Much is happening in the music, even during the quiter passages. /.../ “He’s an honest artist. He writes what he feels. He’s not a spontaneous conductor who writes whatever comes into his head. Everything he carries and thinks over. For him it is very serious expression of his inner world and his outlook on life.” (Gary Panetta, Journal Star, 29.06.03, USA)

Aleksandra Juozapénaité-Eesmaa
Juozapénaité-Eesmaa avab end sellel duubelplaadil temperamentse ja emotsionaalse artistina. Tema mäng on jõuline, laiahaardeline, julgete lahendustega ja pikkade mõttearendustega. /.../ Kuulasin ja nautisin neid plaate mitmeid kordi. Albumi väärtust tõstab minu silmis eriti see, et kuulates ei tekkinud kordagi tüdimust – huvitav oli kogu aeg. (Leelo Kõlar, Sirp, 01.04.11, Estonia, whole article)

Kauni albumi lisaväärtuseks on kujundus ning muusikateadlase Kristel Pappeli sümpaatseis proportsioonides sisujuht. Helindite lõppedes sugenes soov kuulda tulevikus Aleksandra Juozapénaité-Eesmaalt mõne klaveriliteratuuri aardlasse kuuluva looja pärandit ka põhjaliku monograafia kujul. Klaveri tuumani jõudnud pianistid võivad seda riskantset luksust endale lubada... (Mailis Põld, Muusika, 6/7, 2011, Estonia)

100 Years of Estonian Symphony
... üks ilusamaid ja aukartustäratavamaid plaate üldse, mida siinkirjutaja seni käes on hoidnud. Juba plaadi kujunduses ilmneb väljaandjate austusavaldus – vanutatud paberi kasutamine, ajalooline foto (Vanemuise orkester aastal 1911) ning pitser sümboliseerivad eesti sümfonismi traditsioone ja kvaliteeti. /.../ Enim tekitab küsimust, kellele see on suunatud, kas rohkem välismaalastele või eesti muusikaringkonnale. /.../ Kokkuvõttes on siiski tegemist eesti muusika ühe tähtsaima helikandjaga, mille ideeline tervikkontseptsioon ja teostus väärivad igati tähelepanu... (Gerhard Lock, Muusika,  9 / 2004, Estonia)

Eduard Tubin. Works for Violin and Piano Vol I
Ansambliline teineteisemõistmine ja paindlikkus on esiplaanil ning väga nauditavad ka plaadi lõbusamates osades... (Mari Targo, Muusika, 6–7 / 2010, Estonia)

Sigrid Kuulmann esitas suurepäraselt efektse Soolosonaadi (ETW 57). Sama hästi kõlab see Tubina lemmikinstrument helikandjal, kuhu silmanähtavalt rahulolev produtsent Peeter Vähi on paigutanud veel Capriccio viiulile ja klaverile nr 1 (ETW 50), Sonaadi viiulile ja klaverile nr 2 früügia laadis (ETW  56), Ballaadi viiulile ja klaverile (ETW 52) ning neljaosalise “Süidi eesti tantsuviisidest” viiulile ja klaverile (ETW 53). Plaat, kus helirežissööriks üks meie paremaid Maido Maadik ja toimetajaks Inna Kivi, väärib meedias päris kindlasti eraldi käsitlemist. (Ivalo Randalu, Sirp, 26.03.10, Estonia, whole article)

Pach, Paganini, Ysaÿe. Works for Solo Violin
Ka Kuulmanni kuulates tekkis pärast iga meisterlikku esitust tahtmine aplodeerida... Puudust tundsin ehk mõningate lõikude tempolitest edasiviimistest, kuid tehniline ja kõlakvaliteet jätsid positiivse üldmulje. Puhtalt viiuli soolorepertuaari sisaldava CDna on Sigrid Kuulmanni plaat Eestis eesti esitaja poolt haruldus. (Mari Targo, Muusika, 6–7 / 2010, Estonia)

Cyrano de Bergerac
Artistic quality 10 / Sound quality 10. What a wonderful surprise! /.../ Conductor Paul Mägi leads a truly theatrical performance and his Estonian National Opera Orchestra and Chorus play and sing magnificently, the wind section of the orchestra being particularly impressive in its phrasing and bright outbursts. The sound is gorgeous and the informative booklet includes a synopsis as well as the libretto in Estonian, English, French, and German. (Robert Levine, Classics Today, 13.07.04) Whole article

Das fröhlich parlierende Werk strahlt eine eigenwillige Faszination aus. Durch den konzentrierten, inspirierten Umgang mit altbekanntem Material gewinnt der estnische Cyrano eine seltene Originalität. Die Gesamtaufnahme ist erstklassig besetzt. Eine ‘Romantische Oper’ mit hemmungslos altmodischen Melodien. (Rheinischer Merkur, 5 / 2004, Germany)

Das klangliche Resultat überzeugt, weil sich bei Tamberg inspirierter Elektizismus mit souverän beherrschtem Theaterhandwerk mischt. Der Hörer kann sich dem ungebremsten und ungefilterten Sentiment der Situationen und der Musik nicht entziehen; sowohl die Balkonszene, in der Cyrano anstelle Christians zu Roxane spricht, als auch die Sterbeszene des Helden sind tränenseliges Musiktheater vom Feinsten. Das hätten Puccini oder Massenet auch nicht besser hinbekommen. (klassik-heute.com, 5/ 2004, Germany)

Wunderschöne, bewegende Musik. (International Record Review, 9 / 2004)

Artistique 10 / Technique 10. /.../ Ces joutes verbales sont portées par un orchestre transparent aux couleurs claires. Tamberg opère par petites touches et inflexions d’atmosphères, qui permettent de suivre aisément l’itinéraire psychologique des personnages. Plus encore, on l’entend souvent ou anticiper ou commenter l’action avec une romantique tendresse. Evidemment en 1974 cela peut paraître anachronique, mais ce qu’on entend est admirable. (Christophe Huss, Classics Today France, 2004, whole article)

Kuulates seda suurepärast teost segamatus miljöös, ilma visuaalsete lisanditeta, sain täiesti uue, üliemotsionaalse elamuse. /.../ Kuid kuidas küll nii soliidsel väljaandjal on ununenud tiitellehele lisada, et teos on saanud libreto Jaan Krossilt, /.../ jääb vaid soovida, et see ülimalt õnnestunud CD levib ja ärgitab nii maailma ooperitegijaid kui ka meie järgmise põlvkonna lauljaid, pillimehi, dirigente ja lavastajaid ikka ja jälle selle teose juurde tulema. (Tiiu Levald, Muusika, 12 /  2004, Estonia)

Melancholy
Ei esitusele, instrumendile ega salvestusele pole midagi ette heita. Nagu juba öeldud, on ülekaalus väga rahulikud tempod. Kas selline aeglus ja väljapeetus pole kuulajale liiga rõhuv? See jäägu kuulaja otsustada. Samal ajal muusika voolab, on heas rütmilises tasakaalus... Kokkuvõtteks: Vardo Rumesseni Chopin on väärt, et seda tundma õppida. (Toivo Nahkur, Muusika, 8/9, 2011, Estonia)

20 kurva pisipala reastamine ühele ja samale plaadile esitab mängijale erilaadseid nõudmisi, kusjuures Chopin oma peene nüansirikkusega on pianistile kõik uksed avanud. Plaadi esituses valitseb enesessesüüvinult mõtisklev, melanhoolne ja tundeküllane atmosfäär. Lugenud läbi bukleti teksti ja näinud Norwidi vapustavat litograafiat, polnud enam üllatuseks selle CD avapala Etüüdi f-moll op. posth. liialdatult sentimentaalne käsitlus, mis andis nii kõlaliselt kui ka liikumiselt suuna suhtumisele järgnevalt kuuldusse. Fraasisisene tempokasutus on siin vaba, lubades ohtrasti laiendusi üleminekutes ja kulminatsioonides. Sellega on makstud teataval määral lõivu kõlanüanssidele. Sealjuures on kogu valik teostatud hea enesekontrolli ja kindla kontseptsiooniga. (Leelo Kõlar, Sirp, 16.09.11, Estonia, whole article)

Artist Chagall
Kolmas sinfonia kestää yli tunnin ja on eeppistä, monipolvista kerrontaa. Vaikka otsikko jäävät mielikuvituksen varaan – ainut selkeä linkki ovat juutalaiset teemat, joita vastaan shostakovitshmainen tedellisuus lakonisine rytmeineen ja synkkine syövereineen asettuu. (Rondo, June 2003, Finland)

Awake, My Heart!
Arsise kellade ansambel Aivar Mäe juhatusel on helilooja meeleolude ja mõtetega oivaliselt kaasa läinud. Kui esialgsel kuulamisel /.../ võivad käsikellad jätta ühetaolise kõlamulje, siis süvenemisel CD helimaastikku hakkab arktiline hall varieeruma ja temasse peidetud värvigamma avanema. Siin pole tegemist rahvaviisi laenamisega ei arhiivist ega rahvalaulikuilt. Helilooja ja interpreedi jaoks on eesti rahvalaul saanud osaks neist endist. Loomulikult ei puudu kummalgi nõutav tehniline meisterlikkus, mis on vajalik oma tunnete ja mõtete edasiandmiseks kaasaegsele kuulajale. Lisaks sellele leidub neis haruldast empaatiavõimet eelnevate põlvkondade suhtes (Vaike Sarv, Muusika 10 / 2003, Estonia)

The Path of Mantra
... Vähi hat auf seiner neuen CD östliche und westliche Musik zu einer faszinierenden Einheit verwoben. /.../ Nach seinem wunderschönen Werk “Supreme Silence”, das auch auf der Expo in Hannover aufgeführt wurde, ist Peeter Vähi mit seiner neuen CD “The Path of Mantra” das Kunststück gelungen, tibetische Mönchsgesänge auf beeindruckende Weise mit moderner westlicher Musik zu einer Einheit zu verbinden, dass tatsächlich etwas Neues entstanden ist. Manchmal staunt man fast über seinen Mut, die verschiedenen Stile miteinander zu verweben. Doch durch sein großes Einfühlungsvermögen, seine tiefe Verbindung zum tibetischen Buddhismus und natürlich seine künstlerischen Fähigkeiten als Komponist und Musiker ist eine wirklich großartige Musik entstanden. Peeter Vähi ist selbst ein Wandler zwischen den Welten, musikalisch reicht sein Spektrum von klassischer Musik, über ethnische Musik bis hin zu Rock und Elektronik. (Elvira Glück, KGS Hamburg, Germany)

На этом диске мантрам тибетских монахов школы Drikung Kagyu (в том числе и знаменитой Om Mani Peme Hung) аккомпанирует виртуозный эстонско-американский фаготист Мартин Куускманн. Примерно так же работал с исходным тибетским материалом и Антон Батагов, когда создавалась его ”Музыка для 35 будд”. Однако у Вяхи результат полностью противоположен: это не эмбиент, а, как говорят музыковеды, форма, направленная на слушателя, типичная world music, но не ”шикадам”, а такая, которая наверняка сорвет аплодисменты на любом филармоническом концерте. (ДУ, Еженедельныи Журнал, No 46, 25.11.02, Russia)

Estonian Preludes
This is the premier recording of all the piano preludes of two Estonian music classics: Mart Saar (1882–1963), and Eduard Tubin (1905–1982). /.../ These pieces, like the major musical inheritance of Mart Saar in choral music, fascinate us with the excellent mastery of small forms. /.../ The early preludes of the most known symphonist Eduard Tubin are mostly created occasionally, as a sidetrack for composing of large scale works. (Estonian Music Review No 6, Estonia)

Vardo Rumessen ist ein meisterlicher Interpret und Kenner der estnischen Klaviermusik. /.../ Obwohl Mart Saar ein Meister dieser komprimierten Form war und während seines ganzen Lebens Preludes schrieb, sind sie in der Mehrzahl unbekannt geblieben. /.../ Die Preludes von Eduard Tubin zeigen seine hervorragende Kunst, Stimmungen in musikalische Formen zu übersetzen. /.../ Vardo Rumessen, der selbst persönlicher Freund des Komponisten Eduard Tubin in dessen letzten Jahren war, interpretiert die Preludes in einer vom Komponisten selbst autorisierten Form. (Klassik Magazine, Germany, whole article)

Trotz der Hymnen, die im nur auf englisch und sehr knapp gehaltenen Booklet auf diesen Pianisten gesungen werden, habe ich große Vorbehalte gegenüber seinem Spiel. Mag sein, dass Live-Auftritte einen anderen Eindruck vermitteln, die CD macht nicht glauben, dass es sich um einen sensiblen und unvergleichlichen Pianisten handelt. Besonders die abwechslungsreichen Kompositionen von Mart Saar leiden darunter. /.../ Eines ist eine erklärte Hommage an Debussy. Gerade in diesem Stück wird Rumessens Anschlagstechnik zum Ärgernis. Der Pianist generiert einen hellen, im forte zumeist knallenden Ton. Dieser strahlt aber weniger, als er scharf klingt. (Thomas Vitzthum, Klassik Magazine, 11.09.03, Germany, whole article)

... tuleb tõdeda, et plaat on olemasolevatest parim. /.../ Rumessen on oma lemmikautoritesse hästi süvenenud – meeleolusid, värve, karaktereid hästi tabanud; tehniliselt osav, ilusa kõlaga. Väikesed kõrvalekalded mõne prelüüdi noodipildist vastu vaatavast rütmimustrist võib kanda interpreedi subjektiivse kõlaintoneerimise arvele. Aga kas range rütmiga mängimine neid ka mõjuvamaks teeks, jääb juba järgmiste plaadistajate mõtlemisaineks. (Virge Joamets, Muusika, 10 / 2003, Estonia)

Galaxies
Sisaski mitme klaveri lugude puhul tundub, et helilooja üldiselt väldib finaalile rajatud kompositsioone. Teised väärtused nagu samanistlikud kordused või quasi-improvisatsioonilisus tunduvad talle olevat märksa olulisemad. Kõnealust plaati kuulates ei hakka keegi ilmselt kahtlemagi sellise mõtteviisi veenvuses, eriti Tallinna Klaveriduo detailidesse süvenenud esitust nautides. (Igor Garšnek, Sirp, 22.08.03, Estonia)

Februa
Plaadi valik on stiilne, ühtne... Siiski on väike oht: meeleolude ja käekirja sarnasus on nii suur, et tervet plaati korraga kuulata on raske. /.../ P.S. Ma ei küüni päriselt mõistma heliloojate üha süvenevat tendentsi panna üpris preytensioonikaid ladinakeelseid pealkirju... (Virve Normet, Muusika, 04 / 2010, Estonia)

Heino Eller
Wer Heino Eller als estnischen Sibelius bezeichen wollte, läge so falsch nicht. Der Komponist aus der Universitätsstadt Tartu was tatsächlich “Vater” einer eigenständigen Kunstmusik... (Musikmarkt, 05.11.01, Germany)

Aleksandra Juozapénaité-Eesmaa, einst Wunderkind der litauischen Musikszene, spürt den volksmusikalischen Quellen in Ellers Klavierwerken zwischen 1920 und 1941 mit mit musikalischer Virtuosität nach. Keine “Weltliteratur”, aber hörens-, im Konzertsaal spielenswerte Repertoire-Ergänzungen. (wg, Salzburger Nachrichten, Austria)

... vähemalt professionaalsete muusikute ringile on uus CD kindlasti ülioluline vaimutoit. Elleri loomingut esitab plaadil klaverimuusika “jaapani aednik” – üks eesti parimaid pianiste, leedu päritolu Aleksandra Juozapénaité-Eesmaa, kelle mängu kuulates tundub, et Elleri helidesse süvenemine on talle olnud loomuomane ja naudingut pakkuv tegevus. /.../ Plaadile anti Heino Elleri nimeline muusikapreemia. (Anneli Remme, Muusika, 2 / 2002, Estonia)

Nordic Legends
Teoksen maailma on hyvin etäällä sellaisesta sävelmaailmasta, joka Suomessa on assosiotunut juuri kalevalaisuuteen. Näin sinfonia tuo uusia, erilaisia äänenpainoja Kalevalan musiikillisiin kuvauksiin. Teos on Brukin värikkäimmin soiva orkesterisävellys ja sinfonia kuulu ylipäänsä hänen tärkempiin teoksiinsa. (Kalevi Aho, Kalevalan kulttuurihostoria, 2008, Finland)

The Well-Tempered Clavier I
I’ve been hearing plenty of piano versions of this keyboard masterpiece in recent years, and the idea of receiving a new recording which would open my ears all over again was far from my mind when I first saw this release. Packaged in a nicely produced DVD-sized book... The book itself has an interesting essay by Vardo Rumessen on The Well-Tempered Clavier in Estonian and English on glossy paper, and some nice illustrations. The first impression is that it might have been aimed at some kind of tourist market, which may indeed be the case, but either way it is a nice artefact and has an aura of faux-antique quality... Pianists from Daniel Barenboim, Maurizio Pollini, Till Fellner and Roger Woodward to Angela Hewitt – twice, all show how diverse are the ways and means of expressing Bach’s marvellous legacy. /.../ The recording production for this release is very good, the well-prepared Steinway piano sound sympathetically clear without being uncomfortably close. Vardo Rumessen’s WTC Bk1 is not in a competition to be ‘the best’, and in many ways stands aloof from direct comparison with other recordings. In my opinion it is rather special, and not only for opening my ears to new perspectives in this Panglossian polyphonic masterpiece. (Dominy Clements, MusicWeb International, 2011, the UK, whole article)

Suurejooneline austusavaldus Bachile on ainulaadne Eestis... Vardo Rumesseni salvestatud HTK teostus on meisterlik. Tunda on kõrgemat vaimset mõõdet, mis kallutab teostuse muusikateoreetilise mõtte poole. /.../ Nii on Rumesseni kunstis rohkem loomulikku, loomupärast tasakaalu, mis lähendab teda Schiffi või Hewittiga. Ta mängib omaenda tõekspidamiste järgi. Ja see on meie maailmas väärtus, mida hindan. (Toivo Nahkur, Muusika, 1 / 2011, Estonia)

PS Best Regards from Tallinn and Moscow
Симфония и рок, церковный орган и электронные звуки, напоминающие клавесин и фуцц-гитару. Классика, авангард, поп-культура – все это можно услышать в первом произведеии диска, которое называется ”Бытие и небытие в мастерской Костаби”. Эклектика? Нет, синтез, стиль XXI века... (Andrey Babin, Den za Dnem, 19.04.02, Estonia)

Peeter Vähi, kelle postmodernistlikust ja ameerikalikul moel peaaegu avangardsest teosest “Olemine ja mittemidagisus Kostabi töötoas” võtavad katked enda alla kolmandiku plaadist, on siin kahtlemata põhitegija. Noored elektroonikud Fedor Fetkalov ja Dmitri Thatchenko sähvatavad küll päris huvitavalt, kuid jäävad kindlalt tema varju. (Immo Mihkelson, Postimees / Arter, 24.08.02, Estonia)