Helisev muusika

24/05/2022 - 26/05/2022

Alexela Kontserdimaja

Reveranss
November 15, 2021
Kodō Tour
December 12, 2021

Urmas Sõõrumaa ja Festival Klaaspärlimäng esitlevad:

24., 25. ja 26. mai 2022 kell 19 Alexela Kontserdimaja, Tallinn (reserveeritud etendused)
THE SOUND OF MUSIC / HELISEV MUUSIKA
Richard Rodgersi ja Oscar Hammerstein II muusikal lavastatud kujul
Libreto HOWARD LINDSAY ja RUSSEL CROUSE
Maria Augusta Trapi raamatu „Trapi pereansambel“ ainetel

Osades:
Maria Rainer – Charlotte Wakefield
Kapten Georg von Trapp – Tom Lister
Abtiss – Helen Hobson
Elsa Schraeder – Emma Kate Nelson
Majapidajanna Schmidt – Julia J Nagle
Liesl – Evangeline Jones
Rolf Gruber – Robbie McMillan
Elsa Schraeder – Emma Kate Nelson
Ursula – Lucy Young
Max Detweiler – Simon Green
Härra Zeller – Alastair Brookshaw
Admiral von Schreiber – Miles Western

Lydia Rahula laululapsed:
Friedrich – Kasper Joel Nõgene
Louisa – Sarah Liis Luha
Kurt – Lennart Väli
Brigitta – Edlin Urm
Marta – Adeele Velt
Gretl – Britt Potisepp

Lavastaja ja koreograaf – Paul Robinson
Lavastaja assistent – Olavi Sööt
Muusikajuht ja dirigent – Michael England
Abidirigendid – Lydia Rahula, Arvo Leibur
Kontsertmeister-klaverisaatjad – Tomi Rahula, Triin Ärmpalu
Dekoratsiooni-, valgus- ja videokunstnik – Ben M Rogers
Tehniline lahendus – Eventech
Muusikajuhi assistent – Chris Ma
Lavastaja ja koreograafi assistent – Lucy Young
Lavastuse mänedžer – Toby P Darvill (Case Entertainment Group)
Produktsiooni mänedžer – Alison Price


Heliseva muusika” puhul on tegemist ülikuulsa muusikaliga, mille autorid on helilooja Richard Rodgers ja libretist Oscar Hammerstein II. Lavateos põhineb Howard Lindsay ja Russel Crouse’i raamatul, mille aluseks on omakorda Maria von Trappi 1949. aastal ilmunud mälestusteraamat “Trappide perekonna lauljate lugu”. 1938. aastal Austrias asetleidnud lugu Mariast, kes asus tööle lasterikkasse perre guvernandina. Ta jõudis dilemmani, kas hakata nunnaks … kuid kiindus lastesse ja seejärel laste leseks jäänud isasse, kapten von Trappi. Kapten sai kutse Saksa mereväkke, kuid koostöö natsidega polnud kooskõlas ta vaadetega. Von Trapp ja Maria otsustasid koos lastega Austriast põgeneda.
Muusikali mitmetest lauludest on saanud rahvusvahelised hitid: “Edelweiss”, “My Favourite Things”, “Climb Ev’ry Mountain”, “Do-Re-Mi” ja muidugi nimilugu “The Sound of Music”.
Algne Broadway lavastus, mille peaosades on Mary Martin ja Theodore Bikel, jõudis publiku ette aastal 1959. aastal. “Helisev muusika” pälvis 9 nominatsiooni ning lõpuks võitis 5 Tony Auhinda, sealhulgas parima muusikali auhinna. Kaks aastat hiljem muusikal Londoni Palace Theatre’i lavale ja sest ajast alates on seda ikka ja jälle mitmel pool maailmas lavale toodud. Aastal 1965 kohandati teos muusikafilmiks, kus soleerisid Julie Andrews ja Christopher Plummer ning mis võitis 5 Oscarit, sealhulgas parima filmi auhinna. “Helisev muusika” kujunes viimaseks Rodgersi ja Hammerstein II koostööks, sest Oscar Hammerstein suri maovähki üheksa kuud pärast Broadway esietendust.


TRAPPIDE PERE PÄRISELUS

Georg Ritter von Trapp sündis 4. aprillil 1880 Horvaatias, mis kuulus tol ajal veel Austria-Ungari keisririigi koosseisu. Tema isa oli mereväekapten ja noormeheikka sirgununa astus ta ka ise Fiume (praegune Rijeka) Kuninglikku Mereväeakadeemiasse. 1910. aastal kohtas ta ühel ballil Agathe Whiteheadi. See oli armastus esimesest silmapilgust ning järgnesid pulmad, mida kajastati kõigi ajalehtede esikülgedel. Esimese maailmasõja ajal juhtis von Trapp mitmeid merelisi operatsioone ning keiser Franz Josef I ülendas ta leitnandi auastmesse. Pärast sõda polnud Austrial enam merepiiri ning kapten von Trapp lahkus mereväest. 1922. aastal tabas teda tõeline traagika – Agathe suri sarlakitesse ning jättis endast maha seitse last. Viis aastat hiljem abiellus ta aga oma laste hoidja Maria Kutscheraga, kelle mälestustel põhinebki muusikal. 1938. aastal liideti Austria Hitleri Saksamaaga ning kapten Trapile pakuti mereväes kõrget ametikohta. Ta keeldus, öeldes: „Olen andnud vande ühele ja ainsale keisrile“. Trapp suri 1947. aastal.

Maria Augusta Kutschera sündis 26. jaanuaril 1905. aastal rongis teel Viini. Seitsmendaks eluaastaks jäi tüdruk orvuks ja teda kasvatas isa täditütar, kellega ta elas Viini lähistel. Neiu kasvatus oli karm, kantud ateismi ja sotsialismi vaimust ning ta puutus harva kokku teiste lastega. Õppides Õpetajate Kolledžis sai ta osa elamusest, mis muutis tema ellusuhtumist. Kooli kirikus kontserdil viibides puudutas Johann Sebastian Bachi muusika ja kirikuõpetaja Isa Kronsederi jutlus teda sedavõrd, et Maria otsustas astuda Salzburgis asuvasse Nonnbergi kloostrisse. Peagi määrati ta aga aastaks Trappide villasse guvernandiks, et hoolitseda kapteni tütre eest, keda äge reuma haigevoodisse aheldas. Aasta möödudes olid Trapi lapsed Mariasse jäägitult kiindunud ja palusid isa, et too ei lubaks teda enam kloostrisse naasta. Nad pakkusid isegi, et isa võiks ta naiseks võtta, mille peale kostis too: „Ma isegi ei tea, kas ma talle meeldin!“ Nii otsustasid lapsed ise Marialt küsida ja edasine on tuttav juba muusikalist. Maria Kutschera ja kapten von Trapp abiellusid 26. novembril 1927.

Peagi sündisid Trappide perekonda veel kaks tütart. 1935. aastal viis elu neid kokku Isa Wasneriga, kes leidis, et perekonna musikaalsus võiks pakkuda naudingut ka väljaspool koduseinu. Sündis Trappide pereansambel, mis võitis 1935. aastal Salzburgis toimunud kooride konkursil esikoha. Sõjajärgne majanduslangus oli Trappide pere laostanud ning seetõttu aitas Euroopas kulgev kontsertturnee neil leiba teenida. Hitleri naasmine Austriasse 1938. aastal sundis vabameelseid Trappe Salzburgist USAsse lahkuma. Ühel päeval, riietatuna matkariietesse, kaasas vaid seljakotid, teesklesid Trapid, et lähevad mägedesse matkama. Tegelikkuses viis teekond nad läbi Alpide Itaaliasse, sealt edasi Šveitsi ja Prantsusmaale ning Londonisse, kust laev nad teisele mandrile viis. 1938. aasta septembris jõudsid nad üheksa lapsega (kümnes oli peagi sündimas) ja Isa Wasneriga New Yorki. Wasneri juhendamisel jätkasid nad laulmist ja esinemist Trappide pereansambli nime all. Järgmisel kahel aastal oligi nende ainsaks koduks ansambli reisibuss. Teise maailmasõja puhkedes ja Ameerika viisa kehtivuse lõppedes aitas nende mänedžer saada kontserdilepinguid Skandinaaviamaadesse, et perekond ei peaks sõjakoldesse tagasi pöörduma. Pärast sõja lõppu asutasid Trapid heategevusliku fondi „Trappide perekonna Austria abistamise fond“, mille kaudu saatsid kodumaale materiaalset ja rahalist abi. Laulmisega tegeles pereansambel 1956. aastani.


SISU KOKKUVÕTE

I vaatus
Salzburg, Austria, 1938, Austria annekteerimise aeg. Nonnbergi kloostris loevad nunnad psalmi 110 ja laulavad („Preludium“). Ühte postulaatidest, Mariat, pole aga nende hulgas. Ta jalutab mägedes, kuhu pageb, kui end üksikuna tunneb („Helisev muusika“). Kloostris vaidlevad õed Berthe, Sophia ja Margaretta abtissiga selle üle, kas Maria on valmis jätma ilmalikku elu ning pühenduma kloostrile („Maria“). Abtiss kutsub Maria enda juurde ning avastab, et neile mõlemale meeldib lapsepõlves kuuldud laul „Minu lemmikasjad“. Abtiss saadab Maria mõneks ajaks koduõpetajaks endise mereväeohvitseri kapten von Trapi seitsmele lapsele, et neiu endas selgusele jõuaks, kas ta on kloostrielu jaoks valmis („Minu lemmikasjad“ repriis).
Jõudes Trappide villasse, avastab Maria, et kapten on pärast oma naise surma end emotsionaalselt lukku pannud ja kasvatab lapsi sõjaväelase karmi käega. Kapten tutvustab talle lapsi, kes mängimise asemel marsivad ning tema ette üles rivistuvad. Peagi avastab Maria, et lapsed armastavad muusikat ning õpetab neile muusika põhitõdesid („Do, re, mi“).
Trappide vanim tütar Liesl hiilib õhtul salaja välja, et kohtuda kohaliku noormehe Rolfiga, kes elab tuliselt kaasa keerulisele poliitilisele olukorrale. Ta hoiatab Lieslit ja lubab neiut kaitsta. Liesl on nõus laskma Rolfil enda järele valvata („Said just kuusteist“). Äikesekõminast hirmunud lapsed on Maria tuppa pagenud ja Maria lohutab neid rahvaviisiga („Üksik kitsekarjus“). Hiljem püüab Gretl ka ise lauldes julgust koguda („Üksik kitsekarjus“ repriis).
Möödub kuu. Kapten naaseb villasse Viinist pärit kõrgseltskonnadaami Elsa Schraederiga, kes on lesk. Nendega on kaasas Haridus- ja Kultuuriministeeriumi sekretär Max Detweiler, kes otsib Kaltzbergi Festivali jaoks sobivat kohalikku lauluansamblit. Elsale meeldib Trappide villas, kuid teda häirib, et kapten pole talle veel abieluettepanekut teinud. Max toob põhjuseks selle, et nii Elsa kui ka kapten on jõukad („Arm kas säilib nii?“).
Saabub Maria koos lastega, kellel on seljas vanadest kardinatest õmmeldud riided. Kapten tunneb piinlikkust ja vihastab. Maria püüab talle selgitada, kui vähe ta tegelikult oma lapsi mõistab, mispeale käsib kapten tal tagasi kloostrisse minna. Kuuldes aga, kuidas lapsed Elsale „Helisevat muusikat“ laulavad, on ta liigutatud ning mõistab, et Maria on tema koju toonud taas muusika ja elu. Ta palub Marial jääda.
Trappide juures on suurejooneline pidu, et kohalik kõrgklass võiks Elsaga tuttavaks saada („Suur valss“). Ka kõrgklassi lõhestavad poliitilised vastuolud – seltskond jaguneb kaheks, ühed pooldavad anšlussi ja teised, nende hulgas ka kapten, Austria iseseisvust. Orkester mängib Austria rahvatantsu, lendlerit. Kurt ja Maria püüavad tantsusamme meelde tuletada. Kapten sekkub ning tema ja Maria vahel tärkavad tunded. Brigitta teeb Mariale sellekohase märkuse ning Maria tormab minema. Elsa palvel laulavad lapsed külalistele „Head ööd“. Max on lastest vaimustunud ja usub, et on oma festivalile esinejad leidnud. Lapsed lähevad magama ning külalised õhtust sööma. Mariat valdab segadus, ta pakib asjad ning läheb tagasi kloostrisse.
Kloostris lubab Maria abtissile, et on valmis andma vaesuse, kuulekuse ja vooruse vanded („Hommikuhümn“). Abtiss mõistab, et Maria on kaptenisse armunud ja julgustab teda tagasi pöörduma ning elama elu, mis talle südamelähedasem on („Mäetippe võida“).

II vaatus
Elevil Max teeb lastega Kaltzbergi Festivali jaoks proovi. Mariata pole aga lastel laulutuju („Minu lemmikasjad“ repriis). Järsku astub sisse Maria ja lapsed juubeldavad! Nad teatavad Mariale, et nende isa abiellub peagi proua Schraederiga. Maria on õnnetu, kuid otsustab oma kohust täita, kuniks lastele leitakse uus lapsehoidja.
Poliitiline olukord muutub järjest keerulisemaks ning Max ja Elsa paluvad kaptenit, et too ei jääks erapoolikuks („Seda sa ei peata“). Kapten on oma vastumeelsuses natsirežiimi osas aga kõigutamatu ja Elsa taipab, et neil ei ole ühist tulevikku. Elsa läheb tagasi Viini. Kapten mõistab nüüd oma tundeid Maria vastu, mis on nädalaid vaka all olnud („Üks tavaline paar“).
Abtissi kontoris aitavad nunnad Mariat pulmadeks valmistuda („Gaudeamus Domino“). Toimub laulatus ja Maria, kapten ning lapsed kõnnivad altari ette („Maria“ repriis). Nunnad liituvad Trappide perega altari ees („Confitemini Domino“).
Maria ja kapteni mesinädalate ajal toimub anšluss. Natsi-Saksamaa annekteerib Austria. Trappide pere kodu on ainus, mille fassaadil ei lehvi Kolmanda Riigi lippu („Kas see musta ämblikuga lipp?“, küsib Brigitta). Kapten ja Maria avastavad, et kõik on muutunud. Paljud on sakslaste poolele läinud, nende hulgas ka Rolf ja teener Franz. Max on kapteni teadmata valmistanud lapsi ette festivalil esinemiseks. Kapten keelab oma perel esineda annekteeritud Austria eest ning Maria on temaga sama meelt. Liesl mõistab, kui väga Maria tema isa armastab ning näeb ka ise armastust uues valguses („Said just kuusteist“, repriis).
Admiral von Schreiber, kes pooldab Kolmandat Riiki, tuleb koos kohaliku natsipartei liidri härra Zelleriga kaptenile teatama, et too peab koheselt astuma Saksa mereväkke. Maria leiab kiire lahenduse. Ta teatab, et Trappide perekond koos kapteniga eesotsas peavad oma pereansambliga festivalil osalema, mistõttu ei saa kapten kindlasti praegu meestega kaasa minna. Kapten näitleb kaasa ning nad lavastavad kontserdi proovi. Admiral von Schreiber annab kaptenile paar päeva aega.
Festival algab („Do, re, mi“, repriis) ja von Trapp laulab „Edelweissi“, mis näitab salaja tema poolehoidu armastatud Austriale. Max annab neile teada, et neid valvatakse ja kohe, kui kontsert on läbi, viiakse kapten minema. Maria alustab laulu „Head ööd“ ja ükshaaval lahkuvad Trapid salaja kontserdipaigast. Max venitab auhinnatseremooniaga, et anda Trappidele aega põgenemiseks. Võitjateks kuulutatakse Trappide pereansambel, kuid selleks ajaks on nad juba teele asunud.
Perekond peidab end sõdurite eest Nonnbergi kloostri aias. Rolf leiab Trapid, kuid Lieslit nähes ei anna ta nende peidupaika välja. Sõdurid on sulgenud kõik piirid ja Trappidel jääb üle pageda mägedesse. See on raske teekond, kuid Maria, kes kasvas mägedes üles, tunneb teed. Abtiss õnnistab neid ja lubab, et neid saadab edu: „Sest teie lähete rõõm südames ja mäed tulevad teile lauldes vastu“ („Mäetippe võida“).

Vaata lavateose ingliskeelset sünopsist


RICHARD RODGERS

Richard Rodgers on üks silmapaistvamaid muusikaliheliloojaid, kelle panus selle žanri arengusse on muljet avaldav. 60 aasta jooksul jõudis ta kirjutada arvukalt Hollywoodi ja Broadway hitte. Muusikalide kirjutamist alustas ta juba ülikooli ajal, tehes koostööd andeka libretisti Lorenz Hartiga (1895–1943). Tunnustus saabus heategevusüritusele The Garrick Gaieties muusika kirjutamisega 1925. aastal. Järgmisel viiel aastal valmis neil koostöös 15 muusikali Broadway ja Londoni West Endi teatritele. 1930 kolisid mõlemad Hollywoodi ja hakkasid kirjutama filmitööstusele. 1935 naasid nad New Yorki, et kirjutada muusikal „Jumbo“ tsirkuseelust.
Peagi lõi Rodgers käed Oscar Hammerstein II ja valmisid muusikalid „Karussell“, „Allegro“, „South Pacific“, „Kuningas ja mina“, „Pipe Dream“ ja „Helisev muusika“. Nende loomingut on pärjatud arvukate auhindadega, sh Pulitzeride, Tonyde, Oscarite, Emmyde, Grammyde, Drama Desk auhindade, Laurence Olivier’ nimeliste ja paljude teiste nimekate auhindadega. Tema neljakümnes ja viimane Broadway muusikal „I Remember Mama“ esietendus vaid kaheksa kuud enne tema surma 30. detsembril 1979. aastal.

OSCAR HAMMERSTEIN II

Oscar Hammerstein II sündis New Yorgis. Tema isa oli teatrimänedžer ja aastaid ühe populaarsema vodevilliteatri, Hammerstein Victoria direktor. Oscari onu oli edukas produtsent Broadwayl ja vanaisa tuntud ooperiimpressaario. Hammerstein alustas Columbia Ülikooli lavastustele laulusõnade kirjutamist juuraõpingute kõrvalt. Lisaks Rodgersile on Hammerstein teinud koostööd paljude omaaegsete kuulsate heliloojatega, aidates tuua põnevust ja elu ka operetilavale: Frimli „Rose-Marie“, Rombergi „Kõrbelaul“ ja „Noorkuu“, Gershwini „Tuleleegi laul“. Pärast õnnestunud koostööd muusikaliga „Oklahoma!“, asutasid Rodgers ja Hammerstein oma kirjastuse Williamson Music (nimi tulenes sellest, et kummagi isa nimi oli William). Ka Hammersteini on tunnustatud mitmete auhindadega: viis aunimetust, kaks Pulitzeri auhinda, kaks Oscarit ja viis Tony auhinda. Tema viimaseks kirjutatud meloodiaks jäi „Edelweiss“ muusikalile „Helisev muusika“. Hammerstein suri 23. augustil 1960.

PAUL ROBINSON

Paul on sündinud Boltonis ja omandas lauluhariduse Londoni Etenduskunstide koolis.
Tema rollide hulka kuuluvad Don Lockwood muusikalis „Lauldes vihmas“, mille eest nomineeriti ta Olivier’ auhinnale parima meesnäitleja kategoorias. Ta on mänginud ka Kenneth Branagh filmis „Tuhkatriinu“ ja tal on osatäitmisi muusikalides ning kontsertidel: Kapten von Trapp („Helisev muusika“), Phil Davis („Valged jõulud“, „Broadwayl“ (BBC Proms, Royal Albert Hall), „Ainult Gershwin“ (Londoni Coliseumi teater, Royal Albert Hall), Sky Masterson („Poisid ja nukud“, Kilworth House), Mike Connor („Kõrgklass“), Billy Flynn („Chicago“), stepptantsu-show „Stepikoerad“ (maailmaturnee), Slap („Hot Shoe Shuffle“), Tom Jenkins („Scrooge’i muusikal“), Dick („Daamid merel“), David („Kiik“), Arnold Fleischer („Multikate salajane elu“), osalemine Michael Balli kontserturneel ja „Muusikalide maagia“, muusikalirevüüs „Sugar Babies“ (Savoy Teater), jazz-shows „Sing For Your Supper“ ja muusikalis „42. tänav“.
Koreograafina on ta loonud tantsuseaded järgmistele lavastustele ning kontsertidele: „42. tänava gala“ (Londoni Palladiumi Teater), BBC Proms (Royal Albert Hall), stepptantsuseade kontserdile „Ainult Gershwin“ (Royal Albert Hall), John Barrowmani kontserditurnee Ühendkuningriikides, „Muusika tähtede all“ (BBC), „Evita“, „Kabaree“, „Barnum“, „Oliver!“, „Scrooge’i muusikal“, „Sherlock Holmesi muusikal“, Evelyn Laye’ mälestuskontsert (Londoni Palladiumi Teater) jpt.
Paul Robinson on lavastanud ning loonud koreograafia ka Bird Kolledži lavastustele „Kõik sobib“, „Kuidas olla edukas, ilma et väga pingutaksid“, „Imeline linn“ ja „Produtsendid“.

MICHAEL ENGLAND

Michael Englandi repertuaaripagasis on nii klassikalist muusikat, ballette, filme, telemuusikat kui ka muusikale.
Londoni West Endis on ta olnud mitmete muusikalide muusikajuht: „Hüljatud“, „Ooperifantoom“, „Ooper Jerry Springerist“ (BBC), Monty Pythoni „Spamalot“, „Produtsendid“ ja „Miss Saigon“. Ta on juhatanud muusikale „Helisev muusika“, „Top Hat“, „Evita“, „Armastuse pisiasjad“, „Grease“, „Cats“ ja „Penzance’i piraadid“. England on juhatanud ka Cameron Mackintoshi „Hüljatute“ lavastuse 25. laval olemise aastapäeva tähistamise avaetendusi, selle live salvestust ning 2012. aastal vändatud muusikalifilmi helindust.
Televisioonis on ta olnud dirigent ja orkestreerinud järgmiste saadete muusikaprogramme: „BBC aasta spordipersoon 2017“ (8 miljoni vaatajaga otseülekanne), „Helisev muusika – live“ telelinastus.
Ta on teinud koostööd nimekate briti ja rahvusvaheliste orkestritega, sh Briti Filharmooniaorkestri, Birminghami Sümfooniaorkestri, Šoti Kuningliku Orkestri, Kuninglike Filharmoonikute, BBC Kontserdiorkestri, BBC Filharmoonikute, Kuningliku Liverpooli Filharmoonikute, Walesi Rahvusooperi orkestri, Opera Northi orkestri, Shanghai Ooperi orkestri, Stockholmi Sinfonietta, Sloveenia Raadio Sümfooniaorkestri, Bangkoki Sümfooniaorkestri jpt. 2020. aastal tegi ta oma debüüdi NDR Raadio Filharmooniaorkestri ees, salvestades filmimuusika CD koostöös plaadifirmaga Sony Music.
Dirigendi assistendina on ta töötanud Londoni Kuninglikus Balletis ballettidega „Kevadpühitsus“, „Giselle“, „Chrom“, „Concerto“, „Monotones“, „Juuda puu“, „La Valse“ ning „Marguerite ja Armand“. Debüüdi Shanghai Balletis tegi ta juhatades mitmeid auhindu võitnud Derek Deane’i balleti „Hamlet“ maailmaesietendust. Lisaks valis ta ka balleti jaoks Tšaikovski loomingust muusika ning orkestreeris selle. Hiljem on ta samas dirigeerinud ballette „Romeo ja Julia“, „Uinuv kaunitar“ ning „Kameeliadaam“.
Heliloojana on England kirjutanud muusika Londoni Kuningliku Balleti lavastustele „Draft Works“ ja „Uued teosed“. Muusikalise kujunduse on ta teinud lavastustele „Kurdid mehed tantsimas“, „Rosa“, „Näe, kuule“, „Silmapaistev ja eriline“. Tema sulest on valminud ka reekviem ning käsil on muusikalavastus Alan Turingi tõsieluloo „Hut 8“ põhjal. Londoni Kuninglikule Balletikoolile valmis 40-minutiline ballett „Destinée“, mis esietendus Kuningliku Balleti laval.

BEN M ROGERS

Ben M Rogers on loonud lavakujundusi mitmete rahvusvaheliste koostööprojektide raames kaasaegsetest tsirkuseetendustest kontsertide, näituste, ooperi- ja tantsu- ning muusikalilavastusteni. Tema lavadeks on olnud telgid, stuudiod, laevad, amfiteatrid, 2500-aastased templivaremed ja igas suuruses teatrid.
Hiljutiste kujunduste hulka kuuluvad „Piraadikuninganna“ (Londoni Coliseumi Teater), „Cats“, „Helisev muusika“ ja „Mamma Mia!“ Küprosel, „DIVERSE“ Dubai Ooperis, „Bob Marley show“ Saatchi Galeriis ja „Murphy keldi pärandus“ turneedel Prantsusmaa ja USA teatrites.
Ühendkuningriikides on ta kujundanud muusikaliturneede lavastused „Hair“, „20. sajandi poiss“, „Natuke naljakas“, „Ooperimimmid“, „Hääletaja teejuht galaktikas“, „Pingviinikohvik“ ja „Rent“, lisaks kujundused projektidele „Quincy Jones – elu laulus“, „Apollo ööd“, „West Endi kangelased“, „Twitteri staar“, „Eedeni lapsed“ ning „Väikesed naised“ ja „Mängupoisi päevikud“.
Kujundused rahvusvaheliste koostööprojektidena on valminud muusikalilavastustele „Võlur Oz“, „Cats“, „Oliver!“, „West Side Story“, „Helisev muusika“, „Evita“, „Grease“, „Fame“, „Chicago“ Küprosel ja Liibanonis, „Joseph ja imeline värviline unistustemantel“ ning „Võlur Oz“ Dubais ja „Laupäevaõhtune palavik“ Kanalisaartel.
Muude projektidena on valminud „Zed“, „Punane“ (Ferrari Maailma teemapark Abu Dhabis), „Ninjago Live“ (Dubai Legoland), „Duran Durani“ kontsert (Tokyo), „Las Vegase fantaasia“. Peter Schaufussi Balletiteatrile valmisid kujundused lavastustele „Kuningas“, „Pähklipureja“ ja „Nøddebo Præstegård“.

CHRIS MA

Chris Ma on õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias ning Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis. Hetkel on ta Londonis lavale jõudva „Armas Evan Hanseni“ muusikajuhi assistent.
Ta on olnud dirigendina tegev ka lavastuste „John ja Jen“, „Kord sellel saarel“, „Bring It On“, „Pippin“, „Violet“ ja „Mythic“ (maailmaesietendus), „Hamilton“, „Andrew Lloyd Webberi muusika“ (Leicesteri Curve Teater), „Paraad“, „13“ (Teater Ambassadors, Teater Minack, Cadogan Hall), „Reisides minu tädiga“, „Purpurne värv“ välja toomisel. Ta on osalenud ka muusikali „Mythic“ ja filmi „Parimad päevad“ salvestustel.

LUCY YOUNG

Lucy Young alustas lauluõpinguid kodulinnas Blackpoolis ja asus siis õppima Doreen Birdi nimelises Esituskunstide Kolledžis, mille lõpetas cum laude. Hooajal 2019/20 oli ta Saksamaal tegutseva Berliner Ensemble’i liige. Tema repertuaari kuuluvad muusikalid „Mack and Mabel“, Charity („Armas Charity“), Reno Sweeney („Kõik müügiks“) ja tantsuroll muusikaauhindade galal Brit Awards.

CHARLOTTE WAKEFIELD

Charlotte Wakefield tegi oma West Endi debüüdi Wendla Bergmani rollis muusikalis „Kevadine ärkamine“, mille eest nomineeriti ta Olivier’ auhinnale parima naisnäitleja kategoorias. West Endil on ta astunud üles järgmistes rollides: Maria („Helisev muusika“, mis tõi talle taas nominatsiooni Oliver’ auhinnale, Sophie („Mamma Mia!“, Novello Teater), Veronica („Heatheri muusikal“, The Other Palace’i Teater). Mujal teatrites kuuluvad tema repertuaari Polly („Hull sinu järele“), Tõeliselt Priima („Chitty Chitty Bang Bang“), Laurey („Oklahoma!“), Preili Windsor („Poiss kleidis“, Kuninglik Shakespeare’i Teater Stratfordis), Emma („Monsieur Populaarne“, Bathi Kuninglik Teater), Mowgly („Džungliraamat“, Hester („Ravimtaimevoodi“).
Charlotte’i filmi- ja telerollide hulka kuuluvad May („Ingel Mayle“, Portman Films), Cassie Turner („Wateroo tänav“, ITV), Ruby Heddon („Maahaigla“, Yorkshire TV), Jess Swift („Okupatsioon“, BBC) jpt.

 

 

HELEN HOBSON

Helen Hobsoni teatrirepertuaari kuuluvad Diane („Come From Away“, Phoenixi Teater), Donna („Mamma Mia!“, turnee Ühendkuningriikides ja Novello Teater), Madame Vion („Ainult vapratele“, Walesi Millenniumi keskus), Andrew Lloyd Webberi gala Tallinna Lauluväljakul, Proua Davies („Päikseline pärastlõuna“, Hamsteadi Teater), Abtiss („Helisev muusika“, Regent’s Parki Vabaõhuteater), Ma („Inimlik komöödia“, Young Vic Teater), Proua Johnston („Verevennad“, Phoenixi Teater), Rita („Kasvatades Ritat“, Palace’i Teater Westcliffis), Cathy („Heathcliff“, Hammersmithi Teater), Clara („Kirg“, Kuninganna Teater), Grizabella („Cats“) jpt.
Tema filmi- ja telerollide hulka kuuluvad Tess („Doktorid“, BBC), Sally („Armunud“), mille eest pälvis ta ka parima naiskõrvalosatäitja auhinna LA Showreel Festivalil, Mary („Südameasi“), Laura Burns („Punane müts“, BBC), Proua Leroy („East Endi elanikud“, BBC), Sue („Rosemary ja Thyme“, Carnival Films) jt.
Helen on põnevusega oodanud naasmist Tallinnasse, pärast esinemist 2006. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud Andrew Lloyd Webberi galal ning 2005. aastal rahvusvahelisel „Mamma Mia!“ turneel.

TOM LISTER

Tom Listeril on hea meel osaleda Tallinnas toimuval „Heliseva muusika“ etendustel, kuna heategevus on talle väga südamelähedane. Ta on osalenud mitmetel heategevatel maratonidel ja triatlonidel ning 2013. aastal kogus ta 250 000 naela inimkaubandusega võitleva fondi tarbeks, sõites jalgrattaga Lätist Ühendkuningriikidesse.
Tema rollipagasisse kuuluvad Julian Marsh („42. tänav“), Callaghan („Arukas blondiin“), Metsik Bill Hickok („Calamity Jane“), Oberon („Suveöö unenägu“), Titus/Narr („Bill Shakespeare’i tööots Itaalias“, Edinburghi Festival) jpt.
Tema tuntuim teleroll on kuningas Karl briti seriaalis „Emmerdale“ (Network Television). Tal on osatäitmisi ka seriaalides „Südameasi“, „Arve“ ja „Doktorid“ (BBC).

 

 

JULIA J NAGLE

Julia J Nagle asus 11-aastaselt õppima Londoni Kuninglikku Balletikooli, jätkas seejärel Bush Daviesi nimelises Teatrikoolis ning täiendas end Doreen Birdi nimelises Esituskunstide Kolledžis.
Tema repertuaari kuuluvad Roz Keith muusikalis „Üheksast viieni“), Madame Baurel („Ameeriklane Pariisis“, turnee Aasias, Pariisi Théatre du Châtelet), Majorie Taylor („Allegro“, Southwarki Teater), „Heliseva muusika“ otseülekanne ITV-s, Marjorie Houseman („Dirty Dancing“, Piccadilly Teater), Proua Janet Crumb/Rosamund („Mr. Stink“), Jenny („Kompanii“, Southwarki Teater), Mary Sunshine („Chicago“, Aberystwythi Kunstikeskus), Vicki Nichols („Püksid maha“, Frankfurti Inglise Teater), Glinda („Võlur Oz“, Brightoni Kuninglik Teater), Dorothy Brock („42. tänav“, turnee Ühendkuningriikides), Proua Brown („Mina ja mu tüdruk“), Proua Cratchitt („Scrooge’i muusikal“), Reno Sweeney („Kõik mänguks“, Drury Lane’i Teater) jt.
Julia filmirollide hulka kuuluvad Olga („Ameeriklane Pariisis“, Dominioni Teater/Swonderful Pictures), Bubbles („Viletsaim nõid“, Kesktelevisioon), Fay (stepptantsulavastus „Artie, Gwen ja Lance“).

EVANGELINE JONES

Evangeline Jones õpib viimast aastat Doreen Birdi nimelises Esituskunstide Kolledžis, mille lõpetab 2022. aasta juulis.
Ta on teinud osatäitmisi mitmetes kooli lavastustes, sh Sally Plummer („Narrused“) ja solist muusikalis „Õnne saladus“ (mõlemad Doreen Birdi Fondi nimelises Teatris), Lucille/Matilde („Täiesti kaasaegne Millie“, Tring Parki ja Markova teatrid).

 

 

 

 

 

ROBBIE MCMILLAN

Robbie McMillan õppis Austraalia Tantsukeskuses, Ritzi Esituskunstide Keskuses ja Queenslandi Balletikoolis.
Tema repertuaari kuuluvad 2022. aasta „Up Next“ gala Londoni Rahvusteatris, Madruste kvartett muusikalis „Kõik müügiks“ (Barbicani Etenduskunstide Keskus), „Valged jõulud“ (Dominioni Teater, Leicesteri Curve Teater), Härra Mistoffelees („Cats“, Kilworthi Teater ja rahvusvaheline turnee), „Poisid ja nukud“ (Pariisi Marigny Teater), Joe („Flashdance“), „Chess“ (Londoni Coliseumi Teater), Johann Straussi gala jm.
Queenslandi Balletiteatri trupis tantsides osales ta järgmistes teatri lavastustes: „Luikede järv“, „Romeo ja Julia“, „Carmen“, „Don Quijote“, „Alice Imedemaal“, „Uinuv kaunitar“, „Väike Merineitsi“ ja „Pähklipureja“. Külalisena on ta tantsinud Opéra de Paris’ lavastuste „Boléro“ ning „Bajadeer“ Austraalia turneel, olnud Expression Dance trupi liige.

EMMA KATE NELSON

Emma Kate’i repertuaari kuuluvad osatäitmised järgmistes muusikalavastustes: „Tänavastseen“ (Monte Carlo Ooper, Kölni Ooper, Young Vici Teater), „Kerjuseooper“ (Théâtre des Bouffes du Nord), „42. tänav“ (Pariisi Théatre du Châtelet, Chichesteri Festivaliteater), „Lauldes vihmas“ (Grand Palais, Pariisi Théatre du Châtelet), „Maailma suurim show“ (Londoni Kuninglik Ooper), „Stephen Ward“ (Aldwychi Teater), „Victor Victoria“ (Southwarki Teater), „Pilet Broadwayle“ (Touloni Ooper), „Nõiutud siga“ (Linbury Teater, New Yorgi New Victory Teater), „Valged jõulud“, „Lady Be Good“, „Poiss-sõber“, „Suveöö unenägu“, „The Music Man“, „Kutsuge mind Madamiks“, „Armastuse pisiasjad“ jpt.
Emma Kate on sage solist Montpellier’ Ooperi orkestri ja Prantsuse Raadioorkestri kontsertidel. Sel suvel annab ta kontserdi Pierre Cardini Festivalil La Coste lossis Prantsusmaal.
Tema filmi- ja telerollide hulka kuuluvad osatäitmised „Pähklipurejas“ (Disney), „Jane Eyre’is“ (Miramax), „Nitshilli tänava inglis“ (CBBC), „Kerjuseooperis“ (OPUS), oma hääle on ta andnud mitmetele tegelaskujudele kinolinal ja raadios: „Penmarrick“, „Billi uus sabakuub“ (BBC), „Anne Frank“ (CBBC) jt.

SIMON GREEN

Simon Greene’i viimaste rollide hulka kuuluvad Oliver Barrett III („Armastuslugu“, Cadogan Hall), Honoré Lachaille („Gigi“, West Green House), Bruce Ismay („Titanic“, Londoni Southwarki Teater ja turneedel Ühendkuningriikides, Saksamaal ja Hiinas), osatäitmised West Endi teatrite lavastustes „Pühapäev George’iga pargis“ (Mernier Chocolate Factory/Wyndhami Teater), „Kirg“ (Sondheimi Teater), Noor Ben („Narrused“, Shaftesbury Teater), Lumiere („Kaunitar ja Koletis“, Dominioni Teater), Vihiseja („Falsetilauljate marss“, Albery Teater), Tony („Poiss-sõber“, Old Vici Teater, Albery Teater ja Toronto Kuninglik Alexandra Teater), Plekkmees („Võlur Oz“, Stratford on Avoni Teater ja Barbicani Etenduskunstide Keskus), Frank Schultz („Show Boat“, koostöö Londoni Palladiumi Teatri ja Opera Northiga) jpt.
Simoni kabareelavastused, mis on valminud koostöös dirigendi ja arranžeerija David Shrubsole’iga on kogunud tuntust mitmetel Londoni ja New Yorgi lavadel. Tema muusikal „Rändav valgus“ nomineeriti draamaauhinnale Drama Desk ja „Elu on elamiseks“ võitis Silmapaistva muusikalirevüü nimelise auhinna. Simon ja David on koostöös salvestanud Noel Cowardi loomingu kaks CD-d: „Take Me To The World“ ja „Changing World“.
Ta on mänginud ka arvukates filmides ja telelavastustes.

WEST END INTERNATIONAL

West End International on pikka aega produtseerinud kõrgel tasemel muusikale, kontserte ja meelelahutusüritusi.
Firma alustas kaasprodutsendina West Endi teatrite lavastuste välja toomist ning esimeseks uuslavastuseks oli populaarne tantsumuusikal „Seitse silda seitsmele vennale“. Edasi on nende abil lavale jõudnud „Bat Boy The Musical“ (Londoni West Endi ja Leedsi teatrid), „Jesus Christ Superstar“ (Euroopa turnee), „Evita“ (Chelmsford Spectacular Festival), „Sunset Boulevard“ (Cork), „South Pacific“ (Birmingham), „Sweeney Todd“ (Göteborgi Ooper), „Departure Lounge The Musical“ (London, Edinburgh) ning auhinnatud Broadway muusikal „Rags“ (Londoni teatrid).
Nad on korraldanud ka mitmeid kontserte Webberi, Porteri, Gershwini, Bernsteini, Rodgersi ja Hammersteini, Loewe’, Abba, Queeni ning Beatlesite muusikast ja Broadway ning Hollywoodi muusikalihittidest. Kontsertidel on esinenud maailma tuntumad sümfooniaorkestrid, sh Londoni Sümfooniaorkester, Birminghami Linna Sümfooniaorkester, Šoti Kuninglik orkester, Kuninglik Liverpooli Filharmooniaorkester, Halle, Göteborgi, Zürichi Tonhalle orkestrid, Islandi Sümfooniaorkester, Sydney Sümfooniaorkester jpt.
West End International teeb koostööd meelelahutusmaailma säravaimate artistidega, nagu Elaine Paige, Petula Clark ja Michael Ball ning mitmeid nende korraldatud kontserte on üle kandnud ka BBC.

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA

Klaaspärlimäng Sinfonietta on vaieldamatult üks Klaaspärlimängu festivali visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. 2009. aastal ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest interpreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist väiksema sümfooniaorkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta esitab väga eripalgelist muusikat Bachist Pärdi ning Piazzollani, lisaks klassikaliste meistriteoste tõlgendamisele osaletakse sageli köitvates cross-over projektides. Orkestri kunstiliseks juhiks on 2012. aastast Andres Mustonen, kelle ere isiksus ning lennukad ideed kujundavad suurel määral ka mängitava muusika valikut ning esitusmaneeri. Sinfonietta on esitanud muuhulgas dirigendile südamelähedaste heliloojate Valentin Silvestrovi, Arvo Pärdi, Gija Kantšeli, Aleksandr Knaifeli, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva ja Peeter Vähi teoseid. Sinfonietta on mänginud maailmakuulsatel lavadel, sh esimese eesti kollektiivina Henry Le Boeufi saalis Brüsselis ning Concertgebouw’ saalis Amsterdamis ning andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal, Iraanis, Türgi, Iisraelis jm. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid.
Lõppeval 2021/2022 kevadhooajal on orkester teinud vahetut koostööd nimekate muusikutega nagu Vadim Repin, Arvo Pärt, Ivari Ilja.

I viiul: Kristina Kriit (orkestri kontsertmeister), Mai Rosenroth-Unt, Tarmo Truuväärt, Kristi Timma
II viiul: Piret Sandberg, Kaidi Ugandi, Kaiu Talve, Andrus Tork
Vioola: Rain Vilu, Liisi Rusnak
Tšello: Tõnu Jõesaar, Kristian Plink
Kontrabass: Imre Eenma
Flööt: Eneli Hiiemaa, Oksana Sinkova
Oboe/inglissarv: Kristi Volmer
Klarnet: Soo-Young Lee, Helena Tuuling
Fagott: Heiti Riismäe
Metsasarv: Kalervo Kulmala, Jürnas Rähni, Tõnu Künnapas
Trompet: Indrek Vau, Istvan Barath, Erki Möller
Tromboon: Ivar Kiiv, Sten Valdmaa
Tuuba: Urmas Kõiv
Harf: Kai Visnapuu
Kitarr: Kaido Kodumäe
Löökpillid: Madis Metsamart


Peeter Vähi – kunstiline produtsent
Tiina Jokinen – tegevjuht
Kadri Kiis – finantsjuht
Liina Viru – bukleti koostaja, toimetaja
Everi Vähi – graafiline kujundus
Johannes Vähi – tiitrid
Olavi Sööt – logistika

Suur tänu: Aivar Sirelpuu, Erle Veber, Tanel Klesment, Siim Hiob, Sven Tupits, vabatahtlikud