Kastraatide maailm

R 8 juuli kell 19 Viljandi Baptistikirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
L 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
KASTRAATIDE MAAILM
Concilium musicum Wien (Austria)
Fux, Gluck, Haydn, Vivaldi, Hasse

Salapäraga looritatud kastraatide maailma avav Austria ansambel Concilium musicum Wien võib olla uhke sisutiheda ja rikkaliku ajaloo üle – tänavu tähistatakse juba 40. tegutsemisaastat. Kollektiivi idee lõi idanema 1982. aastal tänu Paul ja Christopher Angerererile, muusikutest isale ja pojale, kelle sooviks oli esitada 18. sajandi muusikat võimalikult ehedalt ning selle loomise ajale kohaselt. Selle saavutamiseks mängitakse ajastu pillidel ning uuritakse põhjalikult ajaloolist konteksti. Aja jooksul on ansambli repertuaar laienenud kahes suunas: esitatakse nii barokkteoseid kui ka 19. sajandi tantsumuusikat. Muusikute eriliseks südameasjaks on olnud unustatud heliloojate taasavastamine ning tundmatute helitööde tutvustamine. Concilium musicum Wien on kontsertidega külastanud suurt osa maailmast, astudes üles suurtes ja väikestes linnades, kindlustes, kloostrites ja kirikutes ning osaledes rahvusvahelistel festivalidel. Kui rääkida numbritest, siis ansambel on andnud üle 3200 kontserdi 700 eri linnas ning esitanud 660 erinevat teost 299 heliloojalt. Tähelepanuväärsete sündmustena võib nimetada siinjuures Willibald Glucki ooperi „La Corona“ maailmaesiettekannet, Joseph Haydni oratooriumi „Päästja seitse sõna ristil“ esitamist selle esmaettekande kohas Cadizis, Haydni sonaadi „Applausus“ esimest salvestist, Gregor Joseph Werneri oratooriumi „Kadunud poeg“ ettekannet helilooja 300. sünniaastapäeval, 5-nädalast kontserttuuri Hiinas ja Kagu-Aasias, ülesastumist Mozarti festivalidel Würzburgis ja Chemnitzis, projekti „Musical Cruises“ Doonau, Elbe ja Vltava jõgedel jpt. On mainimist väärt, et Concilium musicum Wien on esimese Euroopa kollektiivina andnud kontserte Liibüas. Ansambli kõrgetasemeline esituskunst on jäädvustatud mitmele CD-le, raadiosalvestidele ja teleülesvõtetele. Mozarti kõigi kirikusonaatide salvestamisega pälviti Mozarti Ühingult ja Viini linnalt Mozarti interpretatsiooni preemia „Flötenuhr“.

Kastraatlauljate kasutamist professionaalses muusikakunstis võiks pidada lääne kunstmuusika üheks intrigeerivamaks ja vastuolulisemaks nähtuseks, millest on ehk kõige levinuma ettekujutuse loonud 1994. aastal vändatud legendaarne film „Farinelli“. 1720–1730. aastatel, kastraatide hiilgeajal läbisid operatsiooni hinnanguliselt lausa 4000 poissi aastas: paljud vanemad lootsid võsu edukale karjäärile, kuid tippu jõudsid vähesed ning nendegi saatus oli ambivalentne. Enneolematu kuulsus ja ihaldatud menu käsikäes traagilise tõrjutuse, halva kohtlemise ja sageli rikutud tervisega – nii võib vahest lühidalt kokku võtta üksiku kastraadist ooperistaari elukäigu. Enne puberteeti läbiviidud operatsioon säilitas varasema hääleulatuse, suurendas kopsumahtu ning andis häälele erilise paindlikkuse, mis andis eelise naishäälte ja tavaliste meeslauljate ees. Samas tõi kastreerimine kaasa luustikku ebatavalist arenemist, mille tulemuseks olid erakordselt pikad jäsemed ja roided, sageli surid poisid ka operatsiooni käigus oopiumimürgistusse. Kastraatlauljate kasutamine keelustati Itaalias 19. sajandi teises pooles, viimane teadaolev Sixtuse kabeli kastraat Alessandro Moreschi suri 1922. aastal. Kastraatide teema ning nende aegne repertuaar paelub muusikuid tänapäevani, mil teoseid esitavad mõistagi kõrged meeshääled või naislauljad.