Reveranss

RAKVERE KULTUURIFESTIVAL
Festivali patroon – Arvo Pärt
PEETER VÄHI AUTORIKONTSERT “REVERANSS”

Peeter Vähi autoriõhtule annab nime ja ühtlasi avab kontserdi üks tema kõige esimesi oopusi, mis loodud varajases tudengipõlves. Seevastu viimasena kõlab aastast 2020 pärinev teos, mis põhineb vana-preisi rahvalalul „Armas Päike, sa Jumala tütar“. Kuigi „Reveranss“ oli algselt mõeldud noore helilooja kummardusena tema tollasele iidolile Bachile, võime täna vaadata sellele laiemalt – kui kummardust kõigele, mis/kes on meist kõrgem. Ka kontserdi ülejäänud teosed on omamoodi kummardused. Pealkiri „To the Mother“ („Emale“) kõneleb iseenda eest. Lühiteose „Nelikümmend kaks“ kirjutas Vähi ajal, mil ta oli ise neljakümne kahene ning pühendas ikoonilistele muusikutele, kes lahkusid siit ilmast just selles vanuses – Elvis Presleyle, Joe Dassinile ja Vladimir Võssotskile.

Koloratuursopran Elina Nechayeva nimi ei vaja tutvustamist. „Klassikatähed“, konkursivõidud, Eurovisioon, solistirollid ooperites, koostöö väljapaistvate muusikutega (Placodo Domingo, Alexander Rybak, Järvi-„dünastia“ jt), arvukad kontserdid erinevates žanrites ja meedia rohke tähelepanu on lauljast teinud superstaari. Ta repertuaari kuuluvad Mozart, Rossini, Tšaikovski … Ka eesti muusika pole talle võõras, plaadistas ERSO ja maestro Neeme Järviga Tobiase ja Vähi loomingut.

To the Mother, fragment, 2 min 26 sec, mp3, 320 Kbps

Vytautas Kiminius on väljapaistvamaid birbynė-mängijaid üldse. Ta omandas hariduse Leedu Muusikaakadeemias ja Felice Dall’Abaco nimelises Verona Konservatooriumis, tema nimel on arvukalt konkursivõite. Birbynė on väga eriline instrument, valmistatud puust ja loomasarvest. Kiminius oma akadeemilis-klasskalise taustaga on suutnud selle pilli üle tuua rahvalikest simmanilugudest süvamuusikasse. Rakveres esitamisele tulev Birbynė Concerto on loodud Leedu Filharmoonia tellimusel spetsiaalselt Vytautas Kiminiusele. 

Mihhail Leontjev on saanud suurepärase muusikalise hariduse Peterburi Konservatooriumis. Mõistagi on ta seisnud dirigendina Venamaa juhtivate orkestrite ees, samuti olnud mitmete orkestrite kunstiline juht, kuid eriline edu on teda saatnud Jaapanis. Leontjevi repertuaaris on eelkõige lääne ja vene klassika, aga ta ei põlga ära ka uut muusikat ja nõnda on ta repertuaaris olnud näiteks ka Rannapi ja Vähi teosed. Klaaspärlimäng Sinfonietta ees on Leontjev teistkordselt.

Klaaspärlimäng Sinfonietta on ühelt poolt tüüpiline orkester, kes esitab klassikalist standardrepertuaari, teisalt aga eksperimenteeriv üksus, kes kompab klassika piirimaid ning aeg-ajalt isegi ületab neid. Orkestri repertuaar ulatub barokist ja Mozartist kuni Piazzolla ja Pärdini. Olenevalt repertuaarist varieerub suurus alates 12-liikmelisest kammerlikust koosseisust kuni sümfooniaorkestrini. Näiteks juba detsembri algul astutakse Alexela Kontserdimajas muusikalis „Helisev muusika“ üles 40-liikmelisena. Viimaste aastate jookul on Sinfonietta esinenud Šveitsis, Austrias, Itaalias, Soomes, Saksamaal, Belgias, Brasiilias, Tšiilis, Argentinas, Uruguais, Venemaal, Lätis, Leedus, Prantsusmaal ja Iisraelis, aga mõistagi iga-aastaselt festivalil Klaaspärlimäng.

Peeter Vähi loomingut iseloomustavad kuulajasõbralik helikeel, meisterlik eksootiliste pillide ja elektroonika kasutamine, lai tunneteskaala alates meditatiivsest-filosoofilisest rahust kuni rokiliku motoorikani. Tema muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika sümfooniaorkestrid, lisaks tavapärastele akadeemilistele kontserdisaalidele on tema autorikontserdid toimunud EXPO  maailmanäituse vabaõhulaval ja Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika Valges Majas Washingtonis ja Lužniki spordiareenil Moskvas.