Sufi ekstaas

Festival Orient esitleb:
R 21 aprill kell 18 Kaunase Kultuurikeskus, Leedu
L 22 aprill kell 18 Dūmų Fabrikas, Vilnius, Leedu
T 25 aprill kell 19 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal
Sufi qawwali ansambel FANNA-FI-ALLAH (Pakistan)

Kuulama peab südamega,
mitte niivõrd kehaga.
(Mawlānā Rūmī, XIII saj)

Sufismi sünnipaigaks loetakse IX sajandi Pärsiat, kust hargnesid eri vormid, millest üks – Chisti ordu – moodustus kaks sajandit hiljem Hindustani subkontinendil. Sufismist on kujunenud enam kui 9 miljoni järgijaga religioosne suund, mille rituaalis on oluline roll sellisel muusikalisel väljendusvormil nagu qawwali (‘väljaütlemine, seisukohavõtt’). Qawwali’le on iseloomulik vaimse ekstaasiseisundi saavutamine, tunnetamaks Jumala lähedust. Sarnase transimuusika praktiseerijaid võib leida mujalgi maailmaa alates Bali sanghyang‘i tantsijatest kuni põlisammeriklastest nomaadideni. Ent Pakistani ja India sufidele on qawwali otsekui muusikaline kanal, mille abil saab rännata müstilisse “õndsuse riiki”, muusika on kui abivahend saavutamaks valgustatust ja ligipääsu Jumalale.
Algupärane farsi ehk pärsia, pandžabi ja braj bhāṣā (hindi vana vorm) qawwali repertuaar on andnud teed urdu- ja araabiakeelsele qawwali’le. Tekst koosneb tavaliselt mõnest reast, mis väljendavad mitteortodokseid teemasid nagu romantiline armastus või alkoholijoove, mis on kui vaimse jumaldamise, kire ja müstilise valgustatuse metafoorid. Neid ridu korratakse lõputult… näiteks: “Mu kallima silmad on nii lummavad, et isegi kõrtsi parim vein kahvatub nende kõrval.ˮ Sarnaselt India raagadele võib üks “lugu” kesta tunni ja enamgi, viies kuulaja aeglaselt, aga kindlalt kaasa kaugetesse dimensioonidesse.
Qawwali laulustiil sai väljaspool kodumaad kuulsaks läbi selliste korüfeede hääle nagu Nusrat Fateh Ali Khan, Aziz Mian Qawwal ja vennad Sabrid.
Oma algsel kujul, XIII sajandil, ei olnud qawwali esituses lubatud muu “instrumendi” kui inimhääle kasutamine. Ehkki ajapikku on koha sisse võtnud pillid, käteplaksud ja sageli isegi dervišite pöörlemistants, on hääl siiski kogu esituse kandev element. Tüüpilisse qawwali ansamblisse kuulub juhtlaulja, taustaks mängivad harmoonium, dholak (kahelt poolt näppudega mängitav trumm), tablā-komplekt, lisaks mõned taustalauljad. Sageli algab laul aeglase instrumentaalse improvisatsioonilaadse lõiguga, mis juhatab sisse meloodilise motiivi. Seejärel sulandub nendega vokaalne juhtliin, millele vastavad taustalauljad. Fraase korratakse ikka ja jälle, lõputuid kordusi katkestavad aeg-ajalt juhtlaulja virtuoossed äkilised raevukad vahelõigud. Teose arenedes tõuseb tempo ja helinivoo, kuulaja justkui haaratakse transsi kaasa.

Ansambel Fanna-Fi-Allah: Tahir Hussain Faridi Qawwal (eeslaulja, harmoonium), Kash Kalandar (tablā, laul), Laali Kalandar (laul, käteplaks), Salim Chisti (laul, käteplaks), Ali Shan (laul, käteplaks), Jahangir Baba (laul, harmoonium), Arbar Hussain (laul, käteplaks), Aziz Abbatiello (pöörlemistants). Jah, kolme muusiku puhul on sulgudesse lisatud “käteplaks”… Ääremärkusena olgu siinkohal öeldud, et käteplaks qawwali-muusikas pole sarnaselt pop-kontsertidele šõuelement ega viis publiku aplausi väljameelitamiseks, rütmiline kaasaplaksutamine on muusikalise rituaali orgaaniline koostisosa, mis aitab muusika juhtida ekstaatilistesse kõrgustesse.
Ansambli juht ja eeslauja Tahir Hussain Faridi Qawwal on meister, kes järgib kõiki klassikalisi reegleid, tuues neid siiski läbi iseenda meie aega. Tema ansambli esitus on elus, ajatu ja samaaegselt ajalik. Ansambli ekstaatilist muusikat ja tantsu võib sageli kuulda festivalidel Pakistanis, Indias, Marokos, Egiptuses, Indoneesias, Hiinas, Venemaal, USAs, Kanadas… Nüüd lisanduvad sellesse loetelusse ka Leedu ja Eesti.

Meile teadaolevalt on qawwali Eesti kontserdilavadel varemalt kõlanud vaid korra – festivalil Orient 2009. Stiilinäitena saab tollast live-salvestist kuulata siit.

Täpsem info Oriendi kontsertide kohta Leedus

Suur tänu: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinn Muusikalinn, Toyota, Madli-Liis Parts, vabatahtlikud