Kuulama peab südamega,
mitte niivõrd kehaga.
(Mawlānā Rūmī, XIII saj)
Sufismi sünnipaigaks loetakse IX sajandi Pärsiat, kust hargnesid eri vormid, millest üks – Chisti ordu – moodustus kaks sajandit hiljem Hindustani subkontinendil. Sufismist on kujunenud enam kui 9 miljoni järgijaga religioosne suund, mille rituaalis on oluline roll sellisel muusikalisel väljendusvormil nagu qawwali (‘väljaütlemine, seisukohavõtt’). Qawwali’le on iseloomulik vaimse ekstaasiseisundi saavutamine, selleks, et tunnetada Jumala lähedust. Sarnase transimuusika praktiseerijaid võib leida mujalgi maailmaa alates Bali sanghyangi tantsijatest kuni põlisammeriklastest nomaadideni. Ent Pakistani ja India sufidele on qawwali otsekui muusikaline kanal, mille abil saab rännata müstilisse “õndsuse riiki”, muusika on kui abivahend saavutamaks valgustatust ja ligipääsu Jumalale.
Algupärane farsi ehk pärsia, pandžabi ja braj bhāṣā (hindi vana vorm) qawwali repertuaar on andnud teed urdu- ja araabiakeelsele qawwali’le. Tekst koosneb tavaliselt mõnest reast, mis väljendavavad mitteortodokseid teemasid nagu romantiline armastus või alkoholijoove, mis on kui vaimse jumaldamise, kire ja müstilise valgustatuse metafoorid. Neid ridu korratakse lõputult… näiteks: “Mu kallima silmad on nii lummavad, et isegi kõrtsi parim vein kahvatub nende kõrval.ˮ Sarnaselt India raagadele võib üks “lugu” kesta tunni ja enamgi, viies kuulaja aeglaselt, aga kindlalt kaasa kaugetesse dimensioonidesse.
Qawwali laulustiil sai väljaspool kodumaad kuulsaks läbi selliste korüfeede hääle nagu Nusrat Fateh Ali Khan, Aziz Mian Qawwal ja vennad Sabrid.
Oma algsel kujul, XIII sajandil, ei olnud qawwali esituses lubatud muu “instrumendi” kui inimhääle kasutamine. Ehkki ajapikku on koha sisse võtnud pillid, käteplaksud ja sageli isegi dervišite pöörlemistants, on hääl siiski kogu esituse kandev element. Tüüpilisse qawwali ansamblisse kuulub juhtlaulja, taustaks mängivad harmoonium, dholak (kahelt poolt näppudega mängitav trumm), tablā-komplekt, lisaks mõned taustalauljad. Sageli algab laul aeglase instrumentaalse improvisatsioonilaadse lõiguga, mis juhatab sisse meloodilise motiivi. Seejärel sulandub nendega vokaalne juhtliin, millele vastavad taustalauljad. Fraase korratakse ikka ja jälle, lõputuid kordusi katkestavad aeg-ajalt juhtlaulja virtuoossed äkilised raevukad vahelõigud. Teose arenedes tõuseb tempo ja helinivoo, kuulaja justkui haaratakse transsi kaasa.
Ansambli Fanna-Fi-Allah juht ja eeslauja Tahir Hussain Faridi Qawwal on meister, kes järgib kõiki klassikalisi reegleid, tuues neid siiski läbi iseenda meie aega. Tema ansambli esitus on elav, elus, ajatu, ajalik ning samas siin ja praegu. Ansamblit ekstaatilist muusikat ja tantsu võib sageli kuulda festivalidel Pakistanis, Indias, Marokos, Egiptuses, Indoneesias, Hiinas, Venemaal, USAs, Kanadas…
Meile teadaolevalt on qawwali Eesti kontserdilavadel varemalt kõlanud vaid korra – festivalil Orient 2009. Stiilinäitena saab tollast live-salvestist kuulata siit.
Täpsem info Oriendi kontsertide kohta Leedus
Suur tänu: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Toyota, Madli-Liis Parts, vabatahtlikud
25/04/2023
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Suur saal
27/04/2023
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Suur saal
02/04/2023
Tallinna Kaarli kirik
06/07/2023 - 11/07/2023
Tartu Jaani kirik
16/03/2023
Tubina saal