LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

KultuuariNaoRaamat

LogoGoGroup


Records available

Super Audio CD La donna è mobile. Verdi. Luc Robert

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

CD Great Maestros V. Kalle Randalu, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra

Double CD Great Maestros VI. Kalle Randalu, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra 

Double CD Verdi Wagner 200. Estonian National Opera Chorus and Orchestra

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD Works for Violin and Piano. Vol 1 Eduard Tubin

DVD Keyboard Juggleress. Irina Zahharenkova

CD Legend. Arsis

Magic of Sound (Ralf Taal)

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

DVD Joy and Sorrow Unmasked. European Union Baroque Orchestra, Lars Ulrik Mortensen

CD Locus amoenus. René Eespere

CD The Best of Arsis Bells. Arsis, Estonian National Symphony Orchestra, Estonian National Male Choir, Aivar Mäe

DVD Faust. Ain Anger, Estonian National Opera

DVD Modigliani − the Cursed Artist. Estonian National Ballet, Risto Joost

KLAASPÄRLIMÄNG 2017GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht − Peeter Vähi
Tartu

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)

 

Mitmeid kontserte kantakse üle keskkonnas ERP Live. Kuula kontserte oma veebibrauseris või lae alla mobiilirakendus. Hoia ennast ülekannetega kursis vajutades “meeldib” ERP Live’i Facebook’i lehel.

 

Festivali kava juulis

N 6 juuli kell 19
Gordana Josifova Nedelkovska, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Andres Mustonen

R 7 juuli kell 19
MÕRSJA LASEB VALLA PATSID, PEIG MINESTAB
Etty Ben-Zaken, Hortus Musicus

R 7 juuli kell 22
BINGENI HILDEGARDI NÄGEMUSED
Ensemble Mandel

L 8 juuli kell 19
BACH & PÄRT I
Katō Kuniko

L 8 juuli kell 22
VIOLA DA GAMBA KULDNE AJASTU
Petr Wagner

P 9 juuli kell 19
TEEKOND
Ekaterina Levental

P 9 juuli kell 19 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
Etty Ben-Zaken, Hortus Musicus

P 9 juuli kell 22
VALGUSE RÄNNAK
Karl Nieler

E 10 juuli kell 19
AFETTI AMOROSO
Ansambel Floridante & Ivo Posti

E 10 juuli kell 22
HIROSHIMA − NAGASAKI
Klaaspärlimäng Sinfonietta

T 11 juuli kell 19
BACH & PÄRT II
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaspars Putniņš

N 13 juuli kell 18 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
AFFETTI AMOROSI
Ansambel Floridante & Ivo Posti

R 14 juuli kell 20 Niguliste, Tallinn (koostöös Nigulistega)
BACH & PÄRT I
Katō Kuniko

Pääsmed saadaval Piletilevis. Eelmüügist 10 €, kohapeal 15 €, soodushind õpilastele ja pensionäridele 10 €, festivali pass 50 €.


 

Detailne programm

N 6 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
Gordana Josifova Nedelkovska (oboe / Makedoonia), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Kavas: Bach, Bach / Kaumann, Haydn, Steinberg

Gordana Josifova Nedelkovska hariduskäik on väga rahvusvaheline − esmase muusikalise kõrghariduse omandas ta prof Kiro Davidovski juhendamisel kodumaal Makedoonias, Skopjes, edasi spetsialiseerus Mozartile Varssavis, hiljem täiendas end Kanadas. Praegu on ta tagasi Skopje ülikooli muusikaosakonnas, kus töötab oboe, kammermuusika ja puhkpilli õpetamise metoodika professorina.
Orkestrite loetelu, kellega Gordana Josifova Nedelkovska on koos esinenud, on väga pikk. Soolokontserdid on teda viinud Kanadasse, USAsse Brasiiliasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Belgiasse, Hispaaniasse, Portugali, Poola, Itaaliasse, Saksamaale, Tšehhi Vabariiki, Venemaale, Ukrainasse, Soome, Türki, Kreekasse, Horvaatiasse, Sloveeniasse, Bosnia-Hertsegovinasse, Serbiasse ja Montenegrosse.

GordanaNedelkovska450 GlasperlenspielSinfoniettaKristjanJarviTMW

R 7 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
P 9 juuli kell 19 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
MÕRSJA LASEB VALLA PATSID, PEIG MINESTAB
Etty Ben-Zaken (vokaal, Iisrael), ansambel Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen

EttyBenZaken HortusMusicus300

Etty Ben Zaken on tõeliselt interdistsiplinaarne artist. Hinnatud vokalistina tunneb ta end ühtviisi koduselt nii kaasaegses kui etnilises muusikat. Sefaradi juurte tõttu esitab ta sageli just selle rahvakillu muusikalist pärandit, ent tema repertuaaris on erinevate rahvaste muusikat lausa kahekümnes erinevas keeles. Ben Zakeni laulu on salvestatud arvukatele CD-dele, raadios, televisioonis ning dokumentaalfilmides. Ühtlasi tegeleb ta heliloominguga, komponeerides näiteks teoseid vokaalile ja videokunstile.
Lisaks muusikale on Etty Ben Zaken ka kirjanik, tema sulest on seni ilmunud kaks romaani. Samuti tegeleb ta kujutava kunstiga – meelismaterjalist kangast töid on eksponeeritud nii Iisraelis kui Saksamaal. Kõik tema erinevad loomingusuunad aga ühinevad kakskeelsetes (heebrea ja araabia) muusikateatri lavastustes, mida Ben Zaken ise kirjutab, kujundab ja lavastab.

EnsembleMandelFoto

R 7 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
BINGENI HILDEGARDI NÄGEMUSED
Ensemble Mandel (Austria, Ungari), kunstiline juht Robert Mandel

Ensemble Mandel sai alguse 2014. aastal. Ansambli eesmärgiks on tutvustada erinevaid ajastuid ja instrument muusikaloost ning seeläbi neid omavahel võrrelda. Ühtlasi tahab kollektiiv luua uut, kaasaegset muusikat. Selline muusika tekib ansambli tegevuse käigus − nad ühendavad omavahel analoog- ja modulaarsüntesaatorid haruldaste keskaegsete pillidega, nagu näiteks organistrum, fiidel ja klavisimbalum. Ensemble Mandel esitab sageli teoseid, mis on loodud spetsiaalselt sellisele koosseisule, segades kaasaegset muusikat varasemaga ning luues seeläbi uue muusikalise kõlasuuna. Olulist rolli mängib selles ansambli kunstiline juht, varase muusika asjatundja ja orelite uurija Robert Mandel. Ta on pühendunud uue muusika loomisele, heliloomingukonkursside korraldamisele ning raamatute ja muusikaalbumite väljaandmisele.
Ansambli koosseis on olenevalt esitatavast repertuaarist muutuv, ulatudes kolmest kümne liikmeni.

L 8 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
R 14 juuli kell 20 Niguliste (koostöös Niguliste)
BACH & PÄRT I
Katō Kuniko (löökpillid / Jaapan)

Katō Kuniko  on üks praegusaja andekamaid ja silmapaistvamaid löökpillimängijaid maailmas. Ta õppis legendaarse Jaapani löökpillimängija Keiko Abe juures Tōhō Gakueni Muusikakoolis Tōkyōs ja Robert van Sice juhendamisel Rotterdami Konservatooriumis ning on esimene löökpillimängija, kes sel alal lõpetas konservatooriumi cum laude. Katō on pärast muusikaõpinguid elanud ja töötanud üle 10 aasta Euroopas, käesoleval hetkel resideerib USAs. Aastal 1996 võitis ta Darmstadti Muusikaülikooli poolt välja antava prestiižse Kranichsteineri muusikapreemia ja II preemia Leigh Howard Stevensi rahvusvahelisel marimbakonkursil USAs. Katō Kuniko on unikaalsel moel arranžeerinud erinevatele löökpillidele selliste maailma tuntud heliloojate teoseid nagu näiteks Franco Donatoni, James Wood, Tōru Takemitsu, Iannis Xenakis, Seiji Ozawa, Steve Reich ja Unsuk Chin. 1997 salvestas Londonis James Woodi Marimbakotserdi; salvestus sai kõrge hinnangu BBC-lt, 1999 andis välja oma esimese sooloalbumi “To the Earth″, 2005 osales James Woodi muusikalise lavateose “The Pure Land” (Jōdo) Jaapani esietendusel, mis kujunes üheks tema karjääri tipphetkeks. 2010 olid Kunikol meistriklassid Kanadas, Austraalias, Portugalis, Kongos, Lõuna-Ameerikas jm. 2011 ilmus CD “kuniko plays reich” helilooja 1980. aastate minimalistlikus stiilis teostega, millest kujunes aasta enimmüüdud album. Lisaks regulaarsetele soolokontsertidele Euroopas, Aasias ja Ameerikas astub üles mitmete orkestrite ja ansamblite koosseisus nagu Saitō Kineni festivali orkester, ansambelid Nomad (Jaapan), Ictus (Belgia) jt. Kuniko on teinud koostööd ka mitmete kuulsate tantsumeistritega nagu Megumi Nakamura, Satoshi Miyagi, Za Ondekoza ning Jaapani taiko-trummaritega. Ühtlasi teeb Kuniko kontserditegevuse kõrval aktiivset pedagoogitööd. Aastal 2013 sai Kuniko prestiižse Keizō Saji auhinna, mida annab välja Jaapani Suntory Kunstifond.

player Arvo Pärt, Aliinale, Katō Kuniko, fragm, 2 min 42 sek, mp3, 320 Kbps

KatoKuniko2016

Katō Kuniko foto allalaadimiseks, värviline, JPF, 300 dpi, 1.4 MB

L 8 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
VIOLA DA GAMBA KULDNE AJASTU
Petr Wagner (viola da gamba, Tšehhi Vabariik)
Kavas: Abel, Hume, Sainte-Colombe, Marais, Telemann

PetrWagnerGambaPetr Wagneri muusikaõpingud algasid Praha konservatooriumis Josef Chuchro tšelloklassis. Sellele järgnesid muusikateaduse õpingud Karli Ülikoolis Prahas ja Kuninglikus Holloway Ülikoolis Londonis. Seal tutvustas Richard Boothby talle viola da gambat ning pilliõpingud jätkusid Jaap ter Lindeni juures Dresdeni vanamuusikaakadeemias. Pärast Dresdeni õpingute lõppu kutsusti Petr Haagi Kuninglikku konservatooriumi Wieland Kuijkeni juurde õppima, kus ta pälvis esinemiskunsti soolodiplomi.
Solisti, kammermuusiku ja continuo-mängijana on Petr üles astunud nii arvukatel Euroopa festivalidel (teiste seas ka Klaaspärlimängul 2013. aastal) kui ka mujal maailmas − Iisraelis, Jaapanis ja Mehhikos.
1998. aastal asutas Petr koos rahvusvaheliselt tuntud muusikute Hana Fleková (viola da gamba) ja Jan Krejčaga (theorb) ansambli Tourbillon. Koosseis seadis endale eesmärgiks esitada XVII ja XVIII sajandi repertuaari, eesotsas Couperini, Bachi, Marais’, Rebeli, Purcelli, Fingeri, Fischeri ja Händeli muusikaga.
Petr Wagner salvestab ja esineb regulaarselt BBCs, Poola ja Tšehhi raadiotes ja televisioonis. Solisti, kammermuusiku või dirigendina on teda võimalik kuulda peaaegu 50 CD-lt.

Allalaadimiseks: Petr Wagneri foto, jpg, CMYK, 2.1 MB
Allalaadimiseks: Petr Wagner. Gottfried Fingeri Sonata secunda D-duur, fragm, 2 min 30 sek, AAC Audio

ThePathEkaterinaLeventalP 9 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
TEEKOND
Ekaterina Levental (metsosopran, harf / Holland)

Liigutavas lavastuses viib Ekaterina Levental publiku endaga kaasa enda teismelisepäevade keerulisele teekonnale, mil ta põgenes koos perega kodumaalt Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel riigist riiki. Ekaterina laulud jutustavad läbielatust, meenutades paremaid ja halvemaid hetki sellelt teekonnalt. Need räägivad sõprade kaotamisest ning võõrandumisest, aga ka vastupidavusest ning tulevikulootustest.
Muusiikaline lavastus näitab draamatilistes olude keskel oleva lapse kustumatut tugevust. Ekaterina lugu on isiklik ning puudutab teemasid, mis tänapäeval on ehk liigagi tuttavad.

Harfimängija ja metsosopran Ekaterina Levental on sündinud Uzbekistani pealinnas Taškendis. Tema muusikutee sai alguse Uspenski-nimelises muusikakeskkoolis harfiklassis. 1993. aastal kolis ta Hollandisse, kus jätkusid õpingud Enschede’i ja Rotterdami konservatooriumites ning Saksamaal Detmoldis Alex Bonneti, Godelieve Schrama ja Catherine Micheli juures. Täna stipendiumitele sai ta õppida ka Lyonis Germaine Lorenzini käe all. Harfiõpingute lõpetamise järel otsustas Ekaterina pühenduda oma teisele kirele – laulmisele – ning asus õppima klassikalist laulu Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Tema õpetajate seas olid Rita Dams, Meinard Kraak, Barbara Pearson ja Dianne Forlano. Lisaks on ta osalenud Nelly Miricioiu, Jean Pilandi, Charlotte Margiono, Christoph Prégardieni, Jard van Nesi, Jean Philippe Lafont’i and Leontina Vaduva meistriklassides.
Praegusel ajal on Ekaterina Levental tunnustatud ooperisolist, kes on kuulunud mitmete truppide ridadesse nii Hollandis kui Belgias. Ta on esitanud erinevates kuulsates kontserdipaikades nii Hollandis kui välismaal Bachi, Pergolesi, Mozarti, Vivaldi, Beethoveni, Rossini, Poulenci ja Duruflé loomingut.
2015. aastal debüteeris Levental Hollandi Rahvusooperis Melibea rollis Rossini ooperis “Teekond Reimsi”. Hiljutiste tegemiste seast leiab ka soolotuuri koos Ricciotti Ensemble’ga Belgias ja Hollandis, Berio tsükli “Rahvalaulud” ettekande Usbekistani kollektiiviga Ensemble Omnibus ja Schönbergi “Kuu Pierrot” ettekande Tokyos ansambliga Nomad.

KarlNieler500P 9 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
VALGUSE RÄNNAK
Karl Nieler (laulvad kausid, fagott, ajalooline kontrafagott / Saksamaa)

Improvisatsioonid teemadel: Valguse rännak, Tähtede sosin, Ürgmets, puude vestlus, Lille hääl, Mägede südameis, Galaktika keskel

”Kogu maailm koosneb võngetest.
Helid on meie jaoks kuuldavaks saanud võnked.
Kogu maailm on üks lõpmatu muusika ja inimene on osa sellest muusikast.”

Karl Nieler on Eesti kunstnike peres sündinud muusik. Alates 2001. aastast elab ja töötab ta Münchenis, Saksamaal. Ta on lõpetanud Lyoni Muusikaülikooli ja magistrantuuri Karlsruhe Muusikaülikoolis fagoti erialal. Karl Nieler on spetsialiseerunud ajalooliste ja modernsete fagottide ning kontrafagottide mängimisele. Orkestri- ja kammermuusikuna on ta osalenud kontsertidel, plaadistustel ja televisiooni produktsioonidel erinevate orkestritega − näiteks Opera de Lyon, Concerto Köln, Berliner Symphoniker, Orchestre de Chambre de Geneve, Capriccio Basel, Freiburger Barockorchester, Wiener Akademie, Australian Chamber Orchestra. Ta on esinenud mitmetes tuntud kontsertsaalides, teiste seas Théâtre de Champs-Élysées, Wiener Musikverein, Salzburger Festspielhaus, Amsterdam Concertgebouw, Berliner Philharmonie, Palau de la Música Catalana ja Sydney ooperimaja.
Alates 2011. aastast tekkis Nieleril sügav huvi kõrge kvaliteediga tiibeti kõlakausside vastu. Nende helidega musitseerimine ja mediteerimine pakkus esialgu muusikule endale sügavat lõõgastust. Tasapisi lisandus üks heli teisele ning klassikalise muusika mõju all valmis kahe aasta jooksul helikonstellatsioon “ÜrgHeliRuum”, millel improviseerimine on isikupärane ainult Karl Nielerile. Sellele järgnes aktiivne kontserttegevus 36 kõlakausi, kaheksa tingsha-taldriku, kuue tiibeti kloostrikellukese ja kolme Wuhani Feng gongiga. 2014. aastal valmis CD “Sound of the Flower”.

player Karl Nieler. Sound of Flowers, fragm, 3 min 59 sek, mp3, 320 Kbps
player Karl Nieler. Ramforest, Conversing Trees, fragm, 4 min 27 sek, mp3, 320 Kbps
Vaata “Tähtede sosinat laulvate kaussidega player

 

E 10 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
N 13 juuli kell 18 Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
Ansambel Floridante & Ivo Posti (kontratenor)

AFFETTI AMOROSI − 16. ja 17. sajandi laulud ja pillilood õnnelikust ja õnnetust armastusest

Dario Castello (u 1590 − u 1658): Sonata prima á Sopran solo
Claudio Monteverdi (1567−1643): stseen E′pur io torno ooperist Lincoronazione PoppeaJohann Jakob Froberger (1616−1667): Capriccio in G, FbWV507
Francesco Rognoni (16. sajandi II pool − pärast 1626): Diminutsioon Giovanni da Palestrina madrigalile Vestiva i colli
Bellerofonte Castaldi (1580−1649): Cromatica corrente; Tasteggio soave
Orazio Michi (1594−1641): Ninna nanna al bambino Gesù
Juan de Anchieta (1462−1523): Con amores la mi madre
Giovanni Stefani (?−1626): Amante felice
Francesco Rognoni: Diminutsioon Giovanni da Palestrina madrigalile Io son ferito
Benedetto Ferrari (u 1603−1681): Queste pungenti spine
Johann Jakob Froberger: Toccata Prima in G FbWV107
Antonio Bertali (1605−1669): Chiacona
Diego Ortiz (u 1510 − u 1570): Recercada Ottava; Recercada Segunda
Claudio Monteverdi: Si dolce e il tormenti
Bartolomeo Tromboncino (u 1470 − u 1535): Ostinato vo′ seguire
Claudio Monteverdi: Quel sguardo sdegnosetto

floridanteMu muusika, kui muusikat sa teed,
on õnnis iga klahv, miskaudu keele
su sõrm lööb helama, ja helid need
kooskõlas võluvad mul kuulmismeele.
Ja kui siis mõni kärmelt hüplev hoob
saab suudelda su lahket, õrna pihku,
puu julgus kadedust mu hinge toob
ja huultes tunnen punastavat kihku.
Neist kumbki meelsalt oleks tantsiv liist,
et sinu sõrmede siidpehmest kõnnist
saaks mõnu – nagu nüüd su mänguriist.
Puud kadestan, küll elutut, kuid õnnist!
Suurt rõõmu saab su sõrmist klahvipuu,
kuid mulle anna suudelmiseks suu.
(W. Shakespeare. Tlk. Harald Rajamets)

Üpris kindlasti saab öelda, et kõik me, olenemata ajastust, staatusest või muust, kogeme vähemalt ühe korra oma elus Armastust. Romantika on ka ajaloo magusamaid inspiratsiooniallikaid! Et tegelikkus on sageli hullem, kui sulnis ideaal kudrutavast turteltuvipaarist, on loominguline alge tänulik ka vastamata jäänud tunnete, rahuldamata ihade ja truudusetuse eest. Et olla kultuur, peavad need tunded iga hinna eest otsima paslikku stiili ja vormi, mille kaudu avalduda või mille taha varjuda.
William Shakespeare, kelle surmast möödus läinud aastal 400 aastat, pole mitte ainult ses kavas kõlavate Itaalia heliloojate kaasaegne, vaid kõneleb oma sonettides mingis mõttes sama keelt, mis Claudio Monteverdi ja tema kaasteelised oma lauludes. Varjamatu sensuaalsusega räägib poeet nendest tunnetest, mis teda valdavad virginali klahve sõrmitsevat neiut vaadates. Itaallased keeravad kruvi veelgi rohkem pingule – kui suud suudlemiseks ei anta, siis... hullun ja tahan surra! Isegi, kui kontserdi kuulaja itaalia keelt ei mõista, suudab imelise häälega kontratenor Ivo Posti oma kirgliku laulumaneeriga edastada itaallaste kirevat kirgede paletti − valmistuge nii nutma kui naerma!

E 10 juuli kell 22 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
HIROSHIMA − NAGASAKI
Klaaspärlimäng Sinfonietta, hääle efektid Iris Oja ja Tarmo Johannes, dirigent Andrus Kallastu, visuaalne kujundus − Hille Karm ja Külli Mariste
Maltis, Hirsch, Kozlova-Johannes, Tulve, Tulev, Birman (kõik esiettekanded)

AtomBomb

Ilmutus
Välk allikasse
korraga lõi kui viivuks
kohtusid silmad

Kooskõla
Kuhu ka lähen
iga samm olla saab vaid
samm Sinu poole

Loomine
Ülimast ülim
olendeile on antud
sulanemine

Taevas
Taevas mu taevas
süda taob tähti ujub
rakke kujuneb

Maa
Kalju ja kalju
vahelist lõhet silm näeb
langemishetkel

Tuli
Tuli truu teener
ent ettearvamatu
isekas isand

Tuul
Ei ole püsi
veskitiibade vahel
tuul kord viib kord toob

Tühjus
Tühjuse tantsus
täiuslikuna välja
joonistub mõte

Sünd
Vesi hällitab
ellu meid  järgmine hetk
kisub kaasa kosk

* * *

Tuhk kirsiõitel
kõneleb inimesest
maailma aias

Hiroshima-Nagasaki on sümfooniline heliteos, mis on loodud Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamise 70 aastapäevaks.
Teose on loomud kuus heliloojat − Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala professorid Toivo Tulev ja Helena Tulve ning nende õpilased, juba tuntust kogunud tegevheliloojad Liisa Hirsch, Eugene Birman, Tatjana Kozlova-Johannes ja Malle Maltis. Teose muusikaline juht ja dirigent on helilooja ja dirigent Andrus Kallastu. Tegemist on unikaalse muusikateosega − meile pole teada, et varem oleks sedavõrd palju heliloojaid koos koos loonud ühte sümfoonilist teost.  
Teose dramaatilise joonise loomiseks kirjutas tänapäeva üks tuntumaid eesti poeete Doris Kareva iga stseeni iseloomustamiseks haikud, millest heliloojad lähtusid oma muusika loomisel. Haikud kõlavad kontserdil lindilt Britta Solli ja Raimo Passi esituses. Lisaks ilmestab kontsertesitust lavastuslikku ideed väljendav video, mis valmis Hille Karmi käe all. Heliteos tugineb mõttelisele loole, kus lõikuvad kaks tegevusliini − elu, armastus, loomine ning sõda, surm, hävitus. Põhiliiniks on neiu ja noormehe armastuse lugu, kus võib ette kujutada kõike, mis sellest johtuvalt võib toimuda − kohtumine, armumine, lapse sigitamine, selle ema kõhus kasvamise jälgimine ja kõik sellega seonduvad igapäevaelu mured ja rõõmud kuni lapse sünnini. Armastuse ja igapäevase loova elu sisse võib samas ootamatult tungida vägivald, mille olemasolu on selget väljendust leidnud inimkonna sõdade ajaloos. Nii toimuvad teose finaalis aatompommiplahvatus ja lapse sünd samaaegselt.
Hiroshima-Nagasaki muusika on loodud kavatsusega luua selle põhjal tantsuline etendus. Vaatamata traagilisele ajendile ja hoiatavale sõnumile väljendab etenduse finaal elu ja armastuse võitu. Kõlama jääb mõte positiivse lahenduse võimalikkusest − nii nagu noored ületavad tänu armastusele igapäevaraskusi, pisitülisid, haigusi, hirmu oma lapse ja nende ühise tuleviku ees, nii on võimalik ka inimkonnal ületada tõsised vastasseisud ja looduse väljakutsed, millest olulise osa moodustab enda loodud suure energia ohjamine. Lavastuse üleskutseks on lõpetada konfliktid enne, kui need kasvavad üle tuumakatasroofiks. Hiroshima ja Nagasaki pommitamise meeldetuletamine selle teosega on hoiatuseks meile kõigile − see ei tohi kunagi korduda.

Ülo Vihma, idee autor ja produtsent

 

T 11 juuli kell 19 Jaani kirik (Jaani t 5, Tartu)
BACH & PÄRT II
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš (Läti)

Johann Sebastian Bach (1685−1750): “Komm, Jesu, komm″, BWV 229
Arvo Pärt (1935): “Summa″; “Magnificat″; “The Woman With Alabaster Box″
Johann Sebastian Bach: “Jesu, meine Freude″, BWV 227
Arvo Pärt: “Zwei Beter″; “Nunc dimittis″
Johann Sebastian Bach: “Ich lasse dich nicht, du segnest mich denn″, BWV Anh 159

PhilharmonicChamberChoir300

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust ja barokkmuusikast kuni 21. sajandi teosteni. Eriline koht on selles juba aastaid olnud eesti heliloojate loomingul (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve)  ja selle tutvustamisel maailmas. Hooaja jooksul annab koor 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal.
EFK on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide ja orkestritega, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Iván Fischer, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev, Lars Ulrik Mortensen, Gustavo Dudamel jt; Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkestrid; Londoni Sümfooniaorkester, Mahleri Kammerorkester, Iisraeli Filharmoonia orkester, Berliini Ringhäälingu orkester, Concerto Copenhagen, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Stuttgardi Filharmoonia orkester, BBC Walesi orkester, Baseli kammerorkester, Philip Glass Ensemble, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Los Angelese Filharmoonikud ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester.
Koori on kutsutud esinema paljudele mainekatele festivalidele ja kuulsatesse kontserdipaikadesse kogu maailmas, teiste seas näiteks BBC Proms, Salzburgi Mozartwoche, Abu Gosh’i muusikafestival, Hong Kong Arts Festival, Salzburgi Pidunädalad, Edinburgh’i rahvusvaheline festival, Musikfest Bremen, Mehhiko Cervantino festival, Aix-en-Provence’i festival, Viini Kontserdimaja, Sydney Ooperimaja, Amsterdami Concertgebouw, Versailles’i Opéra Royal, Washingtoni Kennedy Keskus, New Yorgi Lincoln Centre ja Carnegie Hall, Los Angelese Walt Disney nimeline kontserdimaja jt.
Kontserttegevuse kõrval on koori töös olulisel kohal salvestused (plaadifirmadele ECM, Virgin Classics, CCn’C, ERP, Harmonia Mundi, Ondine), mis on võitnud auhindu, sh kaks Grammy-auhinda: 2007. aastal “Arvo Pärt. Da Pacem” eest  dirigent Paul Hillieriga (Harmonia Mundi) ja 2014. aastal “Arvo Pärt. Adam’s Lament” eest Tõnu Kaljustega (ECM). EFK salvestisi on esitatud Grammy-auhinna kandidaadiks kokku 14 korral ning plaadid on võitnud mitmeid teisi auhindu, sealhulgas Diapason d’or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, de Choc de l’Année Classica 2014.

KasparsPutnins350Kaspars Putniņš on alates hooajast 2014/2015 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent. Alates aastast 1992 on ta olnud Läti Raadio Koori dirigent. Aastal 1994 asutas ta koori solistide baasil ansambli Läti Raadio Kammerlauljad. Aastail 2005−2008 oli ta Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on Kaspars Putniņš juhatanud mitmeid Euroopa nimekaid koore, teiste seas BBC Singers, RIAS Kammerkoor, Berliini Rundfunkchor, NDR Koor, Hollandi Raadio Koor, Collegium Vocale Gent ja Flaami Raadio Koor.
Kaspars Putniņši repertuaar hõlmab koorimuusikat nii renessansiajastust, romantismist kui tänapäevast, kuid tema suurim kirg on nüüdismuusika − väljapaistvate uudisteoste tutvustamine publikule, mis samas võimaldab ka esinejatel avastada oma võimeid ning arendada vokaalseid oskusi uutele tasanditele.
Kaspars Putniņš on algatanud mitu teatriprojekti koori osalusel. Ta annab sageli loenguid ning meistriklasse nii kodu- kui välismaistel seminaridel. Talle on omistatud Läti Muusika Grand Prix (1998) ja Läti Ministrite Nõukogu auhind saavutuste eest kultuuri ja teaduse vallas (2000).


GlasperlenspielCatTaavet

Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Taimi Paves − mänedžer
Lukas Groen − Klaaspärlimäng Sinfonietta
Kaisa Luik − annotatsioonid, buklett, veeb
Olavi Sööt − logistika
Daniel Nash (külalisena USAst) − helirežii
Johannes Vähi − live streaming
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Elli Tiivel, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Lauri Kasemets, Rita Hade, Peeter Saan, vabatahtlikud abilised

Imagetext     Imagetext     LogoMinistryOfCultureNew    LogoToyota    LogoUlikooliKohvik     LogoACA     LogoAdams   LogoHansapaevad2017

 

Klaaspärlimäng esitleb

P 9 apr 2017 kell 17 Kaarli kirik (Toompuiestee 4, Tallinn)

Palmipuude püha kontsert
Johann Sebastian Bach − JOHANNESE PASSIOON, BWV 245

Bachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ...” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

JohannesPassion AndresMustonen VPetrikas

Anto Õnnis (evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Evelin Ester (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Piret Aidulo (orel), Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula), Klaipėda Kammerorkester, dirigent Andres Mustonen

Kestus 1 t 55 min. Vaata player 20 sek video-klippi YouTube’is.

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Meedia vastukaja

InEnglish