Oratorio for vocal soloists, narrator, boys’ choir, mixed choir, nature sounds and symphony orchestra; original lyrics in Coptic language. Duration ca 65 min, composed in 2010−2011, commissioned by State Choir Latvija and Riga International Sacred Music Festival. Premiered by: Sevara Nazarkhan (soprano, Mary Magdalene), Priit Volmer (basso, Jesus), Tõnis Mägi (narrator), Juris Jēkabsons (tenor, Andreas), Eduards Fiskovičs (baritone, Levi), Uģis Meņģelis (basso, Peter), Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra, conductor Risto Joost.
The Baltic Assambley Prize for the Arts 2013.

Movement I: Mary Magdalene Gospel
Movement II: Jesus’ aria All nature, all formations, all creatures…
Movement III: Mary Magdalene’s aria Do not weep and do not grieve…
Movement IV: I did not see you descending…
Movement V: He who has ears to hear…
Movement VI: Say what you wish to say…
Movement VII: Mary Magdalene Gospel

Soprano (Mary Magdalene), basso (Jesus), deep voice (narrator), boys’ choir (SS, AA), 3 choral soloists (Andreas − tenor, Levi − baritone, Petrus − basso), mixed choir (SS, AA, TT, BB), record (nature voices − wind, thunder, rain; Coptic liturgy), flute piccolo, 2 flutes (fl II changes to picc), 2 oboes, English horn, 2 clarinets in B-flat (clar II changes to cl picc in E-flat), bass clarinet in B-flat, 2 bassoons, double bassoon, 4 French horns in F, 4 trumpets in C, 3 trombones, tuba, kettle drums (4), percussion (5 players: marimbaphone, tubular bells, piatti, 2−3 sistrum-rattles, 3 Paiste sound plates, thunder sheet, tam-tam, 2 Egyptian double-headed kebero-drums, gran cassa, hand-claps), 2 harps, I violins (div à 2), II violins (div à 2), violas (div à 2), cellos (div à 2), double-basses (div à 2)


Mary Magdalene Gospel

ImagetextMusic history knows many extensive vocal-symphonic works that are based on the gospels from the New Testament, probably the most famous of them being the Passions by Bach. Considerably less is known about the gnostic gospels that were excluded from the New Testament, of which the ones of Judas and Mary Magdalene are especially veiled by mystery. The latter is an apocryphal text, the manuscript of which was found in Egypt in 1896. The Coptic script on papyrus dates back to the 5th century, though one of the most respected authorities in the field Prof Karen King presumes that the text was originally written in Greek already during the time of Jesus Christ. The oratorio is based without any exclusions on the original Coptic script that has been preserved till our times.
The oratorical works composed on gospel texts are mostly called Passions, however, in this case it would not be justified, since the text of the Gospel of Mary significantly differs from synoptic as well as John’s Gospels. The Gospel of Mary does not tell the story of Jesus’ Passion, instead it reveals philosophical reflections by Jesus as well as skeptic and, at times, jealous comments by the apostles. As an example, we can hereby read two fragments:
• The Savior said: “All nature, all formations, all creatures exist in and with one another, and they will be resolved again into their own roots. For the nature of matter is resolved into the roots of its own nature alone.”
• Andrew /…/ said to the brethren: “Say what you wish to say about what she has said. I at least do not believe that the Savior said this. For certainly these teachings are strange ideas.” Peter /…/ questioned them about the Savior: “Did He really speak privately with a woman and not openly to us? Are we to turn about and all listen to her? Did He prefer her to us?” /…/ Levi /…/ said to Peter: “Peter you have always been hot tempered. Now I see you contending against the woman like the adversaries. But if the Savior made her worthy, who are you indeed to reject her? Surely the Savior knows her very well. That is why He loved her more than us…”
The Coptic language belongs − or rather, belonged to the Afro-Asian group of languages and was spoken in Egypt until the 16th century. The written language used Greek alphabet with the addition of 6 borrowed demotic letters from the hieroglyphic script. Coptic was subdivided into dialects among which the two most important ones were Bohairic and Sahidic. The first is until today used in the liturgy of the Coptic Church whereas the latter has become totally extinct. Unfortunately, the Gospel of Mary has been written down namely in Sahidic. As the language is no more spoken, it is extremely difficult to restore the correct pronunciation of the Gospel and thus, the latinization of the current oratorio possibly contains certain inaccuracy.
The composer said: “While composing this work I have not tried to make a stylization of Coptic Liturgy. Only some percussion instruments (sistrums and Egyptian drums) that are used in the Coptic Church have found their way into the score, even then bearing more of a symbolic meaning.
I owe my deepest gratitude to Dr Jaan Lahe for his patience in consulting me in the field of the Coptic language, and to composer Arvo Pärt who supplied me with numerous recordings of the Coptic Liturgies.”

Live recording (premiere performance), Riga / Latvia, 69 min, mp3, 128 kbps

A fragment from Super Audio CD (Movement II, 4 min 21 sec, mp3, 320 Kbps)

Listen / watch Maria Magdalena on YouTube


Media reviews (neutral choice)

The instruments and recorded sounds are blended judicially together to provide musical evidence of a particular location or general atmosphere, and they are applied consistently so that returning to the that place or emotional state is quite obvious as the narrative unfolds. Vähi’s locus typicus is in First Century Palestine, and the harmonies, melodies, instrumental sounds and recordings immediately tell us that. In fact, I was reminded frequently of Maurice Jarre’s wonderful score for Lawrence of Arabia − the heat, the sweep of the desert, the tranquil calm and tinkling of water in an oasis. /…/ After hearing so many standard classical oratorios covering the same New Testament texts, it is a real pleasure to hear such a novel and deeply satisfying creation from Vähi, especially one that is both easily accessible, yet modern in outlook and execution. /…/ Highly recommended for a novel experience. (John Miller,, 16.12.12, Australia, whole article)

Vähi’s style is essentially tonal, with a heavy admixture of Eastern influences both in terms of the sort of scales used and in the exotic percussion. In his use of ostinatos and rhythmic figures, with lots of brass, Vähi’s writing evoked some of Orff’s large-scale works. /…/ Partly through the Vähi’s style, and partly because I was listening to the work without a clear text, it very much evoked a film score for me, a very dramatic, epic one. And I did think that a film work based on the piece might work very well. /…/ The large forces needed for the work, combined with the text in a dead language mean that it is not likely to be revived very often. (Robert Hugill, Planet Hugill − A World of Classical Music, 09.05.14, UK, whole article)

It is difficult to characterise Peeter Vähi’s work (which is undoubtedly a masterpiece), the influences woven into it and the heavy artillery hidden between its notes. So many impressions and motifs from his earlier works can be heard in this 65-minute musical, emotional, sensitive and even Gothic outburst… All of that is presented by an expanded orchestra in a markedly mystical, melancholy, romantic mood. /…/ The performance of the choir is exceptional, as is that of the orchestra. At times, the forte fortissimos so abundantly used in Verdi’s Requiem seem like child’s play in comparison. (Eņģelis, 24.08.11, Latvia, in Latvian language) 

It’s programmatic music somewhere between a Biblical soundtrack, Baroque passion and choral / orchestral tone poem with eclectic timbres (sistrums, double-headed Egyptian drums, long horns, thunder sheet) and dramatic climaxes. Ambitious in scope and likely rare as on-stage concert, this recording is a real opportunity. (Srajan Ebaen, Music Reviews, 1 / 2014, whole article)

Mary Magdalene appears in a number of musical works that tell the story of Jesus, including of course Jesus Christ, Superstar. One that is particularly striking is Peeter Vähi’s setting of the Coptic Gospel of Mary. (Dr James F. McGrath, Patheos, 17.07.20, USA, whole article)

了爱沙尼亚作曲家 Peeter Vähi 的清唱剧 《Maria Magdalena》 (抹大拉的玛丽亚)。 这一清唱剧源自基督教故事,但不完全遵循正统基督教主题和文本,更多参考了新约时期诺斯底福音书(曾被称之为”魔鬼的福音书”)的内容,音乐上带有明显的东方主义和神秘主义色彩。 Sevara Nazarkhan 作为”抹大拉的玛丽亚”的角色,以女高音亮相。 (, 05.10.16, China)

Il n’est pas donné à tout le monde de se lancer dans l’aventureuse entreprise de composer un oratorio pour solistes vocaux, narrateur, deux chœurs, sons de la nature, langue copte et orchestre symphonique. Un estonien contemporain l’a fait. Et a remarquablement réussi. /…/ Sa démarche de composition s’approprie intelligemment mille sources distinctes retravaillées avec singularité et inspiration. /…/ Cette ouverture d’esprit et le sérieux qui l’escorte se retrouvent pleinement dans Maria Magdalena puissante partition d’une durée dépassant tout juste l’heure et composée de sept mouvements au cours des années 2010−2011. /…/ Maria Magdalena invite au voyage musical non stéréotypé, non balisé de poncifs, ponctué de touches grouillantes de trouvailles et d’idées toujours disciplinées et organisées au profit de l’ensemble inspiré et inspirant du discours musical. (Jean-Luc Caron, ResMusica, 27.07.12, France, whole article)

Peeter Vähi ist Jahrgang 1955 und damit rund eine Generation jünger als sein noch vor dem Krieg geborener Landsmann Arvo Pärt; und dieser Unterschied in Alter und gesellschaftlicher sowie kultureller Prägung spiegelt sich in dem vollkommen unterschiedlichen Verständnis ihrer jeweiligen Kunst wieder. Für beide ist das Komponieren essenzieller Ausdruck ihrer subjektiven Auseinandersetzung mit Spiritualität. Doch wo Pärt die große, Bach’sche Einfachheit sucht und mit einer von christlich-religiöser Klarheit geprägten und (auch) in die Vergangenheit blickenden Stilistik ein großes Publikum anspricht, ist Vähis Werk “hyper-modern” und komplex, eben wie die Welt der Gegenwart. /…/ In der Verbindung von Nahost und Russland ist das 2010/2011 entstandene Oratorium »Maria Magdalena« ein zwar nicht gerade einfach zugängliches Werk, schon allein inhaltlich-textlich, denn Vähi wählte ein Libretto in koptischer Sprache… (Ingo J. Biermann, Nordische Music, Germany, whole article)

Die bekanntesten sind dabei ohne Zweifel die Passionen Bachs. In dieser Tradition steht auch das 2011 in Riga aufgeführte Oratorium Maria Magdalena des estnischen Komponisten Peeter Vähi, denn es vertont das Evangelium nach Maria Magdalena. /…/ Für seine Vertonung des Textes greift Vähi zwar auf das koptische Original zurück, vermeidet aber direkte Anleihen bei der koptischen Liturgie oder die Verwendung koptischer Instrumente. Die Tonsprache Vähis ist im besten Sinne eklektizistisch, was dem überwältigendem Erfolg bei der Uraufführung sicherlich zuträglich war, denn dadurch erreicht der Komponist eine Zugänglichkeit, die der gnostische Text eher nicht besitzt. (Neuheiten Note 1 Music, 10 / 2012, Germany)

… dalende toon op de strijkers geeft een apocalyptisch tintje aan het overdonderende geheel. Er volgen oosterse klanken, onweer en regen. Een prachtige canon wordt afgewisseld door de engelenstemmen van het jongenskoor. En dit alles is alleen nog maar het eerste deel! De andere 6 delen zijn even indrukwekkend. Het oratorium heeft een enorme impact in zowel de overdonderende fortes als de fragiele pianissimo’s. /…/ De muziek heeft een duidelijk theatraal effect en een primitief karakter als van een Grieks toneelstuk. De compositie is uiterst divers en enorm fascinerend. Gelukkig zijn er heden ten dage nog steeds componisten die prachtige klassieke muziek weten te componeren. In ieder geval heeft Peeter Vähi met Maria Magdalena duidelijk gemaakt een componist van grote klasse te zijn. (Carl Puhl, Written in Music, 02.05.13, the Netherlands, whole article)

Mer intressant finns i form av estländaren Peeter Vähis oratorium “Maria Magdalena” /…/ som dels utgår från de delar som år 325 fick utgå ur det nya testamentet (Marias evangelium ur det koptiska kodexet), dels har ett anslag där nytt och gammalt verkligen får mötas i något som har både ambitionen att vara tillgängligt och innerligt, där Vähis bakgrund i såväl elektronisk som rockmusik får en sorts nytta. Det sväller och stannar av, dramatiken är påtaglig när den stora orkestern får blåsa på för fullt, men han är också skicklig att placera handlingen i ett platsmässigt sammanhang och man känner igen sig när handlingen återvänder dit eller dit, i mellanösternskrud som ibland blir nog så övertydlig i Lawrence of Arabia-stil; rekommenderas. (Jan-Erik Zandersson, Nya Upplagan, 5 / 2013, Sweden)

… эта особенность использована идеально. Тут надо сказать, что, во-первых, Вяхи не стал педалировать в музыке географические или религиозные коннотации, хотя ощущение Востока, безусловно, присутствует. Во-вторых, ему удалось создать вполне постмодернистское произведение, избежав всех подводных камней постмодернизма: и барочная полифония, и некая импрессионистская порывистость здесь, к примеру, существуют не как объекты трансформации, а как краски, оттенки, формообразующие элементы. И, в-третьих, даже не понимая того, о чем поется /…/, слушатель чувствует искреннюю страсть, благоговение и восторг, который только и возникает, когда сталкиваешься с по-настоящему значительным произведением искусства. (TrialNews.RU, 28.02.14, Russia, whole article)

“Uskumatult ilus ja ülimalt vägev!” õhkasid pärast kontserti nii muusikud kui ka tavakuulajad. “Sellise mastaabiga teoseid sünnib Eestis võib-olla kord viiekümne aasta kohta. Vähil on päris kindlasti õnnestunud anda oma jääv panus eesti muusikalukku, meie kõigi aegade väärikate teoste hulka…” kommenteeris Risto Joost… Üks saalis viibinud Läti helilooja /…/ lausus: “Olen juba pikka aega arvanud, et kogu muusika on maailmas ära kirjutatud ja rohkem pole heliloojatel vaja enam vaeva näha. Võtan siinkohal oma sõnad tagasi − ilmselt oli siiski veel midagi ütlemata.” (Linnaleht, 25.08.11, Estonia)

… kaks olulisemat viimase aja plaati Peeter Vähi oratoorium “Maria Magdalena” ja Arvo Pärdi kogumik “Adam’s Lament”. Maarja Magdaleena lugu tugineb koptikeelsele apokriivatekstile: Piiblisse mitte kuuluvale Maarja evangeeliumile… …aga teistmoodi valgust jumalapoja ja ta jüngrite suhtlusse puistab see küll. “Aadama itk” /…/ jällegi tugineb ühe XX sajandi alguse munga tekstile. Kummaline, et just need kaks teksti on settinud olulisteks teosteks: mul on tunne, et see sobib aja ja maailmaga kokku. Liiga suur infovõrk on inimeste silmade ees, liiga keeruliseks on elu kõigi oma atribuutidega läinud, liiga palju on kannatusi ja segadust ja hirmutunnet. /…/ Teadus meid ju ei aita, ei lükka ümber ega ka tõesta mingit meist suuremat vaimset või spirituaalset sfääri. Siis jääb võimalus kunstile: kombata kombatamatut. (Jürgen Rooste, Maaleht, 19.01.13, Estonia, whole article)

… “Maarja Magdaleena” on suursugune, heliloojale omaselt kultuuri, liturgia ja keele omapärasse süüviv ning muusikalisi avastusi tänapäevaga siduv. /…/ Motoorset, ent ekspressiivse harmooniaga postmodernistlikku sulamit täiendavad kohati väga orgaaniliselt loodushäälte, nagu vihm ja äike, sekkumised. … teose kroon on poistekoori taevalik kõla. (Maria Mölder, Aplaus, Nr 5 / 2012, Estonia)

Suurepärase orkestreerija ning koorihäälte visionäärina oskab Vähi kujundada väljendusrikkalt põneva kõlalise amalgaami, kus orientaalsetel rütmidel /…/ on koostoimes heakõlalise helikeelega tänases postmodernses helikunstis avanemas täiesti uued horisondid… Nüüdseks on 19. augustil 2011. aastal Riia rahvusvahelisel vaimuliku muusika festivalil esiettekande saanud teos pälvinud rahvusvahelise tunnustuse: Balti Assamblee 32. istungjärgul Riias anti 28. novembril üle assamblee kolm aastapreemiat, millest kunstipreemiaga tunnustati Peeter Vähi oratooriumi. Vähi on kolmas eesti helilooja Veljo Tormise ja Erkki-Sven Tüüri järel, kes on saanud selle aastast 1994 määratava auhinna. (Sirp, 05.12.13, Estonia, whole article)

Mingis mõttes on “patustanud” sakraalse muusika kristlike kaanonite vastu ka Peeter Vähi kui helilooja ise, kui on oma liturgilise oratooriumi äratõukepunktiks valinud just sellise apokrüüfilise teksti. … Vähi oratooriumi helikeel ja kunstiline sõnum mõjusid mulle nii tähendusrikkalt, et patt oleks /…/ seda mitte lähemalt käsitleda. /…/ Kuid teksti ja muusika side on kõnelausel plaadil vähemalt selles mõttes pisut mõistatuslik, et ega ükski kuulaja saagi aru (kui ta just kopti keele sahiidi dialekti ei mõista, mis on ju võimatu!), mida laulab Jeesus (Priit Volmeri suurepärane sooritus) või kaunihäälselt helisev sopran Severa Nazarkhan Maarja Magdaleenana. (Igor Garšnek, Sirp, 06.09.12, Estonia, whole article)

… Peeter Vähile anti 28. novembril Riias üle tänavune Balti Assamblee kunstipreemia. Auhinna tõi /…/ oratoorium “Maarja Magdaleena evangeelium” (“Peuangelion kata Marihamm”) sopranile, bassile, lugejale, segakoorile, poistekoorile, fonogrammile ja sümfooniaorkestrile. (Muusika, 1 / 2014, Estonia)

Ühe tunni ja 15 minutit kestva heliteosega väljatulek on tänapäeva kiirustavas maailmas omamoodi julgustükk. /…/ Lisaks on lätlaste Riia rahvusvahelise vaimuliku muusika festivali jaoks tellitud teos kirjutatud tänapäeva mõistes ülisuurele koosseisule: kaasa teevad sümfooniaorkester, sega- ja poistekoor ning hulk soliste. /…/ Veel enam on aga tegu julgustükiga, kui vaadata teose sisu. Esimest korda muusikaajaloos on teos kirjutatud nn apokrüüfilisele tekstile − Maarja Magdaleena evangeeliumile, mis omal ajal piiblist välja jäeti nagu ka Juuda ja Filippose oma. (Linnaleht, 19.08.11, Estonia, whole article)

: original Coptic text and English translation (pdf)
Download: liner notes in Russian (pdf)
Download: 10 pages of the score (Movement V He who has ears to hear…)
Download audio from iTunes for Europe, for America, for Russia, for Africa, for Australia, for Asia
See also other choral works by Peeter Vähi

MariaMagdalena107Super Audio CD
Maria Magdalena.
ERP 5412



Russian release
Sevara Nazarkhan
Mystery Records (Moscow) MZ526-9DG


See also: List of main works of Peeter Vähi
Call of Sacred Drums
, In the Mystical Land of Kaydara, Antarctic Concerto