Klaaspärlimäng 2015

Festival Orient 2013
July 15, 2012
Orient 2015: TANER AKYOR TRIO (Kurdistan)
March 15, 2015

KLAASPÄRLIMÄNG 2015GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht – Peeter Vähi
9−14 juuli 2015, Tartu

20 AASTAT KLAASPÄRLIMÄNGU. Festivali algus ulatub aastasse 1995. On tõsi, et kahe aastakümne jooksul on festivali raskuspunkt nihkunud suvepealinnast ülikoolilinna, muutunud on festivali nimi ja festivali korraldaminegi on läinud riiklikelt stuktuuridelt erakätesse. Kuid see ei tee olematuks järjepidevust tänavuse Klaaspärlimängu ning 20 aasta taguse muusikapeo vahel. Muide, ka peagi oma 100. sünnipäeva tähistava Eesti Vabariigi piirid, nimi ja staatus on sajandi jooksul enam kui üks kord muutunud. Ja niisiis, nagu me peame oma riigi alguseks ikkagi aastat 1918, nõnda peab Klaaspärlimäng oma sünniks aastat 1995.
“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)

 Programm

N 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: VAIKNE PALVE
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Clément Himbert, Andres Mustonen

R 10 juuli kell 18 Tartu Jaani kirik: TOPELT-KONTSERT
KAMĒR, Jānis Liepiņš
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Collegium Musicale, Mari-Liis Uibo, Andres Mustonen

R 10 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed: MIKROKOSMOS
AVARUS Ensemble

L 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: VIVALDI SENZA BASSO
BALTIC BAROQUE

L 11 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed: SÜMFO-REIV KAERA-JAANIGA
DJ Nrike

P 12 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: CARL PHILIPP EMANUEL CONTRA JOHANN SEBASTIAN
Klaipėda Kammerorkester, Mindaugas Bačkus

P 12 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik: EXOTICA
Ansambel U:

E 13 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik: LA FLUTE À TRAVERS LE VIOLON
Kvartett Parrino – Parrino – Bezrodny – Tarum

E 13 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik: AUKARTUS ELU EES. ALBERT SCHWEITZER
Andres Uibo, Aare Tammesalu

 T 14 juuli kell 12.15 Tartu Jaani kirik: UNIVERSUMI HELID. LAULVAD KRISTALLKAUSID (tasuta sissepääs)
Aivar Täpsi


T 14 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
PHILIPS SYMFONIE ORKEST, NEEME JÄRVI

Programmi detailid

N 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
VAIKNE PALVE
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Clément Himbert (saksofon, Prantsusmaa), Ka Bo Chan (kontratenor, Hong Kong), dirigent Andres Mustonen
Kantšeli, Vähi, Glazunov, Uusberg (esiettekanne), Mortazavi

MozartMustonenKuigi saksofon konstrueeriti juba 1840ndate aastate alguses, oli see Glazunovi ajal süvamuusika kontekstis uus ja tundmatu. Akadeemiliste heliloojate poolt jäi see pikaks ajaks puutumatuks, kuna seda peeti “alama klassi pilliks”. Teose esiettekanne leidis aset Rootsis aastal 1934, solistina astus üles kuulus saksa saksofonist Sigurd Raschèr (kelle nime muide kannab tänavu Eestit külastanud Raschèr Saksofonikvartett). Kuigi kontsert valmis 2 aastat enne Glazunovi surma, väidetavalt ei õnnestunud heliloojal kuulda selle avalikku ettekannet.

Peeter Vähi komponeeris fuuga Bachi teemadele ning andis pealkirja “Révérence” polüfooniatunnis antud ülesandena aastal 1976, mil ta oli muusikaakadeemia II kursuse tudeng. Aastaid hiljem avastas ta koltunud noodipaberilehed sahtlipõhjast… Õppetüki publiku ette toomine pea 40 aastat hiljem on pea võrdne juhtumiga, kui keegi tahaks raamatuna välja anda oma gümnaasiumi lõpukirjandi. Ent dirigent Andres Mustonen nägi fuugas enamat kui õppetükki ning otsustas “Révérence’i” kavasse võtta. Igatahes sellisena − seatuna keelpillidele − kõlab 5-minutit kestev topeltfuuga esmakordselt.

 

GlasperlenspielSinf2013“Vaikne palve” on loodud aastal 2007 tšellist Mstislav “Slava” Rostropovitši 80ndaks ja viiuldaja Gidon Kremeri 60ndaks sünnipäevaks. (Muide, Gidon Kremer esines tollal oma juubelikontsertide raames ka Klaaspärlimängul.) Mõlemad suured muusikud kuuluvad Kantšeli lähimate sõprade ringi ning neile ongi teos pühendatud. Rostropovitš suri varsti pärast oma juubeli tähistamist ning seetõttu pealkirjastas helilooja oma vastvalminud teose just nõnda − “Vaikne palve”. Kuu aja pärast tähistab oma 80ndat sünnipäeva Gija Kantšeli.

Laadi alla fotod: Klaaspärlimäng Sinfonietta (foto − Ahto Sooaru, jpg, RGB, 300 dpi, 5.5 MB); Andres Mustonen (foto − Vytautas Petrikas, 2013, jpg, RGB, 300 dpi, 3.4 MB)


R 10 juuli kell 18 Tartu Jaani kirik
TOPELT-KONTSERT
KAMĒR (segakoor, Läti), dirigent Jānis Liepiņš, KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, kammerkoor Collegium Musicale, Mari-Liis Uibo (viiul), Endrik Üksvärav (tenor, koormeister), Andres Mustonen (dirigent, viiul)
Läti rahvalaulude seaded, Adams, Plakidis, Vähi, Sperry, Hochman, Glowizcka, Herzog, Jackson, Vasks, Tan Dun, Uibo

ChoirKamer CollegiumMusicale300

MariLiisUibo350Mari-Liis Uibo lõpetas bakalaureuseõppe 2012 Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikoolis prof Gerhard Schulzi viiuliklassis, jätkas magistriõpinguid USAs Oberlini Konservatooriumis Artist Diploma programmi raames prof Milan Viteki juhendamisel ning lõpetas 2014 silmapaistvate tulemustega cum laude.
Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel (Trento I Ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, Rahvusvahelise Flame konkursi finalist, Danenberg Honors Recital võitja nii kammeransamblite kui ka solisti kategoorias, diplomid ESTA noorte keelpillimängijate konkurssidel).
Alates 1998 aastast on Mari-Liis Uibo sagedane esineja erinevatel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud orkestrite ees nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, töötanud koos nimekate dirigentidega nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontsertreisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Portugalis, Austrias, Maltal, Türgis, Iraanis, Hiinas, Venemaal, USAs ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat.
Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD “Bernsteinstraße”.

R 10 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed (koostöös Tartu Hansapäevade ja Ülikooli Muuseumiga)
MIKROKOSMOS
Avarus Ensemble

Rajandi (esiettekanne)

Avarus Ensemble: Kadri Voorand (vokaal), Tarmo Johannes (flöödid), Meelis Vind (klarnetid), Virgo Sillamaa (kitarr), Aleksandra Kremenetski (vibrafon, marimba, löökpillid), Kirke Karja (klaver), Egert Leinsaar (viiul), Johanna Randvere (tšello), Mingo Rajandi (kontrabass), Haar Tammik (helirežii)

AvarusEnsemble

Mingo Rajandi ütleb “Klaaspärlimängu” tellimusel valminud uhiuue teose “Mikrokosmos” kohta järgmist: Leida vastus elu saladusele, ­ see on ja jääb inimese suurimaks sooviks. Miks mina olen mina? Kust ma tulen ja kuhu lähen maise elu lõppedes? Samal ajal kui iha lahendusi leida meid tagant tõukab, hoiab aukartus ja hirm tundmatu ees meid tagasi. Minu muusika Ilmar Laabani tekstidele kogust “Mikrokosmos” on omamoodi mantra või palve, algpõhjuste otsimine, teada tahtmine, kuid ammendavatest vastustest hoidumine. Kui ma pigistan sõrmed hästi kõvasti silmadele, hakkan nägema kosmost, langema ja tõusma läbi pimeduse, lendama kiirgavate tähtede vahel. Ma justkui tiirlen avarustes ja uutes universumites, samas saan käed alati silmade eest võtta ja tulla tagasi siia maailma, kus igapäevaselt tuleb tegeleda muu kui ainult vastuste otsimisega suurtele küsimustele, elu mõttele, Jumala olemustele, maagilise arvu summale, universumi struktuuridele. Laabani tekstidega töötamine on olnud väga huvitav protsess. Valisin lähtepunktiks meelega midagi sellist, mis sunniks mind kirjutama erinevalt, kui olin seda siiani teinud. “Mikrokosmos” tundus selleks igati õige valik oma täieliku sürreaalsusega. Naljakal kombel võtsid need tekstid töö käigus pidevalt uusi tähendusi, kuni lõpuks ei tundunud need mulle enam üldse sürrealistlikud, vaid täiesti loogilised. Tõepoolest ­ mis on seal imelikku, et kala higistab? Kolmeosalises “Mikrokosmoses” võib end kujutleda kaalutus olekus ekspeditsioonile läbi ennenägematute maailmade, peatudes põgusalt paikades, mis siit vaadates tunduvad ulmelised ja veidrad, kuid mingis muus reaalsuses, näiteks unes, on täiesti harilikud. Võibolla peaksime end oma igapäevases elus ka mõtlema kellegi endast suurema unenäkku ja mitte tembeldama tundmatuid nähtusi nii kergekäeliselt normaalseiks või ebanormaalseiks? Sest meie ei tea vastust Saladusele, ja need, kes end väidavad seda teadvat, on eksinud.

Laadi alla foto: Avarus Ensemble (foto − Rene Jakobson, jpg, RGB, 300 dpi, 11.1 MB)

L 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
VIVALDI SENZA BASSO
Baltic Baroque ( Venemaa / Eesti)

BalticBaroque165 Ansambel Baltic Baroque ajastu pillidel: Maria Krestinskaja (barokkviiul), Jevegeni Sviridov (barokkviiul), Sofia Maltizova (barokktšello), Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (kunstiline juht)

Kõige ilmekavalt räägivad Baltic Baroque Vivaldi-tõlgitsusest meediaarvustused:
… very much enjoyed these interpretations. In particular Maria Krestinskaya and Evegeny Sviridov deliver high-spirited performances… (musica Dei donum, 2013)
Très belles versions jouées par l’ensemble Baroque de la Baltique… Merci de nous faire découvrir des musiciens talentueux, au son très chaleureux et à la musicalité raffinée. Sûrement ce disque sera une bonne référence, dans la discographie très garnie de Vivaldi et de ses sonates pour violon solo. (Musique pour tous, 2013)
… Einspielung durch Baltic Baroque macht deutlich, dass diese Werke noch heute durchaus eine Herausforderung für professionelle Geiger sind. … so kommt der Zuhörer obendrein in den Genuss erstaunlich unterschiedlicher Klangfarben, bedingt durch die verschiedenen Instrumente. (Ouverture. Das Klassik-Blog, 2013)
… enjoyable and stylish performances… For complete-ists, this is a must, as well as for all Vivaldi sonata players. (Early Music Review, 2013)
Very strongly recommended for notes, performances, recorded sound, and the general interest all these create together; obligatory for Vivaldi specialists. (Fanfare)
Not only is this music worthwhile, the performances are also outstanding. The capriccio with variations from the Sonata /…/ is one of the highlights. … an exciting performance. (musica Dei donum, 2014)
Der Hörer darf sich auf anspruchsvolle Barockmusik freuen, von Baltic Baroque /…/ stilgerecht vorgetragen − und mit einer gehörigen Portion Spielfreude und Temperament. (Ouverture, 2013)
Les sonates sont jouées sur instruments d’époque par différents violonistes qui apportent à chacune des timbres différents. Dans l’ensemble, on notera des archets vigoureux et habiles qui donnent à ces sonates méconnues un cachet presque folklorique. La sonorité ambiante est légèrement distante, sans trop de réverbération, ce qui amoindri l’acidité habituelle des violons anciens. Cela donne une certaine rondeur à l’acoustique, sans agressivité pour l’oreille. Au final, un disque vraiment agréable tant pour l’ouïe que pour l’esprit. Le Baltic Baroque est une belle découverte. (La Parnasse Musical, 2013)
… võivad muusikateadlasele pakkuda tõelist avastamisrõõmu. Tavakuulajale aga tänu stiilitäpsele ettekandele emotsionaalse väärt kuulamiselamuse. (Aplaus, 2013)
… buoyant, sweetly sinewy, punchily detailed and perfectly matched… Yet four of these in a row might be a little too much, and it is a relief to the ear when Imbi Tarum’s harpsichord joins them, adding a touch of weight and depth to the sound. Thoroughly Vivaldian, in other words. (Gramophone, 2014)
… very seldom performed and recorded… It is delightful stuff and should appeal to violinists looking for something different. Any lover of the baroque violin and / or Vivaldi’s music should consider adding this disc to his collection, especially since the three artists come up with excellent interpretations. (musica Dei donum, 2014)
… phänomenal virtuosen Geigen, Maria Krestinskaya und Evgeny Sviridov, die ohnehin mit kräftiger Bogenführung, interessanten Phrasierungen und warm leuchtenden Farben alle Aufmerksamkeit auf sich ziehen. Das Spiel der beiden Solisten zeichnet sich ebenfalls durch eine sehr kontrastierende Timbrierung aus, was die Transparenz der Musik erhöht. (Pizzicato, 2014)

DJNrike500L 11 juuli kell 21 Tartu Toomkiriku varemed (koostöös Tartu Hansapäevade ja Ülikooli Muuseumiga)
SÜMFO-REIV KAERA-JAANIGA
DJ Nrike (löökpillid, Kuuba)

“Sümfo-reiv Kaera-Jaaniga” ei mahuks stiili poolest ehk Klaaspärlimängu klassikalisse põhikavasse, ent koostöös Hansapäevadega asetleidvasse poolenisti meelelahutuslikku programmi küll. Havannas sündinud DJ Nrike on rahvusvaheliselt enam tuntud ehk latiino muusika vallas, kuid Klaaspärlimängul pistab ta rinda klassikute-sümfonistidega, küllap ei puudu siit Beethoven, Vivaldi, Verdi ja Ravel, võib-olla leitakse ühine keel ka Pärdi ja kuuba rütmidega. Kes soovib, lihtsalt kuulab ja naudib muusikat, kes aga soovib, saab tantsida Kaera-Jaani. Ja mitte ainult!

P 12 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Klaipėda Kammerorkester (Leedu), Mindaugas Bačkus (tšello, kunstiline juht), Linas Valickas (viiul), Aidas Strimaitis (viiul)
CARL PHILIPP EMANUEL CONTRA JOHANN SEBASTIAN

KlaipedaChamberOrchestra

Jutt käib mõistagi Bachide muusikutedünastiast, pojast ja isast. Hiljuti tähistati Bach juniori 300ndat ja Bach seniori 330ndat sünnipäeva. Vanusevahe polegi kuigi suur, alla 30 aasta, ent ometi läheb just sealt kultuuriajastute vaheline piir. Nii nagu üldajaloos arvestatakse aega enne ja pärast Kristust, nõnda räägitakse muusikast enne ja pärast (J. S.) Bachi. Kuigi isa ja poeg polnud vaenujalal, on muusikaajaloolises kontekstis sõna “contra” kontserdi pealkirjas täiesti õigustatud.

player Johann Sebastian Bach, Klaipėda Kammerorkester, kunstiline juht Mindaugas Bačkus, fragm, 3 min 24 sek, mp3, 320 Kbps
Laadi alla foto: Klaipėda Chamber Orchestra (foto − Vytautas Petrikas, 2013, jpg, RGB, 300 dpi, 4.2 MB)


P 12 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
EXOTICA
EnsembleU724Ansambel U:, Laura Remmel (vokaal), Maria Peterson (jutustaja), Peeter Laurits (pildid), Yui Hamagashira (animakunstnik)
Kagel, Lill (esiettekanne)

Ansambel U: Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Vambola Krigul (löökpillid), Taavi Kerikmäe (klaver)

Mauricio Kagel (1931−2008): “Eksootika” 6 laulvale pillile ja 60 või enamale mitte-euroopa pillile (1971−1972). Pühendatud kuuendale meelele. Teos telliti aastal 1972 Münchenis asetleidnud XX Olümpiamängudel esitamiseks. Esiettekannet juhatas helilooja ise, kaasa tegid sellised uue muusika suurkujud nagu Vinko Globokar, Siegfried Palm, Christoph Caskel ja Michel Portal. Kuus ansamblisti “maadlesid” umbes 200 puhk-, keel- ja löökpilliga, mis olid eurooplaste jaoks üsna tundmatud.

LauraRemmel400    MariaPeterson400

Kui kivid olid veel pehmed” põhineb Hasso Krulli samanimelisele poeesiateosele, mis käsitleb müütilist esiaega ja mille keskmeks on põhiliselt loomismüüdid. Olen püüdnud enda poolt välja valitud lõike sellest teosest erinevatel tasanditel muusikasse üle kanda. Lisaks puhtmuusikalisele tasandile − mis hõlmab vokaalset ja instrumentaalset akustilist osa ja elektroonilist poolt − pidasin vajalikuks kasutada ka räägitud teksti, mida esitab näitleja. Teose jooksul projitseeritakse pilte ning videoid, mille on spetsiaalselt selle jaoks loonud ja kohandanud Peeter Laurits ja Londonis elav jaapani päritolu animakunstnik Yui Hamagashira. (Märt-Matis Lill. 2015)

E 13 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
LA FLUTE À TRAVERS LE VIOLON
Kvartett Stefano Parrino (flööt, Itaalia) – Francesco Parrino (viiul, Itaalia) – Anna-Liisa Bezrodny (viiul) – Imbi Tarum (klavessiin)
Barbarossa, Campagnoli, Lourié, Rolla, Donatoni

AnnaLiisaBezrodny350    FrancescoAndStefanoParrino

 

AndresUiboE 13 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
AUKARTUS ELU EES. ALBERT SCHWEITZER
Andres Uibo (orel), kaastegev Aare Tammesalu (tšello)
Bach

Millalgi 70ndatel aastatel, olles tollal veel Elleri-kooli õpilane, omandasin väikese raamatu pealkirjaga “Aukartus elu ees”. See sisaldas Albert Schweitzeri esseesid, artikleid, pöördumisi ning ettekandeid. Märgiksin siinkohas ära ka kaks esialgu võib-olla tähtsusetuna tunduvat arvu: “Aukartuse…” tiraaž oli 18 000 ja hind 10 kopikat. Paar aastat enne seda oli kätte sattunud Mahatma Gandhi “Maailm on väsinud vihkamast”. Nende kahe raamatukese tähtsust minu kui noore muusiku eetikakoodeksi väljakujunemisel on raske ülehinnata. Kümmekond aastat hiljem oli eestimaalastel võimalus emakeeles lugeda juba Schweitzeri veidi mahukamaid kirjatükke − “Kultuuri allakäik ja taasloomine” ning “Kultuur ja eetika”. Jõuame aastasse 2013. Oleme parajasti ekspeditsiooni “African Round” raames sisenenud Gaboni väikelinna Lambarénésse (vt täpsemalt), mis asub ekvaatorist vähem kui 1 laiuskraadi ehk 75 km kaugusel. Linnaserva, Ogooué jõe äärde rajas kunagi haigla Albert Schweitzer. Selles paigas on erakordselt positiivne aura ja on heameel, et meil on võimalus jääda ööbima sellesama endise haigla “palatitesse”. Kas tõesti oleme paigas, kus tegutses XX sajandi üks väljapaistvamaid humaniste? Jah, ja siinsamas on ka tema haud.
AlbertSchweitzerNing veel milline üllatus, siin on müügil 6st CDst ja väikesest raamatust koosnev komplekt, mis kannab pealkirja “Albert Schweitzer. Der Organist”. Need on Albert Schweitzeri orelisalvestused ajavahemikust 1928−1952, mis on digitaalselt restaureeritud. Bach, Widor, Mendelssohn-Bartholdy, muuhulgas ka mõned World Premiere Recordingud. Müügil on ka prantsuskeelne variant Schweitzeri kuulsast Bachi-uurimusest. Plaadikomplekti ostan, Bachi-raamat jääb ootama teisi ostjaid. Järgmistel nädalatel kostavad maasturite CD-pleierist Bachi massiivsed oreliakordid ning filigraansed fuugafaktuurid, muusika mis justkui ei peaks sobima siia ekvatoriaalsete vihmametsade konteksti, ent ometi sobib. Ja siinsamas tekib mõte, Andres Uibo võiks Klaaspärlimängu festivalil anda kontserdi, mis koosneks Schweitzeri repertuuari kuulunud teostest. Järgmise festivali program on juba paigas, aga miks mitte 2015.
Kui räägitakse mitmel alal geniaalsetest inimestest, siis jõutakse jutuga kui mitte Leonardo da Vincini, siis enamasti ikkagi renessanssiajastusse. XIX−XX sajandi suurepäraseks näiteks multiannete kehastumisest ühes isikus on just Nobeli rahupreemia laureaat Albert Schweitzer: filosoofiadoktor, teoloog ja kirikuõpetaja, ajaloolane-muusikateadlane ja organist, arst, humanist ja patsifist. Tema teoste ja uurimuste temaatika on seinast seina: Immanuel Kanti religioonifilosoofia, Jeesus Kristus ja apostel Paulus, Saksa ja Prantsuse oreliehitus, Bachi looming, India mõttetarkade maailmavaated ja müstika, rahu ja aatomirelv. Ja siis muidugi kõik see Aafrikaga seonduv. (Peeter Vähi, 2013)

CrystalSingingBowls T 14 juuli kell 12.15 Tartu Jaani kirik − Keskpäevamuusika veerandtund (sissepääs prii)
UNIVERSUMI HELID
Aivar Täpsi (laulvad kristallkausid)






PhilipsSymfonieOrkest
T 14 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
PHILIPS SYMFONIE ORKEST (Holland, koostöös Järvi Akadeemiaga)
Dirigent Neeme Järvi
Stravinski, Mahler

 



NeemeJarviSimonVanBoxtenNeeme Järvi on üks hinnatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. Ta on oma orkestrid teinud rahvusvaheliselt tunnustatuks nii kontsertide kui ka plaadistustega. Pea 500 salvestusega ta kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. Käesoleval hetkel on Järvil käsil mitmete salvestuste väljaandmine Estonian Record Productionsi kaubamärgi all sarjas “Great Maestros”.
Järvi on juhatanud kõiki tuntumaid sümfooniaorkestreid Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias ning olnud oodatud ooperidirigent mainekates teatrimajades nii Euroopas kui Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Oma karjääri jooksul on ta juhatanud kokku 157 orkestrit.
Aastal 1980 emigreerus Järvide pere USAsse. 1982−2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, 1984−1988 Kuningliku Šoti Rahvusorkestri peadirigent (praeguseks audirigent), olnud ka City of Birmingham Symphony Orchestra esimene külalisdirigent, New Jersey Symphony Orchestra muusikadirektor ja Haagi Residentie Orkesti peadirigent. Tänaseni on ta Jaapan Filharmoonikute peakülalisdirigent. Suveni 2005 täitis Järvi menukalt täitma ka Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektori ja peadirigendi kohustusi (ka seal on ta nüüd Music Director Emeritus). Aastast 2010 sai Neeme Järvist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Aastast 2012 lisaks ka Orchestre de la Suisse Romande kunstiline ja muusikaline juht.


Vaata Klaaspärlimängu arvustusi pressis
Laadi alla festivali buklett (eesti ja ingl k, 96 lk, PDF, 3.6 MB)

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Kaia Lattikas – Klaaspärlimäng Sinfonietta
Anu Jaanson – manager
Olavi Sööt – logistika
Johannes Vähi – veeb, logistika
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht
Andra Roosmets − turundusassistent

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Klassikaraadio, Elleri-kool, Kadri Leivategija, Kaupo Kiis, Heidi Maarja Melts

Imagetext                 Imagetext                  LogoMinistryOfCultureNew              LogoUlikooliKohvik               LogoHansapaevad2015

Järgmine festival: 7−12 juuli 2016, Tartu        

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Klaaspärlimäng Facebook’is
Meedia vastukaja

InEnglish