Festival Klaaspärlimäng
N 10. juuli kell 19 Jaani kirik
AVAKONTSERT – IL DISTRATTO
Hans Christian Aavik (viiul), Klaaspärlimäng Sinfonietta, kontsertmeister Arvo Leibur, dirigent Kristiina Poska
Mozart, Rääts, Hallik (esiettekanne), Haydn
„Transience” – ladinakeelsest transientia, mis tähendab midagi mööduvat – peegeldab hetke ilu, mis ei püsi, aga jätab jälje. Just sellest sõnast ja selle tähendusest teos inspiratsiooni ammutab. See on kohalolu, mis ei nõua, vaid puudutab ja liigub edasi. Kõik on juba teel, ka siis, kui me seisame. Aeg murdub ja kihutab meist läbi nagu valgus. Iga hetk on plahvatus – ja samas peaaegu vaikus. Kuskil sügaval, mõtte allhoovuses, liigub miski, mida ei saa sõnastada, ent mis paneb meid otsima, igatsema. Vormid tekivad ja hajuvad, kuid ei kao – nagu mälestused, mis jäävad, ilma et neid peaks nimetama. See ei ole rahu ega seletus, vaid liikumine. Hetk, mis just ilmub – ja kaob. Ja ometi jääb alles. Teises tiheduses. (Elis Hallik)
Hans Christian Aavik on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Tema arvukate saavutuste seas on I preemia Carl Nielseni nim rahvusvahelisel konkursil (2022), I preemia solistide kategoorias rahvusvahelisel konkursil „Cadenza Contest“ (2021), I preemia 3. Làszlò Spezzaferri nim rahvusvahelisel konkursil (2021), I preemia ning neli eripreemiat Eesti keelpillimängijate konkursil (2020) jpt. 2022. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli. Aavik on teinud koostööd mainekate orkestritega nagu ERSO, Eesti Festivaliorkester, Württembergi kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, Odense sümfooniaorkester, Uppsala kammerorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta ja Brandon Hilli kammerorkester ning on mänginud dirigentide Ville Matvejeffi, Nikolaj Szeps-Znaideri, Olari Eltsi, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Risto Joosti, Daniela Musca, Arvo Volmeri, Kaspar Männi, Edoardo Narbona, Andres Kaljuste, Mihhail Gertsi jt käe all. 2021. aastal ilmus viiuldaja debüütplaat „Aeternus“ (Pilw Records) koos pianist Karolina Aavikuga. 2022. aastast õpib Aavik maailmakuulsas Kronbergi Akadeemias prof Erik Schumanni juhendamisel. Hans Christian Aavik mängib Eesti Pillifondile kuuluval Giovanni Paolo Maggini viiulil (u 1610, Brescia, Itaalia), kasutades Victor Fétique’i poognat (u 1930, Prantsusmaa). Maggini viiuli on andnud Eesti Pillifondi käsutusse perekond Sapožnin.
Kristiina Poska on pälvinud tähelepanu nii muusikateatri kui ka sümfooniaorkestri dirigendina.
Kristiina Poska on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1998) koorijuhtimise erialal Merike Toro käe all. Õpingud jätkusid 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemias Toomas Kapteni dirigeerimisklassis, mille lõpetas aastal 2002. Aastatel 2003–2004 täiendas Poska end Berliini Kunstide Ülikoolis Kai–Uwe Jirka juhendamisel ning 2004–2005 Berliini Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis Jörg-Peter Weigle dirigeerimisklassis. 2004. aastal õppis ta samas ka orkestridirigeerimist Christian Ehwaldi juhendamisel. Lisaks on ta täiendanud end mitmel meistrikursusel, sh Daniel Barenboimi, Zubin Mehta ja Seiji Ozawa juhendamisel.
Teinud suurejoonelist karjääri muusikateatri dirigendina, eelkõige Saksamaal, on Poska nõutud dirigent ka sümfooniaorkestrite ees. ERSO ja Vanemuise Sümfooniaorkestri kõrval on ta seisnud selliste välisorkestrite ees nagu Schumanni-nimeline Chemnitzi Filharmoonia orkester, Saksa Raadio Filharmooniaorkester Saarbrücken-Kaiserlautern, Berni Sümfooniaorkester, Malmö sümfooniaorkester, Stuttgarti Filharmoonikud, Camerata Salzburg, Tonkünstler-Orchester Niederösterreich, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Leipzigi Kesk-Saksa Ringhäälingu (MDR) Sümfooniaorkester, Zürichi Tonhalle orkester, Müncheni Filharmoonia orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Stockholmi Filharmoonia orkester, Bergeni Filharmoonikud, Viini Raadio Sümfooniaorkester jt.
Külalisena on Kristiina Poska juhatanud Norra Rahvusooperis ja -ballettis (Bizet’ „Carmen“), Zürichi Ooperimajas (Valtinoni „Võlur Oz“), Soome Rahvusooperis (Mozarti „Figaro pulm“), Hamburgi Riigiooperis (Mozarti „Röövimine Serailist“), Viini Rahvusooperis (Donizetti „Viva la mamma“), Klagenfurti linnateatris (Mozarti „Võluflööt“) ja Stockholmi Kuninglikus Ooperis (Mozarti „Võluflööt“).
Kristiina Poska oli Suurbritannias tegutseva maailma suurima klassikalise muusika sündmuste andmebaasi Bachtrack 2015. aasta statistika ülevaate põhjal kõige hõivatum naisdirigent.
Just on lõppemas on Kristiina Poska ametiaeg Flandria Sümfooniaorkestri peadirigendina. Klaaspärlimäng Sinfonietta ees seisab Kristiina Poska esmakordselt.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on üks festivali visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. Samast 2012. aastast on orkestri kunstiline juht Andres Mustonen. Aastal 2009 Risto Joosti poolt ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest interpreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist suure orkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta repertuaar on väga mitmekülgne, ulatudes Bachist Piazzollani, samuti esitatakse eesti nüüdisloomingut heliloojatelt nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Pärt Uusberg, Tõnu Kõrvits, Ardo Ran Varres, Peeter Vähi jt. Kontserdid on viinud orkestri maailmakuulsatele lavadele – sh esimese eesti orkestrina Henry Le Boeufi saali Brüsselis ning Concertgebouw’ saali Amsterdamis – ning pea kõikjale Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse, Iisraeli jt riikidesse. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid.
Tänavuse Klaaspärlimängu järel pärast väikest puhkust viivad kontserdiresisid orkestri Leetu, Argentinasse ja Brasiiliasse, sealhulgas nimetatud riikide kõige esinduslikematesse saalidessse (nagu Buenos Airese Teatro Colon jt).
Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, koduleht
Mart Kivisild – kujundus
Kaidi Ugandi – Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Meeta Vardja – kavaraamatu tekstid, tõlked
Reno Hekkonens – turundus, PR
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia
Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud
Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.
