Festival Klaaspärlimäng 2027
N 8. juuli kell 19
VIOLET WINDS
Pühendatud Maestro Neeme Järvi 90. sünnipäevale
Raschèr Saxophone Quartet (Saksamaa), Soo-Young Lee (bassett-klarnet, Lõuna-Korea), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Kasper Joel Nõgene
Mozart, Tormis, Feklina (esiettekanne), Vähi
Pühendus Neeme Järvi väärikale sünnipäevale pole juhuslik. Ning põhjuseks pole mitte üksnes festivali korraldajate ülisõbralikud isiklikud suhted Maestroga. Nimelt, Neeme Järvi on ainuüksi käesoleval kümnendil kahel korral juhatanud Klaaspärlimängu avakontserte, käesoleva kontserdi programm on osaliselt tema koostatud, ka klarnetisolist Soo-Young Lee on tema valik, ning vähetähtis pole ka fakt, et tänane dirigent Jasper Joel Nõgene on oma dirigeerimisoskusi lihvinud just Maestro juhendamisel. Seega, kuigi juubilar ise sel korral Jaani kirikus ei dirigeeri, ometi on sündmuse kohal otsekui tema kaitsev käsi. Lisaks on kontserdil saadaval Neeme Järvi uuemad CD’d (neid on ERP’i labeli all ilmunud paarkümmend) Maestro autogrammidega.
Eelmisel aastal toimus Eestis loomingukonkurss Noor Helilooja, millel pälvis ERPi ja Klaaspärlimängu eriauhinna hetkel Saksamaal resideeruv helilooja Selina Feklina teose eest 「私」の喪失 (“Mina” kaotamine). Teose esiletõstmise tingisid filosoofilise alatooniga jaapanikeelsete tekstide kasutamine ja julged katsetused uudsete mänguvõtetega. Auhinna üks osa oli uue, kammerorkestrile loodava heliteose esmaesitus festivali Klaaspärlimäng 2027 avamisel.
1778. aasta talvekuudel peatus 22-aastane Wolfgang Amadeus Mozart reisil Pariisi pikemalt Mannheimis. Seal tegutses tollal üks Euroopa paremaid õukonnaorkestreid, kus mängisid ka pillid, mille kõla teda kohe vaimustas. „Ah, kui meilgi oleksid clarinetto’d!“ õhkas ta kirjas isa Leopoldile Salzburgi. „Te ei usuks, kui imeline efekt on sümfoonial flöötide, oboede ja clarinetto’dega!“. Esmakordselt kasutas Mozart klarneteid samal suvel Pariisis valminud Sümfoonias nr 31 D-duur. Kümme aastat hiljem Viinis loodud kahes viimastest sümfooniatest nr 39 Es-duur ja nr 40 g-moll ning viimastes ooperites oli klarnet juba puupillirühma täieõiguslik liige. Sellest Mannheimis alguse saanud kirest sündis ka üks Mozarti kammermuusika tippteos – Klarnetikvintett A-duur KV 581.
Tihe suhtlemine suurepäraste Viini virtuooside, vendade Stadleritega andis heliloojale võimaluse katsetada eri tüüpi klarnetitega. Anton Stadleri initsiatiivil oli keiserliku õukonna pillimeister Theodor Lotz 1788. aastal konstrueerinud bassettklarneti, mis erines tavalisest klarnetist nelja täiendava pooltooni võrra madalama ulatuse poolest. Mozart oli esimene, kes avas selle uue instrumendi tehnilised ning tämbrilised võimalused. Anton Stadlerile kui võrratule ansamblistile ja solistile komponeeris Mozart kolm olulist meistriteost: Trio klarnetile, vioolale ja klaverile („Kegelstatt-trio“), Kvinteti klarnetile ja keelpillidele ning Klarnetikontserdi A-duur. Neist kaks viimast on algselt loodud just bassettklarnetile. Stadleri mängust vaimustunud näitekirjanik Johann Friedrich Schink kirjutas: „Ma poleks iial arvanud, et klarnet suudab inimhäält nii petlikult jäljendada… Sellel on nii pehme ja armas kõla, et ükski südamega inimene ei suuda sellele vastu panna“.
Kvintett A-duur valmis 29. septembril 1789. aastal. Teose esiettekanne toimus sama aasta 22. detsembril Viini Helikunstnike Ühingu korraldatud kontserdil. Juba esimesel kuulamisel köidab teos oma kõlamaagiaga. Richard Strauss on öelnud: „Igas taktis kinnitab see Mozarti meloodiate graatsia ennekuulmatut võlu. Ometi varjab see muusika melanhoolse rõõmsameelsuse pinna all kogu inimlike emotsioonide spektrit.“ Tõepoolest võib siin kuulda, kuidas mažoorses põhihelistikus meloodiaid looritavad minoorsed alatoonid, kuidas teemade vaikset rahu läbib varjatud kurbus ning kuidas rahvalikud karakterid vahelduvad liigutava lihtsuse ja vaikse suursugususega. Nimeka inglise kriitiku Eric Blomi sõnul on siin „…muusika, mis on liiga ilus selle maailma jaoks. Larghetto on meditatsioon, kus aeg lakkab eksisteerimast ja järele ei jää midagi muud kui vaid puhas, lohutav kuulamine“.
Klarnetikvinteti, nagu ka Mozarti viimaseks jäänud instrumentaalteose – Klarnetikontserdi autograafid ei ole säilinud. Originaalmaterjali kadumine on jäänud uurijatele lahendamata mõistatuseks tänini. Anton Stadleri seletused nootidega reisikohvri vargusest tema pikal Euroopa-turneel ei mõjunud kaasaegsetele usaldusväärselt. Püsima on jäänud versioon, et Stadler need suures rahahädas müüs või pantis. Stadleri valduses olnud partiide koopiatele toetudes andis Viini kirjastus Artaria teose esmakordselt trükis välja 1802. aastal – kohandatuna standardsele A-klarnetile – ja sellisena on teos mängitav tänini. Siiski võib seda meistriteost harvadel juhtudel kuulda nii kontserdisaalides kui ka heliplaatidel algupärase bassettklarneti soleerimisel. Kvintetist on tehtud mitmeid seadeid koguni puhkpillidele, enamasti aga suuremale keelpillikoosseisule.
Maia Lilje (lühendatult)
Kui virtuoosne puhkpillimäng oleks olümpia ala, võidaks Raschèr-kvartett kindlasti kudmedali. (Die Welt)
Raschèr Saxophone Quartet alustas tegevust 1969. aastal ja on praegu üks maailma juhtivaid saksofonivartette. Kuigi tegevust alustati oli Ameerika Ühendriikides, kolis ansambel peatselt Saksamaale ning baseerub seal tänaseni. Nime tuli klassikalise saksofoni legendi Sigurd Raschèr’ järgi, kes oli ka grupi asutajaliige. Pärast seda kui aastal 2002 Sigurdi tütar Carina lõpetas oma muusikukarjääri saksofonistina, jätkas kvartett sama nime all ilma ühegi Raschèr’ta pardal.
Ennast tutvustades rõhutab grupp, et nad tegutsevad ja langetavad muusikalisi otsuseid demokraatlikul printsiibil – ehk teisisõnu neil pole ainuisikulist liidrit.
Aastakümnete vältel on enam kui 300 heliloojat kirjutanud neile teoseid ning kasvõi põgus pilk nimekirjale jätab mulje nagu oleks tegemist nüüdismuusika leksikoniga: Philip Glass, Sofia Gubaidulina, Mauricio Kagel, Iannis Xenakis, Per Nørgård, Giya Kancheli ja paljud teised.
Raschèr Saxophone Quartet’i musitseerimist võib kuulda enam kui 50 heliplaadil. Ansambli viimane album “Words (un)Spoken” ilmus ERPi labeli all aastal 2025. Grupi stilistiline haare on väga avar ning repertuaar väga paindlik. Lisaks soolokontseridele on nad esinenud koos väga paljude nimekate orkestrite, kooridega ja solistidega. Vähe on maailmas nimekaid kontserdisaale, kus Raschèr Saxophone Quartet pole oma saksofonidega jälgi jätnud. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Musikverein, Royal Festival Hall, Concertgebouw, Carnegie Hall, Lincoln Center, Kennedy Center…
Seoulis sündinud Soo-Young Lee alustas muusikuteed viiuliõpingutega 5-aastaselt, klarnetit hakkas mängima 12-aaastasena. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe summa cum laude Seouli Ülikoolis Dong-Jin Kimi, magistriõppe Grazi Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis prof. Stefan Schillingi ja Konzertexamen-taseme Detmoldi Muusikakõrgkoolis prof. Thomas Lindhorsti juhendamisel.
Soo-Young Lee on pälvinud I preemia Woohyuni puupuhkpillikonkursil (Seoul, 2005), eripreemia Rahvusvahelisel Puhk- ja löökpillikonkursil (Moskva, 2011) ning I preemia Alumni-AStA Interpretatsioonikonkursil (Detmold, 2013).
Ta esinenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel Seoulis, New Yorgis, Ühndkuningriigis, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Hispaanias, Norras, Ungaris, Eestis jm. Klarnetirühma külaliskontsertmeistrina on ta mänginud Šoti Kuninglikus Rahvusorkestris, Madridi Sümfooniaorkestris, Rootsi Kammerorkestris, Walesi Rahvusooperi orkestris, Liverpooli Kuninglikus Filharmooniaorkestris, Põhjamaade Kammerorkestris ja BBC Walesi Rahvusorkestris ning soleerinud Bielefeldi Filharmoonikute, NWD Filharmoonikute, Rumeenia Rahvusorkestri, Österreichisch-Koreanische Philharmonie Wien, Korea Filharmooniaorkestri, ERSO jt ees. Oma kiindumise tõttu kammermuusika vastu on ta üks Ensemble Auftakt asutajaliikmetest.
Aastatel 2016-2024 töötas ta klarneti õppejõuna EMTA-s ja alates aastast 2019 on ERSO klarnetirühma kontsertmeister.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on festivali pikaajaline koostööpartner ning kannab aastast 2012 festivaliga sama nime. Tegu on professionaalsetest solistidest, kammermuusikutest ja orkestrantidest koosneva orkestriga, mille suurus ja koosseis varieerub vastavalt repertuaari vajadustele keelpilliansamblist kuni 40-liikmelise Beethoveni-koosseisuni. Sinfonietta mitmekülgne repertuaar ulatub Bachist Piazzollani, samuti esitatakse nüüdisloomingut eesti heliloojatelt nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Pärt Uusberg, Tõnu Kõrvits, Ardo Ran Varres jt. Klaaspärlimäng Sinfonietta tegutseb ERPi kui katusorganisatsiooni all alates aastast 2009. Idee algataja oli dirigent Risto Joost, kes kutsus orkestri kokku Tallinn Sinfonietta nime all ning jäi selle kunstiliseks juhiks aastani 2011, seejärel on ses ametis jätkanud Andres Mustonen. Kontserdid on viinud orkestri maailmakuulsatele lavadele – sh esimese eesti orkestrina Henry Le Boeufi saali Brüsselis, Concertgebouw’ saali Amsterdamis, Teatro Colon’i Buenos Aireses – ning mainekatele rahvusvahelistele muusikafestivalidele.
Kasper Joel Nõgene on silmapaistev noor muusik, keda peetakse Eesti orkestridirigeerimise üheks suurimaks tulevikulootuseks. Ta on pälvinud laialdast tähelepanu kui erakordselt varajase küpsuse ja andekusega muusik, kes alustas dirigeerimisega juba lapsena, 10-aastasena asutas ta Tallinna XXI Koolis orkestri, kes astus üles ka avalikkuse ees. 15-aastasena oli ta Järvi Akadeemia läbi aegade noorim osaleja. Pärnu Muusikafestivali korraldajad usaldasid talle juhatada Bartóki „Rumeenia rahvatantsud“ tervikuna, saades megatormilise aplausi osaliseks. Seega omamoodi Wunderkind.
Kasper Joel põlvneb muusikute suguvõsast., tema vanaisa on kauaaegne Vanemuise peadirigent Endel Nõgene. Tema muusikaharidus pärineb Tallinna Muusika- ja Balletikoolist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Alates aastast 2026 on Kasper Joel õppimas Saltzburgis, kuulsas Mozarteumi Ülikoolis. Endel Nõgene on esile tõstnud noore dirigendi “laulvaid käsi” ja loomulikku muusikalist hingamist. Kasper Joel ise on oma ameti kohta öelnud, et dirigeerides ei tohi mõelda liigutustele, keskenduda tuleb üksnes muusikale.
Tänaseks on imelapse seisusest väljakasvanud Kasper Joel olnud oodataud külaline nii ERSO kui Vanemuise orkestri ees. Klaaspärlimäng Sinfoniettat on Kasper Joel juhatamas teistkordselt, viimati püstiseisvate ovatsioonidega täissaalile Alexela Kontserdimajas.
Mozart. Klarnetikvintett. Soo-Young Lee, dirigent Neeme Järvi, kontsertsalvestise fragment, 3 min 34 sec, mp3, 320 kbps
Vähi. Violet Winds. Raschèr Saxophone Quartet, Klaaspärlimäng Sinfonietta, kontsertsalvestise fragment, 4 min 13 sek, mp3, 320 Kbps
Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, koduleht
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Kaidi Ugandi – Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer
Reno Hekkonens – turundus, PR
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia
Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Heino Elleri Muusikakool, Kadri Leivategija, Tiina Kangro, Madis Metsis, Joel Oistrat, Priit Reiman, Ye Pan, Tõnis Tamm, Thomas Trickner, Aale Lember, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud
Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.
