Festival Orient esitleb:
Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I soovitab
R 19. juuni 2026 kell 19, Jämaja kirik, Torgu Kuningriik, Saaremaa
BURKINA AZZA
Burkina Faso arhailiste muusikatraditsioonide elushoidjad on griot’d, keda sageli nimetatakse rahvapärimuse elavaks arhiiviks. Need on Lääne-Aafrika omamoodi ränd-trubaduurid, lugulaulude vestjad, ja veelgi enam – nad jutustavad ka ürikutesse talletamata ajalugu. Üks selle traditsiooni ehedamaid esindajaid on ansambel “Burkina Azza”, kelle nimi tähendabki Burkina Faso loodeosas kõneldavas bobo keeles Burkina griot’d.
Ansambli moodustavad Koita (Koeta) perekonna neli venda: Adama, Bezoun, Massa Drissa ja
Pama Yeri Isaie. Nad pärinevad Djibasso piirkonna löökpillimängijate suguvõsast, kelle muusikalised oskused on kandunud üle isalt pojale läbi 26 (!) põlvkonna. Vendade kõige olulisemateks pillideks on erinevat tüüpi balafonid – põhimõtteliselt on tegemist ksülofonidega, mille resonaatoritena kasutatakse kõrvitsa-sarnase taime kuivanud kestasid. Keerulise polürütmilise pulsi annavad muusikale trummid, kõige sagedamini bendré– ehk bara-trummid. Ka need pillid on valmistatud kuivatatud kõrvitsast, mille ülaosa ära lõigatud ning kaetud kitse- või lambanahaga. Jämaja kontserdil võib näha-kuulda ka selliseid pille nagu djembe, dum ja ngoni.
Kui “Burkina Azza” esitatava muusika põhiosa moodustab eksootiliste löökpillide ülimalt atraktiivne tulevärk, siis poeetilisemat osa kannab bobo-keelne laul. Sugugi vähetähtis pole ka ansambli akrobaatiline esinemisstiil, mida võib kohati vaadelda lausa kui tsirkusenumbreid, kusjuures muusikalisele poolele ei tehta pisemaidki järeleandmisi.
Festivali Orient huviorbiiti ei sattunud “Burkina Azza” tänasele päevale omasel tavapärasel moel: artistiagentuuri poolt festivalile saadetud klantspiltidega reklaamvoldikud, e-kirjad, koduleht, demo-videod, Spotify jne. Ei… antud juhul avastasid Oriendi korraldajad ansambli juhuslikult, rännates läbi Lääne-Aafrika metsikute piirkondade. Juuresolev fotogi on tehtud hetkel, mil vennad Koitad parasjagu kusagil tagahoovis üheks peatseks esinemiseks proovi tegid, ega’s ju spetsaalselt lavastatud esindusfotole poleks rekvisiidina paigutanud roostes autoromu. Tegelikult oli “Burkina Azza” Eestisse kutsumine ideena õhus juba eelmisel aastal, kuid tollal said takistuseks Schengeni viisaruumi range reeglistik ning – uskuge või mitte! – “kõrvitsate impordile” seatud Euroopa Liidu piirangud.
Antropoloogist pillimees Marko Veisson, keda võime pidada Lääne-Aafrika folk-kultuuri eestimaiseks eksperdiks, on öelnud: “On päris harukordne, et Eestisse jõuab Aafrikast ka selliseid ansambleid, mis pole alla andnud kiusatusele kaasata traditsiooniliste kohalike pillide kõrvale mõnda globaalsemalt levinud muusikainstrumenti. Burkina Azza pillid aga on juba aegade algusest pärit ja valmistatud kohapeal kasvanud materjalidest. Nende balafonide ning kõrvitsatrummide polürütmia mõjub samaaegselt ekstaatiliselt ja meditatiivselt ning muusikute oskus siduda oma virtuoosne pillimäng show-elementidega annab võimaluse tunda, et olete sattunud Saheli savannipeole, kõrbetolmune õhk puhub föönina, publik kargab tantsida ja vaimustusehüüete saatel surutakse muusikute higistele laupadele rahatähti.”
Burkina Azza, recorded live in Burkina Faso 2025, 3 min 49 sek, MP3, 320 Kbps
Loe Postimehes Igor Garšneki tutustavat artiklit.
Loe kontserdi tutvustust Postimehe venekeelses väljaandes.
Kontserdi korraldaja ERP:
Tiina Jokinen ja Peeter Vähi – kunstiline ja korralduslik juhtimine
Kadri Kiis – finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, heli, IT
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, logistika
Reno Hekkonens – turundus
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia
Suur tänu: Anu Konks, Kaupo Kiis
