Eesti muld ja Eesti süda

Festival Klaaspärlimäng
E 8. juuli kell 19 Jaani kirik
Eesti Rahvusmeeskoor, Rein Rannap (klaver), dirigent Mikk Üleoja
Rein Rannapi laulud Lydia Koidula, Hando Runneli, Ernst Enno, Urmas Alenderi ja rahvaluule tekstidele

Kuulun põlvkonda, kes kasvas Ruja laulude saatel üles.
Ruja plaat (see leegitsevate tähtedega, mäletate?) sai auguliseks kuulatud.
Polnud paremat põhjust kui Rein Rannapi 70. sünnipäev, et selle materjali juurde tagasi navigeerida.
Käesoleva kontserdi puhul on tegu seguga nostalgiast, mängurõõmust ja professionaalsest kretinismist.
Ikka iseendale rõõmuks, autorile üllatuseks ja ilmarahvale naeruks.
Hääd nautimist!

Mikk Üleoja

Eesti Rahvusmeeskoori ja Rein Rannapi ühiskontsert on kahtlemata tänavuse Klaaspärlimängu üks kõrghetki, mis toob Rannapi aegumatud laulud eesti luuletajate Lydia Koidula, Ott Arderi, Urmas Alenderi, Hando Runneli jt tekstidele publikuni uues kuues. Algselt valmisid seaded Siim Aimla, Kuldar Schützi ja Riivo Jõgi sulest a cappella meeskoorile, kuid Tartu kontserdil esitatakse kõiki laule koos helilooja endaga, kes lisab teostele ka eelmänge ja soolosid. Kõige tuntumate ja armastatumate viiside kõrval on kavas olulisel kohal Rannapi eesti rahvaluulest pärit sõnadele loodud sõjateemaline uudisteos “Sõda sõitis siia ilma” (vt rahvaluule tekst allpool), milles saavad nii koor kui klaver helilooja sõnul etno-roki stiilis möllata. Rannap on uue helitöö kohta öelnud: „Tundsin, et sellesse kavasse võiks lisada ühe pisut pikema loo, kus n-ö gaasipedaal pikemalt täiesti põhja vajutada ja nii koori kui klaverit äärmusteni viia“.

Eelmisel aastal 70. sünnipäeva tähistanud helilooja, pianist ja improvisaator Rein Rannap on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kes on tunnustatud nii süva- kui ka rokkmuusika vallas. Ta on esitanud klassikalist klaverirepertuaari, džäss- ja vabu improvisatsioone, komponeerinud ooperi, sümfoonilist muusikat, klaveripalu, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi paarsada levilaulu, mis on toonud talle suurima tuntuse. Kontserdil esitab Eesti Rahvusmeeskoor neid armastatud laule Siim Aimla, Riivo Jõgi ja Kuldar Schütsi loodud uutes meeskooriseadetes. Seaded on tehtud a cappella meeskoorile, kuid Klaaspärlimängul ühineb kooriga ka autor ise, lisades klaveril eelmänge ja soolosid.

Eesti Rahvusmeeskoor on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Järgnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub gregoriaani laulust 21. sajandi muusikani. Eesti heliloojate kõrval on koorile muusikat loonud sellised maailmanimed nagu Dmitri Šostakovitš, Otar Taktakišvili, Gavin Bryars ja Giovanni Bonato. Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora Ondine ja Toccata Classics. 2004. aastal võideti koorimuusika kategoorias Eesti esimene Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest firmale Virgin Classics, kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein, ERSO ja dirigent Paavo Järvi. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 7000 kontserdi alates Eestist kuni Põhja-Ameerika ja Aasiani. Viimase viie aasta jooksul on kontserdireisid viinud koori Belgiasse, Leetu, Hiinasse, Hongkongi, Singapuri, Jaapanisse, Šveitsi jne. 2015. aastal omistati Eesti Rahvusmeeskoorile ja Mikk Üleojale riigi kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.

Mikk Üleoja on lõpetanud 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Ants Üleoja dirigeerimisklassis ja kaitsnud samas 2004. aastal muusikamagistrikraadi. Ta on laulnud Maailma Noortekooris, Eesti Rahvusmeeskooris, Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja Vox Clamantises. Üleoja on olnud Püha Miikaeli poistekoori dirigent, kammerkoori Mattone ja Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning õpetanud dirigeerimist Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastail 1998–2011 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister.  Mikk Üleoja on aasta dirigent 2014.

Sõda sõitis siia ilma meeskoorile ja klaverile

Sõda sõitis siia ilma
Mässamine siia maale

Sõda hakkas sõudemaie

Sõda sõtkub meie õue
Katku tallab me tänava
Tina oli tihke, raud oli raske
Raud oli raske, püss oli suuri
See käis hella hinge peale

Siis tuli tuline kuuli
Siis vehkis verine mõõka
Selga pandi surmasärki

Kes tõi sõjasõnumida
Kes see kandis vaenukeeli

Sõjaleiba sõtkutakse
Vaenuleiba voolitakse

Nõnda sõjas meeste päida
Kui on soossa mätta’aida
Nõnda sõjas sääreluida
Kui on aias roika’aida
Nõnda sõjas sõrmeluida
Kui on metsas vitsavardaid
Nõnda sõjas meeste silmi
Kui on tähti taeva’asse
Sõjas vööni meeste verda
Pooli sääri poiste verda

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, veebiülekanded, koduleht
AI (tehisintellekt) – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Meeta Vardja – kavaraamatu tekstid, tõlked
Reno Hekkonens – turundus, PR
Marje Hansar – sotsiaalmeedia

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud