Entrée Festive (ee)

Klaaspärlimäng 2024

04/07/2024 19:00

Tartu Jaani kirik

Castillo Interior
May 9, 2024
Maestro piruetid
May 15, 2024

Festival Klaaspärlimäng
N 4. juuli kell 19 Jaani kirik
ENTRÉE FESTIVE
Hans Christian Aavik (viiul), Klaaspärlimäng Sinfonietta, kontsertmeister Arvo Leibur, Maestro Neeme Järvi
Haydn, “Türkisches” Mozart, Boccherini, Albinoni

 

Klaaspärlimängu avakontsert teeb festivalile piduliku ja suurejoonelise sissejuhatuse, tuues lavale eesti muusika säravaimad esindajad eri põlvkondadest. Mozarti „Türgi kontserdi“ nime all tuntud viiendas viiulikontserdis soleerib viimaste aastate silmapaistvaim eesti noor viiuldaja Hans Christian Aavik, kes on oma mitmekülgse stiili ja selgelt eristuva kõla tõttu pälvinud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka Euroopas ja õpib esimese eestlasena maailma ühes mainekamas keelpillikõrgkoolis Kronbergi Akadeemias. Festivali visiitkaarti Klaaspärlimäng Sinfoniettat juhatab maestro Neeme Järvi, abidirigendi rollis aga on sel korral viiulisolisti Hans Christiani samuti arvukate tunnustustega pärjatud vend Henri Christofer Aavik. Tipptasemel koosseis esitab festivali avaõhtul lisaks juba mainitud Mozarti kontserdile Viini klassiku kaasaegsete Joseph Haydni ja itaalia helilooja Luigi Boccherini populaarseid meistriteoseid.

Klaaspärlimäng Sinfonietta on vaieldamatult üks Klaaspärlimängu festivali visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. 2009. aastal ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest intepreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist väiksema sümfooniaorkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta esitab väga eripalgelist muusikat Bachist Pärdi ning Piazzollani, lisaks klassikaliste meistriteoste tõlgendamisele osaletakse sageli köitvates cross-over projektides. Orkestri kunstiliseks juhiks on 2012. aastast Andres Mustonen, kelle ere isiksus ning lennukad ideed kujundavad suurel määral ka mängitava muusika valikut ning esitusmaneeri. Sinfonietta on esitanud muuhulgas peadirigendile südamelähedaste heliloojate Valentiõ Sõlvestrovi, Arvo Pärdi, Gija Kantšeli, Aleksandr Knaifeli, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi ja Galina Grigorjeva teoseid. Sinfonietta on mänginud maailmakuulsatel lavadel – sh esimese eesti kollektiivina Henry Le Boeufi saalis Brüsselis ning Concertgebouw’ saalis Amsterdamis – ning andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal, Iraanis, Türgi, Iisraelis jm. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid.
2022/2023 on orkester teinud vahetut koostööd nimekate muusikutega nagu Arvo Pärt, Ivari Ilja, Vadim Repin…, äramärkimist väärib ka osalemine Londoni West End International’i etendustes, peale Klaaspärlimängu hakkab orkester valmistuma järjekordseks kontserdireisiks Prantsusmaale.

Eesti muusika suurkuju Neeme Järvi, tänapäeva ühe kõige enam plaadistatud dirigendi elutee on olnud kirev. Ta on juhatanud 157 orkestrit, olnud pikka aega Göteborgi sümfooniaorkestri peadirigent, Šoti kuningliku rahvusorkestri peadirigent, Detroidi sümfooniaorkestri muusikadirektor, New Jersey sümfooniaorkestri muusikadirektor, Haagi Residentie-orkestri peadirigent jne. Tema teeneks on olnud nende kollektiivide kunstilise taseme märgatav tõus. Siit ka austus, mida need orkestrid tema suhtes tänini tunnevad, ja jätkuv soov koostööd teha. Muljetavaldav on Neeme Järvi diskograafia – enam kui 500 heliplaati. Ta on muuhulgas salvestanud kõik Prokofjevi, Šostakovitši, Straussi, Mahleri, Dvořáki, Glazunovi, Sibeliuse, Nielseni, Brahmsi ja Tubina sümfooniad.
ERSOga seob Neeme Järvit pikaaegne koostöö, mis sai alguse aastal 1956. Seitse aastat hiljem, 1963 tehti tol ajal alles 26-aastasele perspektiivikale dirigendile ettepanek asuda orkestri peadirigendi ametikohale. Algas süstemaatiline töö ning püüd tõsta orkestri taset, seejuures üheks oluliseks kriteeriumiks sai põhjalikult läbimõeldud repertuaarivalik. Aastatel 1963–1975 oli Neeme Järvi ühtlasi Estonia teatri peadirigent. Olnud ERSO eesotsas aastani 1979, tegi Neeme Järvi aastal 1980 raske otsuse ja emigreerus perega loomingulist vabadust piiranud nõukogude režiimi eest läände. Seal töötades pidas ta oma missiooniks eesti muusika tutvustamist. Neeme Järvi taktikepi all kõlasid Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Heino Elleri, Arvo Pärdi, Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojate teosed, eelkõige aga Eduard Tubina, kellega Neeme Järvit sidus tihe loominguline koostöö. Nüüdseks on Neeme Järvi end taas Eestiga sidunud. Olles suure Järvide dünastia pea, kuhu kuuluvad tema kaks poega – Paavo ja Kristjan Järvi ning tütar Maarika, kutsus ta ellu rahvusvahelised dirigentide meistrikursused Pärnus, millest on välja kasvanud Järvi Akadeemia ja Pärnu Muusikafestival. Aastal 2010 sai Neeme Järvist taas ka ERSO kunstiline juht ja peadirigent, 2020. aasta suvest jätkab ta aupeadirigendina. Viimaste aastate olulisimateks tähelepanuavaldusteks maestrole on Eesti Vabariigi (2017), Gramophone’i (2018) ja Eesti Kultuurkapitali (2020) elutööpreemiad.
Neeme Järvi on üks kõige enam plaadistanud dirigente maailmas. Viimase tosinkonna aasta jooksul on umbes 20 CDd ilmunud Estonian Record Productions’i kaubamärgi all. Festivalil Klaaspärlimäng astub maestro üles teistkordselt.


Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, veebiülekanded, koduleht
AI (tehisintellekt) – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Kaidi Ugandi – Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer
Meeta Morozov – kavaraamatu tekstid, tõlked
Reno Hekkonens – turundus, PR
Marje Hansar – sotsiaalmeedia

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud

Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.

                  

               Eesti Kultuurkapital