Festival Klaaspärlimäng
N 4. juuli kell 19 Jaani kirik
ENTRÉE FESTIVE
Hans Christian Aavik (viiul), Klaaspärlimäng Sinfonietta, kontsertmeister Arvo Leibur, Maestro Neeme Järvi
Haydn, “Türkisches” Mozart, Albinoni
Klaaspärlimängu avakontsert teeb festivalile piduliku ja suurejoonelise sissejuhatuse, tuues lavale eesti muusika säravaimad esindajad eri põlvkondadest. Mozarti „Türgi kontserdi“ nime all tuntud viiendas viiulikontserdis soleerib viimaste aastate silmapaistvaim eesti noor viiuldaja Hans Christian Aavik, kes on oma mitmekülgse stiili ja selgelt eristuva kõla tõttu pälvinud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka Euroopas ja õpib esimese eestlasena maailma ühes mainekamas keelpillikõrgkoolis Kronbergi Akadeemias. Festivali visiitkaarti Klaaspärlimäng Sinfoniettat juhatab maestro Neeme Järvi, abidirigendi rollis aga on sel korral viiulisolisti Hans Christiani samuti arvukate tunnustustega pärjatud vend Henri Christofer Aavik. Tipptasemel koosseis esitab festivali avaõhtul lisaks juba mainitud Mozarti kontserdile Viini klassiku kaasaegsete Joseph Haydni ja itaalia helilooja Luigi Boccherini populaarseid meistriteoseid.
Hans Christian Aavik on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Tema arvukate saavutuste seas on I preemia Carl Nielseni nim rahvusvahelisel konkursil (2022), I preemia solistide kategoorias rahvusvahelisel konkursil „Cadenza Contest“ (2021), I preemia 3. Làszlò Spezzaferri nim rahvusvahelisel konkursil (2021), I preemia ning neli eripreemiat Eesti keelpillimängijate konkursil (2020) jpt. 2022. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli. Aavik on teinud koostööd mainekate orkestritega nagu ERSO, Eesti Festivaliorkester, Württembergi kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, Odense sümfooniaorkester, Uppsala kammerorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta ja Brandon Hilli kammerorkester ning on mänginud dirigentide Ville Matvejeffi, Nikolaj Szeps-Znaideri, Olari Eltsi, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Risto Joosti, Daniela Musca, Arvo Volmeri, Kaspar Männi, Edoardo Narbona, Andres Kaljuste, Mihhail Gertsi jt käe all. 2021. aastal ilmus viiuldaja debüütplaat „Aeternus“ (Pilw Records) koos pianist Karolina Aavikuga. 2022. aastast õpib Aavik maailmakuulsas Kronbergi Akadeemias prof Erik Schumanni juhendamisel. Hans Christian Aavik mängib Eesti Pillifondile kuuluval Giovanni Paolo Maggini viiulil (u 1610, Brescia, Itaalia), kasutades Victor Fétique’i poognat (u 1930, Prantsusmaa). Maggini viiuli on andnud Eesti Pillifondi käsutusse perekond Sapožnin.
2024. aasta algusest Pärnu Linnaorkestri peadirigendi kohustusi täitev Henri Christofer Aavik on Jorma Panula dirigeerimiskonkursi esikoha võitja (2021) ning viienda rahvusvahelise Jevgeni Svetlanovi dirigeerimiskonkursi teise preemia laureaat (2022). Käesolev hooaeg hõlmab tema debüüti Põhja-Hollandi sümfooniaorkestri ja ERSO ees. Aavik on juhatanud ka selliseid kollektiive nagu Läti riiklik sümfooniaorkester, Bergische Symphoniker, Israel Camerata Jerusalem, Tonhalle-Orchester Zürich, Monte-Carlo filharmooniaorkester, Sinfonia Rotterdam, Staatskapelle Weimar, Jena filharmooniaorkester, Göttingeni sümfooniaorkester, Hradec Králové filharmooniaorkester ja Orchestra Senzaspine. Tema juhendajateks on olnud Nicolás Pasquet, Ekhart Wycik, Johannes Schlaefli, Jac van Steen, Ed Spanjaard, Daniele Gatti, Paavo Järvi, Kenneth Montgomery, Pavel Baleff, Rüdiger Bohn ja Bruno Weil.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on üks festivali visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. 2009. aastal ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest interpreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist suure orkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta repertuaar on väga mitmekülgne, ulatudes Bachist Piazzollani, samuti esitatakse eesti nüüdisloomingut heliloojatelt nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva ja Peeter Vähi. Hooaja 2022/23 olulistest sündmustest võib nimetada osalust Londoni West End Internationali etendustes ning koostööd Arvo Pärdi, Ivari Ilja ja Vadim Repiniga. Kontserdid on viinud orkestri maailmakuulsatele lavadele – sh esimese eesti orkestrina Henry Le Boeufi saali Brüsselis ning Concertgebouw’ saali Amsterdamis – ning pea kõikjale Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse, Iisraeli jt riikidesse. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid.
Eesti muusika suurkuju Neeme Järvi, tänapäeva ühe kõige enam plaadistatud dirigendi elutee on olnud kirev. Äsja 87. sünnipäeva tähistanud dirigent on juhatanud 157 orkestrit, olnud pikka aega Göteborgi sümfooniaorkestri peadirigent, Šoti kuningliku rahvusorkestri peadirigent, Detroidi sümfooniaorkestri muusikadirektor, New Jersey sümfooniaorkestri muusikadirektor, Haagi Residentie-orkestri peadirigent jne. Tema teeneks on olnud nende kollektiivide kunstilise taseme märgatav tõus. Siit ka austus, mida need orkestrid tema suhtes tänini tunnevad, ja jätkuv soov koostööd teha. Muljetavaldav on Neeme Järvi diskograafia – enam kui 500 heliplaati. Ta on muuhulgas salvestanud kõik Prokofjevi, Šostakovitši, Straussi, Mahleri, Dvořáki, Glazunovi, Sibeliuse, Nielseni, Brahmsi ja Tubina sümfooniad.
ERSOga seob Neeme Järvit pikaaegne koostöö, mis sai alguse aastal 1956. Seitse aastat hiljem, 1963 tehti tol ajal alles 26-aastasele perspektiivikale dirigendile ettepanek asuda orkestri peadirigendi ametikohale. Algas süstemaatiline töö ning püüd tõsta orkestri taset, seejuures üheks oluliseks kriteeriumiks sai põhjalikult läbimõeldud repertuaarivalik. Aastatel 1963–1975 oli Neeme Järvi ühtlasi Estonia teatri peadirigent. Olnud ERSO eesotsas aastani 1979, tegi Neeme Järvi aastal 1980 raske otsuse ja emigreerus perega loomingulist vabadust piiranud nõukogude režiimi eest läände. Seal töötades pidas ta oma missiooniks eesti muusika tutvustamist. Neeme Järvi taktikepi all kõlasid Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Heino Elleri, Arvo Pärdi, Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojate teosed, eelkõige aga Eduard Tubina, kellega Neeme Järvit sidus tihe loominguline koostöö. Nüüdseks on Neeme Järvi end taas Eestiga sidunud. Olles suure Järvide dünastia pea, kuhu kuuluvad tema kaks poega – Paavo ja Kristjan Järvi ning tütar Maarika, kutsus ta ellu rahvusvahelised dirigentide meistrikursused Pärnus, millest on välja kasvanud Järvi Akadeemia ja Pärnu Muusikafestival. Aastal 2010 sai Neeme Järvist taas ka ERSO kunstiline juht ja peadirigent, 2020. aasta suvest jätkab ta aupeadirigendina. Viimaste aastate olulisimateks tähelepanuavaldusteks maestrole on Eesti Vabariigi (2017), Gramophone’i (2018) ja Eesti Kultuurkapitali (2020) elutööpreemiad.
Neeme Järvi on üks kõige enam plaadistanud dirigente maailmas. Viimase tosinkonna aasta jooksul on umbes 20 CDd ilmunud Estonian Record Productions’i kaubamärgi all. Festivalil Klaaspärlimäng astub maestro üles teistkolmandat korda.
Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, veebiülekanded, koduleht
AI (tehisintellekt) – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Kaidi Ugandi – Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer
Meeta Vardja – kavaraamatu tekstid, tõlked
Reno Hekkonens – turundus, PR
Marje Hansar – sotsiaalmeedia
Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud
Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.
