Festival Klaaspärlimäng esitleb:
8. oktoober 2025 kell 19, Tallinna Jaani kirik
IDA VERSUS LÄÄS
Hans Christian Aavik (viiul)
Klaaspärlimäng Sinfonietta (kontsertmeister Arvo Leibur)
Dirigent Andres Kaljuste
Kavas: Mozart, Cage, Pärt, Vähi
Kontserdil saavad kokku Ida ja Lääs, mõnikord vastandudes, teinekord sulandudes teineteisesse. Cage ja Vähi küll, aga Mozart ja Ida…? Tuletagem meelde tema laulumängulist ooperit “Der Entführung aus dem Serail” (“Röövimine serailist”) ja kuulsat Türgi marssi (Rondo alla turca). Käesolevas kontserdiprogrammis tuleb ettekandele Viiulikontsert nr. 5, mis on tuntud kui “Türkisch“, mille III osa keskel hakkab äkitselt kõlama idamaine “türgi muusika”.
Kontserdi idee ja nimi “Ida versus Lääs” avaldub kõige otsesemalt Arvo Pärdi teoses “Orient & Occident“, mis põhineb “Credo” tekstil. Kompositsiooni aluseks on kirikuslaavikeelne Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, see on üks neid väheseid religioosseid tekste, mis ida ja lääne kirikus kattuvad. Teose aluseks olev muusikaline materjal – ühehäälne meloodia – kõlab idapärasena, kuid põhineb lääne muusikateoorias tuntud harmoonilise minoori helireal.
Euroopa Liidu Kammerorkestri tellimusel valminud Peeter Vähi “Prayer-wheel” (“Palveveski”) põhineb Tiibeti budismi traditsioonist pärineva mantra Om Mani Padme Hum lõputul kordamisel, lisaks on teos üle ehitatud idamaisele helilaadile, millest ei puudu ka veerandtoonid. Põnevust lisab asjaolu, et vahepeal prügikasti sattunud heliteos leiti taas üles Taiwani kaudu (vt täpsemalt siit).
Kontserdi omamoodi kulminatsiooniks on John Cage’i legendaarne-skandaalne kultusteos 4’33”, mille kestel saab “kuulata” 4 minuti ja 33 sekundi vältel vaikust. Antud kontekstis pole see mõistagi teatraalne lõbus vahepala… pigem peegeldub selles John Cage’i seotus mahajaana traditsiooni kuuluva zen-budismiga. Teatavasti on mahajaana filosoofia üheks aluseks tühjuse-doktriin (shunyata), ning budistliku tühjuse kõige otsesemaks väljenduseks muusikas saab olla vaikus.
Kui publik avaldab selleks soovi, saab kontserdi lõpus Andres Kaljustet kuulda ka vioolamängijana, musitseerimas koos Hans Christian Aavikuga.
„Hans Christian Aaviku mängus ühineb seletamatult kirgastunud haprus parima vibuküti poolt lendu lastud noole energiaga. See tabab alati kümnesse. Nagu kõiki tõeliselt suuri muusikuid, iseloomustab ka Hans Christianit isikupäraselt loov lähenemine – ka näiliselt lihtne fraas kujundatakse erakordseks muusikaliseks sündmuseks.”
(Erkki-Sven Tüür)
Hans Christian Aavik on üks väljapaistvamaid Eest viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiilitaju ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eests kui ka mitmel pool Euroopas. Ajakiri Gramophone on nimetanud teda “tõusvaks täheks”, tunnustades tema “sügavat intellekti ja uudishimu”, mida täiendab “ekstravertne karisma” (Bachtrack).
Hooajal 2025/2026 ootavad Aavikut ees mitmed silmapaistvad debüüdid rahvusvahelistel lavadel. Etekandele tulevad Mozart Sinfonia Concertante koos Tabea Zimmermanni ja Ensemble Resonanziga, Mozart Viiulikontsert nr. 5 Kristansandi Sümfooniaorkestriga Julian Rachlini juhatusel, Erkki-Sven Tüüri Viiulikontsert nr. 2 Würtembergi Kammerorkestriga jpm. Cristan Măcelaru kutsel esitavad Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik 2025. aastal George Enescu festivalil Enescu viiulisonaatide tsükli. Hooaja üks tähtsündmusi saabub kohe varsti pärast käesolevat kontstserti, kui Hans Christian Aavik teeb oma Ameerika-debüüdi New Yorgi Carnegie Hallis, soleerides koos legendaarse viiuldaja Midoriga Pärdi topeltkontserdis „Tabula rasa“. See on osa Eesti Festivaliorkestri kontserdireisist, millega tähistatakse helilooja 90. sünniaastapäeva lisaks Ameerikale ka Viini Konzerthausis, Zürichi Tonhalles ning Hamburgi Elbphilharmonie’s.
Aavik alustab hooajast 2025/2026 koostööd maineka Würtembergi Kammerorkestriga Heilbronnis, kandes tiitlit „Young artist in focus“. 2-aastane koostöö hõlmab kontserte solistina, lead and play projekte ning kammermuusikat.
Pärast Carl Nielseni konkursi võitu ning kahte eripreemiat salvestas ta koos Odense Sümfooniaorkestri ning dirigent Gemma New’ga oma esimese orkestrialbumi. Plaat ilmus tänavu Orchid Classics väljaandena. Hans Christian salvestas hiljuti kontserdi maailma mainekaima plaadifrma Deutsche Grammophoni sarjas „Rising Stars“. Sama plaadifrma andis Hans Christian ja Karolina Aaviku esituses välja ka 3 singlit: Ameerika helilooja Morten Lauridseni „O magnum mysterium“ seade viiulile ja klaverile, George Enescu 3. viiulisonaadi III osa ning Eduard Oja „Aeliita süidi“ III osa „Magatsitlite tants“. Hans Christiani debüütalbum „Aeternus“, mis salvestati 2021. aastal Arvo Pärdi Keskuses koos Karolina Aavikuga hõlmab teoseid Bachilt, Schubertlt ja Pärdilt.
Hans Christian Aavik on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunst sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestvali prestiižika muusikapreemia ning Eest Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli ning mängib praegu Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud ca 1610 Itaalias) ning Victor Fétique’i poognaga.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on üks festivali Klaaspärlimäng visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. Samast 2012. aastast on orkestri kunstiline juht Andres Mustonen. Aastal 2009 Risto Joosti poolt ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest interpreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist suurema orkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta repertuaar on väga mitmekülgne, ulatudes Bachist Piazzollani, samuti esitatakse eesti nüüdisloomingut heliloojatelt nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Pärt Uusberg, Tõnu Kõrvits, Ardo Ran Varres jt. Kontserdid on viinud orkestri maailmakuulsatele lavadele – sh esimese eesti orkestrina Henry Le Boeufi saali Brüsselis ning Concertgebouw’ saali Amsterdamis – ning pea kõikjale Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse, Iisraeli jt riikidesse. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid.
Tänavuse Klaaspärlimängu järel pärast väikest puhkust viivad kontserdiresisid orkestri Argentinasse ja Brasiiliasse, sealhulgas nimetatud riikide kõige esinduslikematesse saalidessse (nagu Buenos Airese Teatro Colon jt).
Mitmekülgne muusik Andres Kaljuste on publikule tuttav nii dirigendi-, viiuli-, kui ka vioolamängija rollis. Samuti on ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise muusika loovjuht ja Eesti Kontserdi nõukogu esimees.
Kaljuste õppis dirigeerimist Sibeliuse Akadeemias, olles samaaegselt Helsingi Filharmoonikute vioolarühma kontsertmeister. Tänaseks on ta dirigendina teinud koostööd mitmete orkestritega, s.h. Helsingi Filharmoonikud, Tampere Filharmoonikud, Odense Sümfooniaorkester, ERSO, Rahvusooper “Estonia”, Lahti Sinfonia, Oulu Sinfonia, Aarhusi Sümfoonikud, Tallinna Kammerorkester, Keski-Pohjanmaa Kammerorkester jpt. Loominguline Koostöö Klaaspärlimäng Sinfoniettaga on kestnud juba aastaid.
Tema muusikutee ning instrumendiõpingud said alguse Aino Riikjärve viiuliklassis. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist järgnesid õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Stockholmis Kuninglikus Muusikakõrgkoolis ning Berliinis, Hanns Eisleri Muusikakõrgkoolis.
Kaljuste on eelnevalt töötanud Stockholmi Lilla Akademieni viiuli- ning vioola õppejõuna, orkestrite dirigendina ning instrumentaalansamblite juhendajana. Samuti on ta olnud Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri dirigent, keelpilliõpingute lektor ning kammermuusika õppejõud. Juhendusi meistriklassi formaadis on Kaljuste andnud Inglismaal, Prantsusmaal, Venemaal, Hiinas ja Soomes.
Järgmisel päeval pärast Tallinna Jaani kiriku kontserti asub täpselt sama muusikute kooslus teele Leedu poole. 10. aotoobril kõlab sama programm Klaipėda Kontserdisaalis ning 11. oktoobril Leedu Filharmoonia saalis Vilniuses.