N 1. aprill kell 19, Tallinna Kaarli kirik
Anto Õnnis (Evangelist, tenor), Marie Roos (sopran), Annely Leinberg (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Collegium Musicale (koormeister Endrik Üksvärav), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Bachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “… et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane …” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.
Bach. Johannese passioon, fragment; Eesti kooridest moodustunud ühendkoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja dirigent Andres Mustonen; salvestatud ülalnimetatud kontserdilt 25. märtsil 2018; 3 min 35 sek, mp3, 320 Kbps