Johannese passioon 2023

Festival Klaaspärlimäng esitleb:
Pühapäev, 2. aprill 2023 kell 17 Tallinna Kaarli kirik

PALMIPUUDEPÜHA KONTSERT

Anto Õnnis (evangelist, tenor), Maria Listra (sopran), Annely Leinberg (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Piret Aidulo (orel), Collegium Musicale, Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Endrik Üksvärav

Koraalides kaastegevad koorid (kokku ligi 300 lauljat): EELK Misjonikoor, Eesti Kunstiakadeemia kammerkoor, Eesti Panga kammerkoor, Kose kammerkoor, Lehtse kammerkoor, Maksu- ja Tolliameti segakoor Peale Viit, Rocca al Mare segakoor, segakoor Hannijöggi, segakoor Kaleva, segakoor Karp, Tallinna Reaalkooli tütarlastekoor, Tallinna Rotary Klubi segakoor, Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor, Tartu Ülikooli naiskoori Tallinna vilistlaskoor, naiskoor Meelika

JOHANNESE PASSIOON, BWV 245

Kolm kõige mastaapsemat ja Õhtumaade muusikaloo jaoks ehk kõige olulisemat Johann Sebastian Bachi (1685–1750) liturgilise muusika suurvormi – Johannese passioon, Matteuse passioon ja hiiglaslik Missa h-moll – on helilooja kirjutanud tema viimaseks jäänud, loominguliselt kõige silmapaistvamal ja produktiivsemal Leipzigi perioodil.
Aastal 1722, mil Bach elas ja töötas veel Köthenis, suri Lepizigi senine Tooma kiriku kantor, omal ajal hästituntud helilooja Johann Kuhnau. Uue kantori otsinguil pöördusid Leipzigi linnavõimud esiteks Georg Philipp Telemanni poole. Kuid töökohustused Hamburgis ei võimaldanud Telemannil seda pakkumist siiski vastu võtta. Kantori-kandidaate oli seejärel veel teisigi, ent ka nendega ei jõudnud linnavõimud kokkuleppele. Misjärel lõpuks tehti ettepanek Bachile, kes aprillis 1723 siirduski Köthenist Leipzigisse oma uuele ametikohale.
Bachi kahest passioonist varasem, Johannese passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – nagu ennist öeldud, polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on Leipzigi linnapea Abraham Christoph Platz kirjutanud: „ … et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane.”
Siinkohal tuleb lisada, et Bachi looming polnud toona veel kuigivõrd tuntud, trükis oli seni ilmunud vaid üks tema teos, 1708. aastal kirjutatud kantaat „Gott ist mein König” BWV 71. Ning Johannese passioon, mis oli Bachi seni loodud teoste hulgas kõige ulatuslikum, osutus tema sobivuse piisavaks tõestuseks – Bach jäi Leipzigi kantori ametipostile kuni oma surmani.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas kokku viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses ning veel lähiminevikuski eelistati kontserdilavadel mahukat Matteuse passiooni kammerlikule Johannese passioonile.
Siiski oli Johannese passioonil ka möödanikus väärilisi hindajaid – näiteks kirjeldas Robert Schumann, kes 1851. aastal ise passiooni juhatas, seda „julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiiremate tempodega ning dramaatilisema helitööna. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada. Samas võib Johannese ja Matteuse passiooni n-ö mõõtkavade võrdluseks lisada veel niipalju, et kui Johannese passioonis on vaid kümme aariat ja arioosot, siis Matteuse passioonis on neid koguni 25.
Johannese passioon on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuo’le ning flöötide ja oboede paaridele. Kõlapilti rikastab viola da gamba. Ehkki libreto autor on täpselt teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Seejuures oli teksti koostamisel olnud selgelt eeskujuks Barthold Heinrich Brockesi passioonitekst „Der für die Sünde der Welt gemarterte und sterbende Jesus”, mida varem olid juba kasutanud mitmed heliloojad, teiste seas Händel ja Telemann. Libreto tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist ning seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist. Lisaks on teksti põimitud mõtisklevaid kommentaare: koraalisalme ja retsitatiive-aariad.
Bachi Johannese passioon jaguneb kaheks osaks: esimene kirjeldab sündmusi alates Jeesuse reetmisest Juuda poolt kuni hetkeni, mil Peetrus salgab Jeesuse. Teine osa kirjeldab aga Pilaatuse kohtumõistmist Jeesuse üle, sellele järgnenud ristilöömist ja surma, lõppedes Jeesuse matmisega. Traditsiooniliselt esitati passiooni suure reede pärastlõunasel teenistusel ning kahe osa vahel kuulati jutlust. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades originaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See näitab, kuivõrd oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänapäeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

Igor Garšnek

Bach. Johannese passioon, fragment; Eesti Ühendatud Koraalikoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta; 3 min 35 sek, mp3, 320 Kbps

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikamaastikku, pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Galina Grigorjeva, Pärt Uusberg jt.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen, Kaspars Putninš, Jos van Veldhoven, Simon Carrington jt ning orkestrite-ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade, Jeruusalemma Sümfooniaorkester jt.
Tosinkonna tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis ning Jaapanis.
2018. aasta veebruaris toimus kontserdireis Liibanoni, kus osaleti kõrgetasemelisel Al Bustani festivalil ning märtsis kõlas Collegium Musicale esituses Arvo Pärdi teose „Aadama itk” Kreeka esiettekanne Ateenas ja Thessaloníkis.
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital tunnustas dirigent Endrik Üksväravat ja kammerkoori Collegium Musicale Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal 2018. aasta aastapreemiaga.

Klaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka cross-over-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud maailma mainekamatel lavadel – Kaunite Kunstide Palee Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda muusikaline kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks Klaaspärlimängule olnud külaline Bachi nimelisel uusaastafestivalil, Suure-Jaani muusikapäevadel ja Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil. Mängitud on ka Haapsalu muusikapäevadel, Kuressaare kammemuusika päevadel, Seitsme linna muusikafestivalil ja David Oistrahhi festivalil.

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia kooridirigeerimise erialal prof Olev Oja dirigeerimisklassis ning omandanud samas ka magistrikraadi Hirvo Surva käe all. Lisaks on ta laulmist õppinud Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ning dirigeerimisoskusi lihvinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula ja Eri Klasi meistriklassides.
Aastal 2010 asutas Endrik Üksvärav kammerkoori Collegium Musicale ning aastal 2020 Hiiumaa Kammerorkestri. Ta on seisnud dirigendina Cappella Amsterdami ja Madalmaade Kammerkoori ees. Üksvärava repertuaar ulatub renessansist kaasaega, olulisel kohal on eesti muusika (Kreek, Pärt, Tormis, Tüür, Tulve, Kõrvits, Vähi, Faust, Uusberg, Pärnoja jt).
Eesti muusikamaastiku edendamise eest on Endrik Üksvärava tegevus leidnud mitmeti äramärkimist – aastal 2018 pälvis ta koos kammerkooriga Collegium Musicale Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, samal aastal autasustas Hollandi kuningas Willem-Alexander Üksväravat Madalmaade Oranje-Nassau ordeniga. Samuti on Üksväravat tunnustatud Haapsalu Püha Johannese koguduse teeneteristiga (2021).

Kontserdi korraldaja: ERP
Festivali kunstiline juht: Peeter Vähi
Korraldusdirektor: Tiina Jokinen
Finantsjuht: Kadri Kiis
Tekstide toimetaja: Meeta Morozov
Kujundus: Mart Kivisild
Turundus: Reno Hekkonens
Sotsiaalmeedia: Marje Hansar
Logistika: Olavi Sööt
Web, video ja ülekanded: Johannes Vähi
Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer: Kaidi Ugandi

Suur tänu: Eesti Kooriühing, Kaie Tanner, Kristel Leppik, Anne-Liise Kiis

Kontsert toimub vaheajata, ligikaudne kestus 2 tundi.

Johannese passiooni tekst saksa ja eesti keeles (40 lk, PDF)
Alternatiivne vaade ristisurmale (Peeter Vähi, 2 lk, PDF)
Information in English
Information in Russian