RIITUSED MAAILMA KATUSELT

Festival ORIENT esitleb koostöös MUBAga:

E 12. detsember 2022 kell 19
Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA saal (Pärnu mnt 59)

RIITUSED MAAILMA KATUSELT

LOBSANG CHONZOR

• laulja (palved, rahvalaulud, traditsiooniline Tiibeti “ooper” ache lhamo)

• multiinstrumentalist (dranyen-lauto, lingbu-flööt, damaru-trumm, dung-chen-pasun)

• tantsija (budistlik cham-maskitants)

Festivalil ORIENT on Buddha-munkade grupid varemgi esitanud kultuslikke maskitantse ja Tiibeti kloostritele iseloomulikku kurgulaulu, kõlanud on ka Himaalaja mägilaste rahvamuusika. Kuid sel korral teeb seda kõike üks mees – laulja, multiinstrumentalist ja tantsija Lobsang Chonzor. MUBA saalis asetleidev kontsertetendus annab hea ülevaate Tiibeti vaimuliku ja ilmaliku muusika erinevatest žanritest. Sündmusele lisavad koloriiti autentsed kostüümid, rituaalsed maskid, thangka’d ehk pühapildid… Publikul on võimalus valida – kas istuda toolil nagu tavalisel kontserdil või võtta koht sisse patjadel artisti vahetus läheduses, et paremini kogeda budistlike riituste spirituaalsust.

Juba varasest lapseeast viis Lobsangi isa teda endaga koos kõigepealt Tiibeti tantsumaailma, hiljem muusika- ning laulumaailma, säilitamaks iidset pärimust, ehkki nad olid sunnitud elama kaugel paguluses. Täiskasvanuna otsustas Lobsang Chonzor juba ise muuta oma esivanemate maa lihaks ja vereks läbi kunsti. Olles lõpetanud õpingud, sai temast tantsu ja muusika õpetaja ning ta liitus Snow Lion Cultural Troupe‘iga, viies nad kõrgprofessionaalsele tasemele. Ta sai õpetust ka parimatelt pedagoogidelt Tiibeti Ooperi Ühingus. Aastatel 2000–2007 käis sagedastel kontsertreisidel Indias, Bhutanis, Venemaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja mitmetes teistes Euroopa riikides. Lobsang Chonzori võimas ja särav hääl ammutab inspiratsiooni Tiibeti puhtaimast ja ürgseimast traditsioonist, mida ta suudab erilise nõtkusega edasi anda XXI sajandi kuulajale. Kunstiliste saavutuste kroonijuveeliks võib pidada Prix des Musiques d’Ici‘d, mis omistati talle (koos trioga Kyab Yul-Sa) aastal 2021. Olles küll pagulane, oli tal siiski õnn kasvada üles väikeses Kirde-India linnakeses, kus tiibetlastest elanikkond oli märkimisväärne ning pidas au sees oma pärimust ja kultuuri. Mainimist väärib ka asjaolu, et Tiibeti pagulaskool, kus ta hariduse omandas, järgib autentseid traditsioone.

Vaata Lobsang Chonzori YouTube’is

Kontsert-etenduse kava:
ZHANAG NGA CHAM / Mustmütsi tants (põhineb IX sajandi legendil budismivaenulikust kuningast Langdarmast, kes surmati vibunoolega; tantsu juured ulatuvad India tantristliku budismini)
SHA CHAM / Hirve tants (hirv sümboliseerib budismi kaitsejumaluste sõnumitoojat, tantsija on otsekui kõikvõimsa väe elav kehastus; mõnes traditsioonis seondub Hirve tants XI–XII sajandi Tiibeti müstiku Milarepaga)
NANGMA AMA LEY HO (Tema Pühaduse VI dalai-laama Tsangyang Gyatso loodud laul, XVII sajand)
NAMTHAR / Püha elulookirjeldus (fragment Tiibeti traditsioonilisest “ooperist”)
TOESHAY DRADUL NYENKYONG (laul Tiibeti lääneosast)
CHÖD LU (nomaadide-karjuste laul, mis jutustab annetamisest; hommikusest lüpsist loovutatakse osa pühameestele ja jumalustele)
KONGSHAY PHALAY TSE TSUL (Kongpo regioonist pärit tantsulaul, mis kirjeldab rõivaste valmistamist ja chang-õlle joomist)

Vaheaeg

LHAMO GHUR (palve kõikide elusolendite ning maailma rõõmuks; fragment XI–XII sajandi temaatikal põhinevast “ooperist” “Nangsa Öbum” )
SHAR CHOK POTALA (laul ja tants Ngari prefektuurist Lääne-Tiibetist; Tema Pühaduse ja tema Potala palee austuseks)
PHODRANG MARPO (= ‘punane palee’; dranyen-lauto saatel; laulus väljendub soov näha dalai-laamade ajaloolist residentsi Potalat, laul pärineb Ngari prefektuurist Lääne-Tiibetist)
GANGKAR THISTIL (gangkar = ‘valge mäetipp’, austusavaldus Tema Pühadusele dalai-laamale)
DRANYEN SHABDRO (dranyen-lauto saatel; ülipopulaarne Tiibeti pealinnas Lhasas, nõuab meisterikkust esitajalt, kes on üheaegselt laulja, pillimehe ja tantsija rollis)
TASHI SHÖLPA (hea õnne tants; pärineb Tiibeti iidsest tantsudraamast või folkloorsest ache lhamo “ooperist”)
NGONPA DHÖN (ngonpa = ‘kütt”; rituaalne jahimeeste tants, seejuures jahimehed ei küti ulukeid, vaid kurje vaime)

Laval toimuvat aitab lahti mõtestada Peeter Vähi.

Suur tänu: Nangma Productions, Altan-Art, Kultuuriministeerium, Kulka