Siiditee
Jubilate III

Festival Klaaspärlimäng
T 10 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
JUBILATE III: SIIDITEE
Tähe-Lee Liiv (klaver), Kremerata Baltica (kunstiline juht Gidon Kremer)
Mozart, Say, Plakidis, Silvestrov, Šostakovitš

Kremerata Baltica on 1997. aastal asutatud noortest Baltimaade muusikutest koosnev kammerorkester, millest on veerand sajandi pikkuse tegutsemisaja jooksul kujunenud üks väljapaistvamaid Euroopa muusikakollektiive. Orkestri kutsus ellu oma 50. sünnipäevaks rahvusvaheliselt tunnustatud viiuldaja Gidon Kremer, keda peetakse oma põlvkonna üheks eredamaks ja juhtivamaks interpreediks. Kremeri eesmärgiks orkestri loomisel oli pikaajaline hariduslik projekt, mille kaudu anda edasi oma oskuseid noorematele kolleegidele, tegemata samas kompromisse muusikalise kvaliteedi osas. Nooruslik ja uuendusmeelne kollektiiv on avatud uutele ideedele, julgetele kunstilistele katsetustele ning võlub publikut rõõmsa, energilise ja küllusliku mängustiiliga. 2003. aastast korraldab orkester Lätis oma festivali, samuti algatab põnevaid koostööprojekte teiste kunstivaldkondade esindajatega, rääkides seeläbi aktiivselt kaasa ühiskonna aktuaalsetel teemadel. Selliste ettevõtmiste hulka kuuluvad näiteks Berliini Filharmoonias aset leidnud kontsert „To Russia With Love“, mis pööras tähelepanu inimõiguste küsimusele Venemaal ja ühisprojekt „Pictures from the East“ süüria skulptori Nizar Ali Badriga, mis kutsus mõtlema Lähis-Ida dramaatilistele sündmustele ja põgenike probleemile.
Kremerata Baltica erakordsest kunstilisest tasemest räägib koostöö selliste heliloojate ja artistidega nagu Arvo Pärt, Pēteris Vasks, Martha Argerich, Evgeny Kissin, Yo-Yo Ma, Sir Simon Rattle, Thomas Zehetmair, Mischa Maisky, Kent Nagano, Vladimir Ashkenazy jpt. Orkester on jõudnud salvestada veerandsada CD-d maailma juhtivate plaadifirmadega, sh ECM ja Deutsche Grammophon, ning pälvinud plaadi „Mieczysław Weinberg“ eest 2015. aastal Grammy auhinna. Kremerata Baltica on mänginud rohkem kui 50s riigis ja 600s linnas ning laugelt ületanud 1000 kontserdi künnise.

Tähe-Lee Liiv on kahtlusteta eesti pianismi viimaste aastate kõige kiirema ja säravama tähelennuga interpreet. Äsja keskkooli lõpetanud noor pianist on juba võitnud väga kaalukaid auhindu: I koht telesaates „Klassikatähed 2020“, I preemia ja Tallinna Filharmoonia eripreemia IX Eesti pianistide konkursil (mõlemal noorim osaleja) ning ainukese eestlasena finalist IV Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Käesoleva aasta saavutustest võib nimetada finaalikohta Kanada rahvusvahelisel noorte pianistide veebikonkursil (2022). Omaette fenomen on ka see, et veel kuu aega tagasi õppis Tähe-Lee Liiv korraga neljas koolis: oli lõpetamas Tallinna Muusikakeskkooli, samaaegselt õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Sibeliuse akadeemias ja Itaalias Accademia Perosis.

Siiditee temaatika on Klaaspärlimängu korraldajatele juba ammusest südamelähedane olnud. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv iidne ajalooline kaubatee toimis sajandeid ida ja lääne ühendajana nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka kultuuriliselt ning pakub tänapäevalgi võimalusi kahe maailma ristumiskohaks. Tänavusel Klaaspärlimängul on selliseks sõlmpunktiks Türgi tunnustatud helilooja ja pianisti Fazıl Say lummav klaverikontsert pealkirjaga „Siiditee“ – julgete poliitiliste veendumuste poolest tuntud Say on öelnud, et usub kindlalt kunsti ja muusika võimesse luua sild ida ja lääne kultuuride vahele. Värviderohke klaverikontserdi iga osa viib meid erinevatesse maadesse, mida läbis ajalooline Siiditee: Tiibet, India, Mesopotaamia, Anatoolia (tänapäeva Türgi territooriumil).
Juubelihõngulisse kontserdiprogrammi sobib suurepäraselt ka hiljuti meie hulgast lahkunud Pēteris Plakidise „Musica Jubilata“.
Ent enamat tähelepanu vääriks Ukraina helilooja Valentin Silvestrovi “Sõnumitooja“. Seda teost esitatakse konserdiprogrammides ja heliplaatidel sageli kõrvuti Mozartiga, nõnda ka käesolevas programmis. “Sõnumitooja” on otsekui vastulause Mozartile ning ühtlasi Mozarti järelkaja. Silvestrov ise on võrrelnud helilooja rolli klaveri parempoolse tre corde pedaaliga, “filtriga”, mis võtab midagi olemasolevast muusikast ja muudab seda. Prantsuse pianist ja “renessanss-naine” Hélène Grimaud on võrdlevalt öelnud: “Kui Silvestrov on mineviku asjade meenutus, siis Mozart ulatub selleni,  mis võib veel tulla.” Täna, sõja kontekstis, võime Ukraina helilooja teosele omistada veel teisigi tähendusi.