25/01/2025 19:00
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Mida oodata, kui lavale astuvad kõrvuti juba rahvusvaheliselt tuntud muusikutega alles verinoored õppurid? Kindlasti rambipalaviku õhetust ja üllatushetki, aga eelkõige puhast koosmusitseerimise rõõmu. Ettekandele tulevad Joseph Haydni Concertante ja Klaverikontsert, Vivaldi La Folia, J. Chr. Bachi Tšellokontsert ja – üllatus, üllatus – Czerny Klaverikontsert neljale käele.
Joseph Haydn (1732–1809). Sinfonia concertante viiulile, tšellole, oboele, fagotile B-duur, Hob. I/105
Joseph Haydn. Klaverikontsert nr 11 D-duur, Hob. XVIII/11
I osa Vivace
Johann Christian Bach (1735–1782). Tšellokontsert c-moll W.C 77
II osa Adagio molto espressivo
III osa Allegro molto energico
Carl Czerny (1791–1857). Kontsert klaverile neljal käel C-duur, op. 153
I Allegro con brio
II Adagio
III Rondo alla Polacca. Vivace
Antonio Vivaldi (1678–1741)
La Folia
Anna-Liisa Bezrodny alustas viiulimängu õppimist dots. Ivi Tiviku klassis ja jätkas põhiliselt oma vanemate, prof. Igor Bezrodny ja prof. Mari Tampere-Bezrodny õpilasena. Magistrikraadi on ta omandanud 2006. aastal Londoni Guildhalli muusikakoolis ja 2008. aastal Sibeliuse Akadeemias. Tänaseks on Anna-Liisa esinenud pea kõigis Euroopa maades, Lõuna-Ameerikas, USA-s, Araabia maades ja Kaug-Idas. Anna-Liisa on edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja pälvinud mitmesuguseid preemiaid, seal hulgas aastal 2013 Kultuurkapitali aastaauhinna. Anna-Liisa on esinenud solistina Londoni, Helsingi, Turu ja Jena filharmooniaorkestrite, Zürichi Kammerorkestri, Gewandhausi Bachi-orkestri, Moskva TV6 Sümfooniaorkestri, Leedu Rahvusliku Sümfooniaorkestri, ERSO ja paljude muude sümfooniaorkestritega. Ta on lindistatud muusikat Klassikaraadiole ja ETV-le, BBC 3-le, YLE-le ja Londoni ”Music Channel’ile” ning välja andnud soolo CD koostöös Ivari Iljaga.
Marcel Johannes Kits on üks oma põlvkonna säravamaid tšelliste, kes sai Eesti publikule tuntuks ETV telekonkursi “Klassikatähed” esimese võitjana aastal 2013. Tema olulisimate saavutuste hulka kuulub III preemia kuninganna Elisabethi konkursil Belgias (2022), millele järgnesid kontserdireisid soleerides Belgia Rahvusorkestri ees Belgia tähtsamates kontserdisaalides ning Lõuna-Koreas koos Eesti Festivaliorkestriga Paavo Järvi juhatusel. Ta on pälvinud I koha Enescu-nimelisel konkursil Rumeenias (2018), Brahmsi-nimelisel konkursil Austrias (2016) ja Eesti keelpillimängijate konkursil (2015). Aastal 2019 pälvis ta Eesti Interpreetide Liidu auhinna “Aasta Interpreet”, 2023 aastal Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli. 2024. aasta oktoobris tegi Marcel Johannes Kits debüüdi Londoni Filharmooniaorkestri ees mängides Elgari tšellokontserti Santtu-Matias Rouvali juhatusel. Lisaks on ta soleerinud ERSO, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Leedu Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Peterburi Sümfooniaorkestri, Jeruusalemma Sümfooniaorkestri, Orchestre Royal de Chambre de Wallonie, Tallinna Kammerorkestri, Vene Riikliku Akadeemilise Kammerorkestri, Müncheni Kammerorkestri, Württembergi Filharmoonia Sümfooniaorkestri jpt ees.
Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggeri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol ning tema kasutuses on ka Prantsuse meistri Victor Fétique’i umbes 1900. aastal valmistatud poogen. Nii pilli kui poogna on tema kasutusse andnud Saksamaa fond Deutsche Stiftung Musikleben.
Oboemängija Riivo Kallasmaa on muusikahariduse omandanud lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale Brüsseli kuninglikus konservatooriumis ja Jeruusalemma muusika- ja tantsuakadeemias. Aastal 2006 võitis ta interpreetide konkursi „Con brio“ ning talle on omistatud Tartu noore kultuurikandja tiitel. Kallasmaa on töötanud kolmes Eesti olulisemas sümfooniaorkestris, nagu ERSO, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, ning Soomes Turu filharmoonikutes ja Pori Sinfoniettas. Tihti mängib ta ka Tallinna Kammerorkestri ridades ja on osalenud Eesti Festivaliorkestri töös. Ta on teinud koostööd selliste kollektiividega nagu NYYD Ensemble, Voces Musicales ning Kremerata Baltica. Aastaid on ta osalenud gregooriuse koraaliga tegelevas ja seda nüüdismuusikaga kombineerivas vokaalansamblis Vox Clamantis. Solisti ja kammermuusikuna on Riivo Kallasmaa esinenud mitmetel klassikalise muusika festivalidel üle Euroopa (Pärnu muusikafestival, Horten Kammermusikfest, La Folle Journée de Nantes). Kallasmaad silmas pidades on kirjutanud teoseid mitmed Eesti heliloojad, nagu Timo Steiner, Tõnis Kaumann, Helena Tulve, Rasmus Puur, Pärt Uusberg jt. Aastal 2018 koos sopran Jaanika Kuusikuga loodud ainulaadne kooslus Duo ObSolute on tuntust kogumas nii kodumaal kui ka raja taga.
Peeter Sarapuu on tunnustatud fagotist, kammermuusik, orkestrant ja pedagoog. Olulisel kohal tema repertuaaris on varajane muusika, mis on esitatud originaalinstrumentidel – lisaks modernsele fagotile valdab Sarapuu ka barokk- ja klassitsismiperioodi fagotti. Sarapuu repertuaari kuulub ka nüüdismuusika, soolorepertuaaris aga on tihti esindatud prantsuse heliloojate teosed. Ta on töötanud Rahvusooper Estonia orkestris ja ERSO, aga ka Rovaniemis Lapi Kammerorkestris ning Vaasa Linnaorkestri kontsertmeistrina. Aastast 2005 on on Sarapuu ERSO fagotirühma kontsertmeister. Lisaks on Sarapuu tegelenud pedagoogitööga Rovaniemi Muusikakoolis (1991–1993), Västerbotteni Kõrgemas Muusikakoolis ja Vaasa Kuula-nimelises Muusikakoolis (1994–1998). Aastast 1998 on Sarapuu Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli juhataja.
Irina Zahharenkova on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid klahvpillimängijaid. Ta on võitnud esikohti olulistel rahvusvahelistes konkurssidel, nagu Johann Sebastian Bachi konkurss, Alessandro Casagrande klaverikonkurss, George Enescu konkurss ning Jaéni rahvusvaheline klaverikonkurss. 2008. aastal võitis ta preemia Arthur Rubinsteini rahvusvahelisel klaverikonkursil Tel Avivis. Ta on pälvinud preemiaid ka klavessinistina. Solistina on ta üles astunud selliste orkestrite ees, nagu BBC Ulsteri sümfooniaorkester, Orchestre de la Suisse Romande, Orchestre National de Lorraine, Iisraeli Filharmooniaorkester, Helsingi Filharmooniaorkester jt. Tema ulatuslik repertuaar hõlmab paljusid muusikastiile barokist nüüdisajani. Lisaks kontserttegevusele õpetab Irina Zahharenkova klaverit Sibeliuse Akadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Erik Hagi on sündinud 15. detsembril 2013. Ta õpib Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. 2024. aasta oli talle edukas: maikuus saavutas ta esikoha Orbetello klaverikonkursil Itaalias, juunis Grand Prix’ 3. rahvusvahelisel konkursil „Trofeo Musicale“ Kaunases ja oktoobris esikoha rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Riias. Konkurssidel Lätis, Ungaris, Prantsusmaal ja Itaalias on ta edukalt osalenud alates 2021. aastast; detsembris 2022 toimunud Eesti noorte pianistide konkursil „Eesti kõla XI“ pälvis ta lisaks I preemiale oma vanuserühmas ka eripreemia Eesti helilooja teose esituse eest.
Ariel Henin on sündinud 30. jaanuaril 2012. Ta õpib Eilati konservatooriumis. Õpingute jooksul on ta võitnud järjest esikohti Iisraeli üleriigilistel noorte muusikute võistlustel: 2022. aaasta detsembris konkursil „Piano forever“, 2023. aasta jaanuaris Pnina Zaltzmani nimelisel konkursil ja viimati 2024. aasta detsembris „Piano forever“ 12–15-aastaste muusikute vanuserühmas.
Eitan Mihanovsky on sündinud aastal 2013 Jeruusalemmas muusikute perekonnas. Tema isa ja vanaisa on mõlemad tšellistid, isa mängib Iisraeli Filharmooniorkestris. Eitan õpib praegu Ra’anana konservatooriumis. 2023. aasta märtsis võitis ta I auhinna Iisraeli üleriigilisel noorte muusikute konkursil ja juulis esikoha Pariisis FLAME-i rahvusvahelisel konkursil. 2024. aasta jaanuaris esines ta solistina Iisraeli Filharmoonikute ees. Tema värskeim saavutus on I preemia „Vivace“ konkursil Iisraelis, oktoobris 2024.
Meedia vastukaja:
Kontserdil „Hoogu juurde, klassikud!“ esitati klassikute veidi vähem kõlanud teoseid, laval olid Klaaspärlimäng Sinfonietta (kontsertmeister Arvo Leibur) ja solistid, dirigeeris Andres Mustonen. /…/ Huvitav oli kuulata keel- ja puhkpillide dialooge, mis sulasid tämbritelt ühte. … Vivaldi „La follia“ esitamiseks tulid lavale õhtu jooksul soleerinud kodumaised interpreedid: Anna-Liisa Bezrodny, Marcel Johannes Kits, Peeter Sarapuu, Riivo Kallasmaa ja Irina Zahharenkova, ka seni dirigendipuldis olnud Andres Mustonen võttis viiuli kaasa. Mustonen ütles enne mängima asumist, et solistid mängivad, mida tahavad, midagi pole kokku lepitud. Midagi ikka oli, sest orkestripartii ja eri dünaamikad klappisid muusikutel igas variatsioonis, aga eeldus pealkirjale kohaseks hullumeelsuseks oli olemas. Klaaspärlimäng Sinfonietta oli sellel kontserdil veidi tagaplaanil, sest solistid tõmbasid suurema osa tähelepanust endale, aga väärib kiitust, et nad astusid õhtu jooksul üles nii mitme suurteosega – ja veel nii hästi, et mänguindu jagus energilise „La follia“ viimse noodini. (Greta-Liisa Aro, Sirp, 31.01.25, artikkel tervikuna)