KLAASPÄRLIMÄNG 2009

ERPi ja Tartu linna koostööprojekt
Kunstiline juht – Peeter Vähi

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.

● L 27 juuni kell 16 Vormsi Koolituskeskus
KOHTUMINE AJAKIRJANIKEGA

● L 27 juuni kell 20 Vormsi (tasuta)
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
Gianluca Littera (suupill, Itaalia)
Dirigent – Paul Mägi
Kavas: Dvořák, heliloojate “trio” Krigul-Valkonen-Steiner (esiettekanne), Villa-Lobos
Otseülekanne Klassikaraadios

H Villa-Lobos. Suupillikontsert, fragm, 179 sek, mp3
terve kontsert

Süvamuusikas on väga harvad juhused, mil mitu heliloojat võtavad nõuks komponeerida muusikateose ühisloominguna. Eesti muusikast meenuvad vaid Malera Kasuku (st Raimo Kangro, Lepo Sumera, Mati Kuulberg) Trio ja NYYD-Festivalil esmaettekandes kõlanud Lepo Sumera, Peeter Vähi ja Erkki-Sven Tüüri “Gooti kolmnurk”. Nüüd on lisandunud neile Ülo Kriguli, Mariliis Valkoneni ja Timo Steineri sidevahenditest inspireeritud teos “send / receive / resound”. Autorid ise on teose kohta öelnud järgmist: “Festival pöördus meie poole ettepanekuga kirjutada ühisteos, mille muusikalise materjalina võiks kasutada mobiiltelefoni helinaid. Kui sõnade telefon ja helin üle pisut järele mõtlesime, leidsime, et heli(n) on olnud aegade algusest alates vahend, millega inimesed on edastanud infot. Heli on kõige algsem ja esmasem infokandja ja selle olemasoluks on vajalikud kolm komponenti: heli tekitaja, heli levimise keskkond ja vastuvõtja. Seda kolmainset süsteemi kasutab kogu maailm nii praktilise teabe kui emotsionaalse informatsiooni edastamiseks. Samu vahendeid kasutab ka muusika. Teose erinevaid lõike on osalt inspireerinud just heli edastamise vahendid kõige erinevamatest ajastutest. Kuulaja võib teose kulgemisel tähele panna isegi teatud kronoloogilist järjepidevust – lokulauast kaasaegsete sidevahendite poolt tekitatud helideni.”

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille asutamisaastaks on 1926 ning mis on väikesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, on eriti viimastel aastatel jõuliselt laiendanud oma rahvusvahelist haaret. Üha enam tähelepanu leidnud plaadistuste kõrget kvaliteeti on ära märgitud mitme olulise auhinnaga, sh 2004 aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. New York Times nimetas ERSO, dirigent Paavo Järvi, Ellerheina ja RAMi koostöös salvestatud heliplaati “Peer Gynt” 2005 aasta suurimaks üllatajaks klassikalise muusika vallas, märtsis 2006 sai plaat aga BBC Music Magazine’i auhinna orkestrimuusika kategoorias. 2007. aasta augustis ilmunud CD “Magma” Erkki-Sven Tüüri muusikaga Paavo Järvi juhatusel valis BBC Music Magazine kuu parimaks orkestrimuusika kategoorias ning ajakirjas Gramophone on kümne väljapaistvama uue plaadi hulka arvatud nii “Magma” kui ka ERSO CD Ester Mägi orkestrimuusikaga. Lisaks tihedale koostööle plaadifirmaga Virgin Classics on varasematel aastatel plaadistatud ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works, Melodija, ERP jt.
 Järjest väärikamaks on muutunud esinemispaigad väljaspool Eestit. 2003. aastal toimus 17 kontserdiga Itaalia turnee, 2006. aastal andis ERSO väga eduka kontserdi Itaalias Torino katedraalis XX Taliolümpiamängude kultuuriprogrammi raames. Orkester on käinud arvukatel välisturneedel ka Rumeenias, Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Šveitsis, Hispaanias, Venemaal ja mujal; 2009 aasta märtsis sai teoks 20 kontserdiga turnee Ameerika Ühendriikidesse.

16–23 juuli 2009, Tartu

● N 16 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
PETER JABLONSKI (klaver, Rootsi / Inglismaa)
Läänemeramaade Festivaliorkester
Dirigent – KRISTJAN JÄRVI
Kavas: Brahms, Mendelssohn, Beethoven-Senderovas (maailma esiettekanne)
Live salvestus

Peter Jablonski

• Rootsis sündinud poola päritolu pianist, elab Londonis
• alustas trummimänguga 4- ja klavrimänguga 6-aastaselt
• 9-aastaselt mängis trummi koos Thad Jones’i ja Buddy Rich’iga kuulsas New Yorgi Village Vanguard klubis
• 10-aastaselt andis esimese soolokontserdi klaveril, mängides Mozartit ja Chopini
• 11-aastaselt astus Malmö Muusikaakadeemiasse Michal Wesolowski klassi
• 12-aastaselt debüteeris orkestriga Mozarti Klaverikontserdis G-duur KV 453
• peale Malmö Muusikaakadeemia lõpetamist esitas ja lindistas Poola Raadio Sümfooniaorkestriga Krakowis Tšaikovski Klaverikontserdi nr 1
• lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikakooli klaveri, dirigeerimise ja kompositsiooni erialal, olles selle kõigi aegade noorim lõpetaja
• üliõpilasena lindistas koos Ashkenazi orkestriga Rahmaninovi Rapsoodia Paganini teemale, Šostakovitši ja Lutoslawski teoseid (Decca), salvestus sai Edisoni preemia
• 1992 debüteeris Washingtoni Kennedy Centeris, 1993 Londoni Royal Festival Hallis
• 1998 Orpheuse auhind Kilari Klaverikontserdi esiettekande eest Warssavi Sügisel
• 2008 Rootsi kuningalt medal Litteris et Artibus

Traditsioonilisema repertuaari kõrval tuleb esiettekandele üsnagi omanäoline kompositsioon, nimelt Ludwig van Beethoveni Klaverikontsert D-duur. Õigemini on tegemist tuntud Viiulikontserdi (op 61) autori enda seadega klaverile, millele on Anatolijus Senderovas veel juurde komponeerinud täiendavad neli kadentsi.

Tõmba alla: kontserdi flyer, A5, pdf, 3.4 MB

● R 17 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
BERLIINI FILHARMOONIKUTE KVINTETT
Kavas: Dvořák, Rossini, Tšaikovski, J Strauss

● L 18 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
SEITSE VIIMAST SÕNA RISTIL
Kammerorkester Kremerata Baltica
Kavas: Haydn

Kremerata Baltica

• Gidon Kremer asutas 1996 kammerorkestri Baltimaade noortest muusikutest
• orkester loodi vaid Kremeri 50-ndaks juubeliks, kuid jäi kestma
• maailmakodaniku mõõtu orkester annab Euroopas, Aasias ja Ameerikas umbes 60 kontserti aastas
• on oodatud kuulsaimatele muusikafestivalidele nagu Praha Kevad ja BBC Proms
• repertuaaris tähtsal kohal kaasaegne muusika, näiteks Pärt, Kantšeli, Vasks
• salvestust “After Mozart” tunnustati 2001 aastal Grammyga
• orkestriga on mänginud Tatjana Grindenko, Esa-Pekka Salonen jt kuulsad muusikud
  A Piazzolla. Kremerata Baltica, live, fragm, 92 sek, mp3

1785 tellis Cadizi katedraal lihavõttepühadeks Joseph Haydnilt passiooni. 1786 valminud seitsmest sonaadist koosneva teose aluseks on Jeesuse seitse viimast sõna ristil, mida raamivad Püha sissejuhatus ja Vihane finaal. Teos kanti ette Suurel reedel 1787. Pimendatud katedraali ainsaks valgusallikaks oli küünal laes. Iga sonaadi juhatas sisse piiskop Jeesuse vastava fraasiga. Vaatamata pikkusele ja emotsionaalsele pingele, on sügavalt kristlikus vaimus loodud teos lihtsuse ja elutarkuse musternäidis. Haydni sooviks oli väljendada ristile naelutatu tundeid nii, et kannatuse sügavust ja üleelamisi tunnetavad ka kuulajad. Teos oli mõeldud algselt täisorkestrile, kuid üsna pea tegi Haydn sellest ka versiooni keelpillikvartetile ning teose kirjastaja kirjutas Haydni juhendamisel klaveriseade. Lisaks on valminud mitmeid seadeid koorile, millest ühe autoriks on ka helilooja ise. Kuna keelpillikvarteti variandis tõuseb esiplaanile intiimsus ja emotsionaalne psühholoogiline mõju, siis see nn lihtsam versioon võib olla ka kõige mõjuvõimsam ja palju isikupärasem ning kindlasti mitte vähem haaravam kui viimase grandioossemad variandid. Haydni arvates oli see tema parimaid töid.

● L 18 juuli kell 22 “Püssirohukelder” (Tartu, Lossi 28)
TANGO-BALLET
Tiit Peterson (kitarr), Allan Jakobi (akordion), Dmitri Hartšenko (koreograafia, tants), Helen Org-Veidebaum (tants), Peeter Volkonski (näitleja)
Kavas: Piazzolla, Pujol

● L 18 juuli kell 19 Jõhvi Kontserdimaja (koostöös Seitsme Linna Muusikaga)
● P 19 juuli kell 20 Tartu Ülikooli aula
ENTER DENTER
Tallinna Kammerorkester
Kristjan Randalu (klaver, Saksamaa)
LiveDVD-salvestus

Tallinna Kammerorkester

• moodustati Tõnu Kaljuste initsiatiivil
• koosneb muusikutest, kes esinevad sageli ka soolokavadega ning osalevad erinevate ansamblite koosseisus
• salvestused eesti muusikaga firmale ECM on jõudnud maailma plaadiedetabelite esikümnes ning on pälvinud muusikakriitikute ülikõrge hinnangu
• koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on orkester esinenud maailma mainekatel muusikafestivalidel
• kunstiline juht ja peadirigent – Eri Klas

Kristjan Randalu

• Frankfurter Allgemeine Zeitungi sõnul Euroopa džässmuusikute eliiti kuuluv pianist
• kahe klassikalise pianisti – Piret ja Kalle Randalu poeg – hakkas muusikaga tegelema varases lapseeas
• õppinud Karlsruhe, Stuttgardi, Kölni muusikakõrgkoolides ja Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias
• magistrikraadi sai New Yorgi Manhattani Muusikakoolis, kuhu suundus 2003
• 2005 ja 2006 täiendas end California Ülikooli juures asuvas Henry Mancini Instituudis Los Angeleses, kus osales kahekordse Grammy nominendi Concord Jazz’i albumi “Elevation” salvestamisel
• solisti ja heliloojana esinenud klassikalise džässi ja cross-over projektides koos Stuttgardi Kammerorkestri, ja Berliini New Chamber Orchestra’ga Euroopas, Iisraelis, Türgis, Kanadas ja USAs
• teinud koostööd Alex Acuna, Jay Andersoni, Quincy Jonesi, Morgen String Quarteti, Dennis Russel Daviesi ja Maria Schneideriga
• 2007 Baden-Württembergi Jazzi auhind
• Steinway ametliku artistina jagab oma esinemisi Saksamaa, Eesti ja New Yorgi vahel
  Kristjan Randalu & Tallinna Kammerorkester, fragm, live, 3 min 17 sek, mp3
  terve kontsert

● E 20 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
IRINA ZAHHARENKOVA (klavessiin, Hammerklavier, klaver)
Live DVD-salvestus ERPi ja Soft Spark Investmentsi koostöös

Irina Zahharenkova (s 1976 Kaliningradis), mitmekülgse andega muusik, kes mängleva kergusega võidab konkursse nii klaveri kui klavessiini alal. 2000 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia klaveri (prof Lilian Semper) ja klavessiini alal (Maris Valk-Falk) ning jätkas 2000–03 EMA magistriõppes. Aastast 2002 on elanud Kopios ja õppinud Sibeliuse Akadeemias (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna), aastast 2003 Eesti Muusikaakadeemia doktorant (L Semper). Täiendanud end paljudel meistrikursustel, sh Stephen Kovachevichi, Angela Hewitti, András Schiffi, Viktor Meržanovi, Pierre Hantaï jt nimekate pianistide ja klavessiinimängijate juures. On edukalt osalenud paljudel üleriiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Viimased suuremad saavutused: 2005 – II preemia, eripreemia prantsuse helilooja teose ja eripreemia kaasaegse muusika parima esituse eest Épinali rahvusvahelisel pianistide konkursil Prantsusmaal; 2005 – I preemia ja eripreemia Enescu Sonaadi G-duur parima esituse eest George Enescu nim pianistide konkursil Rumeenias; 2006 – I preemia, eripreemia Mozarti sonaadi ja eripreemia Casagrande teose parima esituse eest Alessandro Casagrande nim pianistide konkursil Itaalias; 2006 – I preemia ja publiku preemia J S Bachi nim pianistide konkursil Leipzigis.

W A Mozart. Variatsioonid Lison dormait, haamerklaver, live, fragm, 3 min, mp3
terve kontsert

● T 21 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
ÕHTUHÜMN
Ensemble Voces Musicales: Risto Joost (kunstiline juht, kontratenor), Imbi Tarum (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Robert Staak (lauto)
Kavas: Dowland, Purcell

Risto Joost on lauljana esinenud Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Šotimaal, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid nii hilisrenessansi- ja barokiajastust kui ka XX sajandist. Viimased sooloesinemised on aset leidnud Steve Reichi Festivalil Londonis, Vantaa Varajase Muusika Festivalil Soomes, Stockholmi Varajase Muusika Festivalil Rootsis, Riia Varajase Muusika Festivalil Lätis, Flandria festivalil Musica antiqua (Brügge, Belgia), Haapsalu Vanamuusika Festivalil, Eesti Muusika Päevadel ja NYYD Festivalil. Ta on üles astunud selliste orkestritega nagu Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester, Meder Consort (Eesti), Corelli Consort (Eesti), Reval Ensemble (Eesti) ja Sansara (Läti), Concerto Copenhagen (Taani), Šoti Kammerorkester, Phantasm (Inglismaa). Detsembrist 2003 osaleb vokaalansambli Theatre of Voices töös (kunstiline juht Paul Hillier). Novembris 2007 laulis Risto Joost Läti Barokkorkestriga Sansara peaosa Antonio Vivaldi ooperis Il Giustino.

  Imbi Tarum, harpsichord, fragm, 90 sek, mp3

● K 22 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
PARDON, FRYDERYK!
Meri Vardanyan (qanon, Armeenia)
Ralf Taal (klaver)
Kavas: Chopin, Sumera

Meri Vardanyan, qanon, fragm, 110 sek, mp3

Meri Vardanjan

• lõpetas Jerevani konservatooriumi rahvapillide erialal
• Eesti publikule tuntud unikaalse Armeenia rahvapillansambli Kilikia liikmena
• mängib qanon’il sajanditetagust armeenia rändmuusikute repertuaari, keskaegset muusikat aga ka klassikalist ja kaasaegset muusikat
• esineb ja salvestab nii ansamblis kui solistina
• elab ja tegutseb praegu Pariisis

Ralf Taal

• 1998 lõpetas EMA Lauri Väinmaa ja prof Peep Lassmanni klassis
• osalenud Kalle Randalu, Arbo Valdma, Petras Geniušase, Boris Bermani jt meistrikursustel
• 1904 – I preemia eesti pianistide konkursil ja noorte interpreetide võistlusel Con Brio
• 1995 noorima finalisti eriauhind Schuberti konkursil Dortmundis
• tegutseb nii kontsertpianisti kui kammermuusikuna
• soolokavades on kõlanud valdavalt Schuberti, Beethoveni ja Chopini muusika
• aastast 1998 töötanud Rahvusooper Estonia kontsertmeistrina
• aastast 2003 õpetab EMTAs

● N 23 juuli kell 20 Tartu Jaani kirik
● K 19 aug Riia (koostöös: International Sacred Music Festival)
ÜLIM VAIKUS
Eesti Rahvusmeeskoor RAM
Kellade ansambel Arsis
Helen Lokuta (metsosopran), Andrus Kirss (tenor), Mareks Lobe (bass)
Dirigent: Risto Joost
Kavas: Vähi

Novembris 1997 kõlas NYYD Festivalil esiettekandes Peeter Vähi järjekordne teos “Supreme Silence” (“Ülim vaikus”). Pressis kõlasid vaheldumisi ülivaimustunud järelhüüded ning põrmustavad etteheited. Teost nimetati kord helilooja kõigi aegade parimaks saavutuseks, siis jällegi täielikuks ebaõnnestumiseks. Ühed leidsid selles filosoofilist sügavust, teised üksnes pseudo-religioosse story taha peidetud muusikalise ande puudumist. Kord rõhutati ideede originaalsust ja helikeele uudsust, samas vihjati epigoonlusele. Vaid harva võib kohata ühe ja sama teose kohta käivaid sedavõrd vastakaid arvamusi.

Mis on “Ülim vaikus”? See on umbes 50-minutiline teos naishäälele, meeskoorile ja kellade ansamblile, millele aeg-ajalt lisanduvad tiibeti budistlikud pillid ning äärmiselt diskreetne elektroonika. Osade pealkirjad annavad kätte üldise häälestuse: “Mandala annetamine”, “Vajrasattva mantra”, “Ülim vaikus” ja “Puhta Maa palve”. Teise osa aluseks on traditsiooniline sanskritikeelne mantra, viimane osa põhineb auväärse Jigten Sumgoni (1143–1217) loodud tiibetikeelsele tekstile. Mõlemad tekstid on Peeter Vähi teose jaoks välja valinud Drikung Kagyu budistliku koolnonna pea, Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche. See ongi enam-vähem kõik, mida saab eksimatult väita “Ülima vaikuse” kohta. Kõik muu on vaieldav, tõestamatu ja vastuoluline.
Ja ikkagi, mis on “Ülim vaikus”? Aastatuhande lõpule omane “klaaspäelimäng”, milles oleksid jutkui ühendatud spirituaalne ja ilmalik, orientaalne ja oktsidentaalne, minevik ja olevik. Ühes 1993. aastal ilmunud laserplaadi bukletis on Vähi teose kohta kirjutatud: “…minu silmis on “2000 aastat pärast Kristuse sündi” justkui filosoofilis-muusikaline kokkuvõte Euroopa ajaloost”. Nüüd, viis aastat hiljem tundub, et Vähi on astunud sammu edasi veelgi universaalsemate üldistuste poole. Partituuri iga lehekülg peegeldab autori veendumust, et ta seisab “maailma ajaloo lõpusirgel”. Mis tuleb edasi? Ja kas üldse midagi tuleb? (lühendatult K W Damme artiklist)
Ülim vaikus, IV osa, RAM & Arsis, fragm, 3 min 11 sek, mp3

Dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. 1999 asutas ta kammerkoori Voces Musicales, 2001–02 oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja, 2002 asutas instrumentaalansambli Ensemble Voces Musicales, mis on keskendunud barokk- ja kaasaegse muusika esitamisele. 2008 kevadel lõpetas Risto Joost magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias orkestridirigeerimise erialal prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on juhatanud selliseid muusikakollektiive nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Barokkorkester, Corelli Barokkorkester, Helsingborgi Sümfooniaorkester, Rootsi Kammerorkester, Gävle Sümfooniaorkester, Ostrobotnia Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor,  Eesti Rahvusmeeskoor RAM, Segakoor Latvija, Rootsi Raadio Koor, Ars Nova Copenhagen. Alates sügisest 2006 on Risto Joost Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Juunis 2007 tegi Risto Joost debüüdi Rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooperiga Wallenberg. Alates aastast 2000 on Risto Joost regulaarselt osalenud Eesti Muusika Päevadel ja NYYD Festivalil dirigeerides erinevate  muusikakollektiividega umbes 50 esiettekannet kammermuusikast sümfoonilise repertuaarini.

● E 30 nov kell 19 Mustpeade Maja Valge saal, Tallinn
AHMET KANNECİ – kitarr & EKREM ÖZTAN – klarnet (Türgi)
Kavas: de Visee, Cosma, Shostakowich, Ramirez, Anonymous
Koostöös Türgi Saatkonnaga Tallinnas

Ahmet Kannecı (1957) on sündinud Türgis. Ta õppis muusikateooriat Türgi ühe tuntuima helilooja Turgay Erdeneri käe all ja jätkas seejärel İstemihan Tavıloğlu ja Alı Sevgı juures. Kitarriõpinguid alustas ta 1977 tuntud kitarristi Julian Byzantine’i juures Metu Depatment of Architecture’is. Lõpetanud selle õppeasutuse 1981 jätkas ta Hispaania Valistsuse stipendiaadina kitarriõpinguid José Tomasi juures Conservatorio Superior de Música Óscar Esplá de Alicante`is, kus tema mängu hindas kõrgelt ka maailma üks tunnustatumaid klassikalise kitarri virtuoose, Venetsueela kitarrist Alirio Diaz, kellele Ahmet Kannecıl oli au ette mängida.
Peale tagasipöördumist Türki asutas Ahmet Kannecı esimesena klassikalise kitarri osakonnad oma kodumaa neljas erinevas konservatooriumis.
Ahmet Kannecıle on omistatud mitmeid preemiaid ja ta on mitmete Türgi ülikoolide audoktor. Türgi kõrval on ta muusikuna laialt tuntud nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas. Tema kontserdid on toimunud maailma mainekamates saalides, sh Museo Andrés Segovia (Hispaania), Carnegie Hall ja Merkin Concert Hall (USA), Royal Festival Hall (Inglismaa), Teatro Colón (Argentiina) jt.
Ahmet Kannecıle on oma teoseid pühendanud mitmed tänapäeva heliloojad, nende seas Say, Cardoso, Ortiz, Bayraktar, Korkmaz, Tavıloğlu, Bosna, Erdener, Cherubito, Padro, Walker, Toros, Shahidi, Hoshino, Terashima ja Cuenca.

Ekrem Öztan (1963) on sündinud Türgis, Ankaras. Muusikaõpinguid alustas ta juba algkoolis ja jätkas 1973 Ankara Riiklikus Konservatooriumis klarneti ja kammermuusika erialal Aykut Doğansoy klassis. Ta on lõpetanud ka Hacettepe Ülikooli Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end 1982 prof Antonio Janigro kammermuusika klassis Salzburgi Mozarteumis. 1983 võitis Ekram Öztan prestiižse İhsan Doğramaci interpretatsioonipreemia. See andis talle võimaluse edukalt osaleda sama aasta suvel toimunud Aberdeeni Rahvusvahelisel Noorsoo Festivalil Šotimaal, kus ta valiti I klarneti mängijaks festivali orkestrisse ning Briti Nõukogu ja Hacettepe Ülikooli toetusel sai võimaluse õppida klarnetit ja kammermuusikat professor Lewis Morrisoni klassis Festivali Muusikakoolis.
Ta on Hacettepe Ülikooli klarnetiosakonna juhataja ning Ankara konservatooriumi puhk- ja löökpilliosakonna dekaan. Selle kõrval esineb ta sageli Türgi suuremates kultuurikeskustes nii soolokontsertidega kui ka osaledes kammermuusika kontsertidel. Ta esineb solistina ka Türgi mitmete sümfooniaorketritega ning on koos Türgi Õhujõudude Puhkpilliorkestriga ette kandnud C. M. von Weberi Klarnetikontserdi nr 2. Ekrem Öztani esituses kõlas 1995. aasta novembris maailma esiettekandes ka Türgi nüüdismuusika tuntuima helilooja Turgay Erdeneri Klarnetikontsert. Presidendi Sümfooniaorkestrit juhatas Antonio Pirolli. Peale oma kodumaa on Ekrem Öztan esinenud Inglisamaal, Šotimaal, Austrias, Hispaanias, Kreekas, Bulgaarias, Poolas ja Süürias.

Klaaspärlimängu klubi

Eduard Vilde (Vallikraavi 4)

22 juuli kell 22: Juri Lotmani elu ja tegevust tutvustava filmi “Lotmani maailm” linastus, selgitusi jagab filmi rezissöör Agne Nelk
23 juuli kell 18: Nietzsche õhtu: külaline – Jaan Kaplinski, muuhulgas ka Friedrich Nietzsche helilooming
23 juuli, peale kontserti: Klaaspärlimängu finaal

Virtuaalne fotonäitus “Klaaspärlimäng läbi aegade”

video-klipp “Klaaspärlimäng 2009”
Fotod: Ben Ealovega, ERPi arhiiv, P Vähi
Vaata arvustusi ajakirjanduses

Korraldajad / tegijad:
Tiina Jokinen – korraldusdirektor
Kadri Kiis – produtsent, raamatupidaja
Olavi Sööt – logistika
Piret Mikk – kujundus
Hedvig Lätt – PR
Tanel Klesment – helirežii
Priit Reiman – festivali klubi

Tänu: Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, ERSO, Tallinna Filharmoonia, Eesti Kontsert, Vanemuise Kontserdimaja, Tartu Ülikool, Vormsi vald, Urmas Kruuse, Jüri Sasi, Kulvo Tamra, Tiia Teder, Kaupo Kiis

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2013, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimäng 2011, Klaaspärlimäng 2010, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004, Klaaspärlimäng Facebook’is
Pressi vastukaja
Klaaspärlimängu animeeritud sümboolika

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, siis klikkige siia.