PEETER VÄHI, helilooja
Peeter Vähi originaalses helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline.
“Kontserdikülastajal on kaks võimalust: kaasa minna või äraootavalt pealtvaatajaks jääda. Vähi hingestatus aga külmaks ei jäta.” (Muusika, 5/2010)
“Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus.” (Evi Arujärv)
“Aleksander Knaifel, Erkki-Sven Tüür, Arvo Pärt, Peeter Vähi, Valentin Silvestrov, Gija Kantšeli /…/ kuue, oma loomingus üksteisest nii erineva autori helitööd kõlavad otsekui ühe ja sama teose erinevad osad. /…/ nende heliloojate vaimne ühtekuuluvustunne on tegelikult sedavõrd tugev, et see on tajutav absoluutselt igas, kui tahes vaikselt kõlavas helis. See on muusika, mis süveneb olemise kahte poolusesse – elusse ja surma, maisesse ja taevalikku.” (Igor Garšnek, 2011/2012)
Teoste nimekiri
Diskograafia
Pressiarvustused
Artiklid, raamatud
Fotod, näitused
Aktuaalne
● “Prayer-wheel” / “Palveveski” kammerorkestrile, 8. oktoober 2025 Tallinna Jaani kirik, 10. oktoober Klaipeda Kontserdisaal, 11. oktoober Vilniuse Filharmoonia, esitajad Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Kaljuste
● “To the Mother” / “Emale”, oboele ja keelpillidele, 12. november, Kotka Kontserdisaal / Soome, esitajad Kymi Sinfonietta solistid
● “Kontemplatsioonisümfoonia” (Kolm pala klaverile), 16. november, Keila, esitab Ralf Taal (klaver)
● “Nelikümmend kaks” oboele ja orelile, 6. juuli 2025, Christuskirche (Landsberg am Lech, Saksamaa) ja 19. oktoober Müncheni Stephanuskirche, esitajad Dirk-Michael Kirsch (oboe), Klaus Geitner (orel); 12. juuli Stockholmi Sofia kirik, esitajad Anders Paulsson (sopransaksofon, Rootsi) ja Jonathan Dimmock (orel, USA); 11. okoober 2025, Maria kirik, Sigtuna/Rootsi, esitajad Anders Paulsson (sopransaksofon), Sebastian Johansson (orel)
● “Slavonic Dance Party” / “Slaavi tantsupidu” löökpillikvartetile ja sümfooniaorkestrile (Antonín Dvořáki järgi), kavandatud esiettekanne 29. aprillil 2026 Estonia Kontserdisaalis
● “Kuuvikerkaare laul” orelile, 13. september, St. Marien-Kirche, Flensburg, Saksamaa
● “Digital Love” / “Digitaalne armastus”, seade 2 viiulile ja süntesaatorile, 12. november, Kotka Kontserdisaal / Soome, esitajad Kymi Sinfonietta solistid
● “Põlis-Austraalia 2025“, teledoki võtted Austraalias 6. september – 8. november 2025
Elulugu
Peeter Vähi sündis 18. mail 1955 Tartus. Nooruses õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974 alustas Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Kõrvuti tegevusega heliloojana töötanud kontserdiprodutsendi ja festivalide kunstilise juhina Eesti Kontserdis (1990–2000), tegutsenud vabakutselise plaadiprodutsendina. Aastatel 2010–2020 on Peeter Vähi olnud Aasia rahvaste muusika külalislektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Käesoleval hetkel ERPi (Estonian Record Productions, alates 2001) kunstiline juht, samuti muusikafestivalide “Orient” (alates 1992) ja “Klaaspärlimäng” (alates 1995) kunstiline juht. Umbes 200 muusika-, orientalistika- ja reisialase raadio- ja telesaate, artikli ja raamatu autor või kaasautor.
Ühiskondlik tegevus: Heliloojate Liidu liige (alates 1982, juhatuse liige alates 1992), Budismi Instituudi nõukogu liige (alates 2002, aseesimees 2002–2014), Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige (alates 1988), Vabariigi Presidendi Kultuurinõukogu liige (2001–2008), Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse / Eesti Budistliku Koguduse liige (alates 1992, president 1992–2005), Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni liige (alates 2010). Peeter Vähi on osalenud erinevates rollides (kaasjuhendaja, konsultant, retsensent, oponent, eksamikomisjoni liige) paljudel magistri- ja/või doktorikraadide kaitsmistel eri kõrgkoolides, samuti osalenud arvukate rahvusvaheliste muusikaalaste žüriide tegevuses.
Loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus, kuulajasõbralik helikeel, eksootiliste pillide ja elektroonika kasutamine, lai tunneteskaala alates meditatiivsest-filosoofilisest rahust kuni barokse või isegi rokiliku motoorikani. Vokaalteoste puhul on ta lisaks emakeelele kasutanud sanskriti-, tiibeti-, saksa-, inglis-, läti-, vene-, ladina-, jaapani-, seto-, vana-preisi-, fulani- ja koptikeelseid tekste. Oluliste teoste hulka kuuluvad oratoorium “Maarja Magdaleena Evangeelium” jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, Aafrika initsiatsiooniriitus “Müstilisel Kaydara-maal” jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, “Müstiline ühinemine” kammeransamblile, kantaat “Ülim vaikus” naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert “Taevase järve laul”, “Nelikümmend kaks” ja “To the Mother” sümfonjettorkestrile.
Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika sümfoonia- ja kammerorkestrid (nende hulgas Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu Kammerorkester, Shanghai Sümfooniaorkester, Taipei Filharmooniaorkester, Detroidi Sümfooniaorkester, Viini Tonkünstler-Sümfooniaorkester, Läti Rahvusorkester, Leipzigi MDR ja Hamburgi NDR sümfooniaorkestrid, Vene Riiklik Akadeemiline Kammerorkester / Moskva Kammerorkester, Berliini Konzerthausorchester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Kaug-Ida Sümfooniaorkester, Kremerata Baltica, Leedu Kammerorkester, Israel Camerata Jerusalem…), koorid (Tōkyō Filharmoonia Koor, segakoor Latvija, Riia Toomkiriku Poistekoor, Shanghai Ooperimaja koor), kammer- (Slava Grigoryan, Rémi Boucher, Gidon Kremer, duo Mari & Håkon Samuelsen, Raschèr Saxophone Quartet) ja etno-muusikud (Sevara Nazarkhan, ansambel Kodō, Hiroyuki Koinuma, Hayashi Eitetsu taiko-ansambel, Oda Yosuke), aga loomulikult ka enamik Eesti tippmuusikuid (Klaaspärlimäng Sinfonietta, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammekoor Collegium Musicale, ansamblid Hortus Musicus, Arsis ja Orthodox Singers, Järvide “dünastia”, Eri Klas, Ivari Ilja, Peep Lassmann, Andres Mustonen, Risto Joost, Mikk Üleoja, Rasmus Puur, Hans Christian Aavik, Andres Kaljuste, Kalle Randalu, Irina Zahharenkova, Martin Kuuskmann, Helen Lokuta, Iris Oja, Mati Turi, Priit Volmer jt), aga samuti leviartistid (Tõnis Mägi, Kadri Voorand, Liisi Koikson, Ivo Linna, Sivi Vrait, Uku Suviste, Alika Milova, Tarmo Pihlap, Tanel Padar, Lenna, Anne Veski, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Ant Nurhan, Vello Orumets, Hardi Volmer, Laur Joamets, Jaak Sooäär, ansamblid Vitamiin, Kukerpillid jt). Lisaks tavapärastele akadeemilistele kontserdisaalidele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval Hannoveris, Roerichi Muuseumis, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti laulupidudel, Valges Majas Washingtonis, budistlikus templis Jaapanis, UNESCO 50nda juubeli üritustel Strasbourgis, Lužniki spordiareenil Moskvas… Peeter Vähi teoste kirjastajad on ERP, Erdenklang Musikverlag, Edition 49, CultureWare Music Publ, Eres Edition ja Maren Musikverlag. Tema muusika kõlab enam kui 100 heliplaadil, sealhulgas 12 autoriplaadil.
Kontserdiprodutsendina on Peeter Vähi töötanud selliste artistidega nagu José Carreras, Montserrat Caballé, Cristoph Eschenbach, Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi, Vadim Repin, Gidon Kremer, Pekingi Ooper, Covent Gardeni kammerorkester, ansambel Kodō, Kitaro, Ravi Shankar, Anoushka Shankar jt, olnud kahel korral (1992, 1995) Arvo Pärdi Festivali kunstiline juht, samuti Eesti kultuurifestivalide kunstiline juht Jaapanis ja Saksamaal, teinud produktsioone Euroopa Kultuuripealinnadele. Tema kui salvestusprodutsendi helindid kõlavad rahvusvahelistes linateostes nagu “Alexander” (2004), “Perfume: The Story of a Murderer” (2006), “Bosch: The Garden of Dreams” (2016), “The New Pope” (2020)…
Pooleliolevad teosed
● “Slavonic Dance Party” / “Slaavi tantsupidu” löökpillikvartetile ja sümfooniaorkestrile (Antonín Dvořáki järgi), tellija ERSO, kavandatud esiettekanne 29. aprillil 2026 Estonia Kontserdisaalis
● Teos segakoorile ja klahvpillile, tellija +koor, kavandatud esiettekanne 2026
Fotod allalaadimiseks: Peeter Vähi (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, RGB, 5.4 MB); Peeter Vähi (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, RGB, 4 MB); Peeter Vähi Omaanis (foto T. Jokinen, 2003, jpg, 300 dpi, 840 KB); Peeter Vähi Indias (foto T. Pruuli, 2003, jpg, 300 dpi, 1759 KB), žarž (autor Andres Adamson, Pärnu Postimees, 2007, jpg, 1.8 MB), Peeter Vähi (Tallinn, 2010, photo by M. Puškarev, jpg, RGB, 300 dpi, 3.3 MB); Peeter Vähi klaveri taga (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, RGB, 5.75 MB); Peeter Vähi oma stuudios (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, monokroomne, 4.5 MB); Peeter Vähi (Tjan-šan, 2017, foto Tiina Jokinen, jpg, RGB, 3 MB)
Täiendav info internetis:
Vikipeedia (inglise, saksa, farsi, ukraina, eesti, aserbaidžaani, soome, egiptuse araabia k)
Academic Dictionaries and Encyclopedias (saksa k)
Teoste nimekiri (prantsuse k)
Rändamine kui Peeter Vähi loomingu printsiip (I. Severina, vene k, kokkuvõte inglise k, PDF, 18 lk)
Eesti Muusika Infokeskus (eesti, inglise k)
Eesti Heliloojate Liit (eesti k)
Tähelaev (ETV, 2012, 73 min)