Peeter Vähi
(in Estonian)

Imagetext

PEETER VÄHI, helilooja

Peeter Vähi originaalses helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline.
“Kontserdikülastajal on kaks võimalust: kaasa minna või äraootavalt pealtvaatajaks jääda. Vähi hingestatus aga külmaks ei jäta.”  (Muusika, 5 / 2010)
“Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg − tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus.” (Evi Arujärv)
“Aleksander Knaifel, Erkki-Sven Tüür, Arvo Pärt, Peeter Vähi, Valentin Silvestrov, Gija Kantšeli /…/ kuue, oma loomingus üksteisest nii erineva autori helitööd kõlavad otsekui ühe ja sama teose erinevad osad. /…/ nende heliloojate vaimne ühtekuuluvustunne on tegelikult sedavõrd tugev, et see on tajutav absoluutselt igas, kui tahes vaikselt kõlavas helis. See on muusika, mis süveneb olemise kahte poolusesse − elusse ja surma, maisesse ja taevalikku.” (Igor Garšnek, 2011 / 2012)

 

Aktuaalne

Hommaga à brillance de Lune”, seade viiulile, klaverile ja orkestrile, audio salvestus ja CD produktsioon, esitajad Triin Ruubel (viiul), Age Juurikas (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi, ilmub 2023; Leigo Järvemuusika 2022, live videosalvestus, esitajad Miina, Mihkel ja Neeme Järvi, ERSO, tele-eetris oktoobris 2022 
Fantaasia Beethoveni teemal
klaverile ja sümfooniaorkestrile, salvestus ja CD produktsioon, esitajad Age Juurikas (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi, ilmub 2023
“Nelikümmend kaks”, 18. september 2022, Pfarrkirche St. Ludgerus, Albersloh, Saksamaa, sarja Orgelherbst avakontsert, esitajad Georg Potthoff (trompet), Winfried Lichtscheidel (orel); 2. oktoober, Het Cenakel’i kirik, Tilburg, Holland, esitajad Matthijs Koene (paaniflööt) & Geerten van de Wetering (orel)
To the Mother” (“Emale”), 17. september 2022, Arvo Pärdi Keskus (reserveeritud kontsert), esitajad Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Whitelight“, vee- ja lasershow, 16. september 2022, Tallinna Kruiisiterminal (reserveeritud etendus)
● “Müstiline ühinemine“, 5. oktoober 2022, Pärnu Eliisabeti kirik, kontserdisari Musica Sacra, esitajad Leonora Palu (flööt), Inna Lisniak (banduura)

 

Elulugu

PeeterVahi236Peeter Vähi sündis 18. mail 1955 Tartus. Nooruses õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974 alustas Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Kõrvuti tegevusega heliloojana töötanud kontserdiprodutsendi ja festivalide kunstilise juhina Eesti Kontserdis (1990−2000), tegutsenud vabakutselise plaadiprodutsendina. Aastatel 2010-2020 on Peeter Vähi olnud Aasia rahvaste muusika külalislektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Käesoleval hetkel ERPi (Estonian Record Productions, alates 2001) kunstiline juht, samuti muusikafestivalide “Orient” (alates 1992) ja “Klaaspärlimäng” (alates 1995) kunstiline juht. Umbes 200 muusika-, orientalistika- ja reisialase raadio- ja telesaate, artikli ja raamatu autor või kaasautor.
Ühiskondlik tegevus: Heliloojate Liidu liige (alates 1982, juhatuse liige alates 1992), Budismi Instituudi nõukogu liige (alates 2002, aseesimees 2002−2014), Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige (alates 1988), Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001−2008), Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse / Eesti Budistliku Koguduse liige (alates 1992, president 1992−2005), Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni liige (alates 2010). Peeter Vähi on osalenud erinevates rollides (kaasjuhendaja, konsultant, retsensent, oponent, eksamikomisjoni liige) paljudel bakalaureuse-, magistri- ja/või doktorikraadide kaitsmistel, samuti arvukate muusikaalaste žüriide ja komisjonide tegevuses.

Loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus, kuulajasõbralik helikeel, rohke eksootiliste pillide ja elektroonika kasutamine, lai tunneteskaala alates meditatiivsest-filosoofilisest rahust kuni barokse või isegi rokiliku motoorikani. Vokaalteoste puhul on ta lisaks emakeelele kasutanud sanskriti-, tiibeti-, saksa-, inglis-, läti-, vene-, ladina-, jaapani-, seto-, vana-preisi-, fulani- ja koptikeelseid tekste. Oluliste teoste hulka kuuluvad oratoorium “Maarja Magdaleena Evangeelium” jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, Aafrika initsiatsiooniriitus “Müstilisel Kaydara-maal” jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, “Müstiline ühinemine” kammeransamblile, kantaat “Ülim vaikus” naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert “Taevase järve laul”, “Nelikümmend kaks” ja “To the Mother” sümfonjettorkestrile.

Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika sümfoonia- ja kammerorkestrid (nende hulgas Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu Kammerorkester, Shanghai Sümfooniaorkester, Taipei Filharmooniaorkester, Detroidi Sümfooniaorkester, Viini Tonkünstler-Sümfooniaorkester, Läti Rahvusorkester,  Leipzigi MDR ja Hamburgi NDR sümfooniaorkestrid, Vene Riiklik Akadeemiline Kammerorkester / Moskva Kammerorkester, Berliini Konzerthausorchester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Kaug-Ida Sümfooniaorkester, Kremerata Baltica, Leedu Kammerorkester, Israel Camerata Jerusalem…), koorid (Tōkyō Filharmoonia Koor, segakoor Latvija, Riia Toomkiriku Poistekoor, Shanghai Ooperimaja koor), kammer- (Slava Grigoryan, Rémi Boucher, Gidon Kremer, duo Mari & Håkon Samuelsen, Raschèr Saxophone Quartet) ja etno-muusikud (Sevara Nazarkhan, Hiroyuki Koinuma, Hayashi Eitetsu taiko-ansambel, Oda Yosuke), aga loomulikult ka enamik Eesti tippmuusikuid (Klaaspärlimäng Sinfonietta, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammekoor Collegium Musicale, ansamblid Hortus Musicus,  Arsis ja Orthodox Singers, Järvide “dünastia”, Eri Klas, Ivari Ilja, Peep Lassmann, Andres Mustonen, Risto Joost, Mikk Üleoja, Kalle Randalu, Irina Zahharenkova, Martin Kuuskmann, Helen Lokuta, Mati Turi, Priit Volmer jt), aga samuti leviartistid (Tõnis Mägi, Kadri Voorand, Liisi Koikson, Ivo Linna, Sivi Vrait, Tarmo Pihlap, Tanel Padar, Lenna, Anne Veski, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, ansamblid Vitamiin, Kukerpillid). Lisaks tavapärastele akadeemilistele kontserdisaalidele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval Hannoveris, Roerichi Muuseumis, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti erinevatel laulupidudel, Valges Majas Washingtonis, budistlikus templis Jaapanis, UNESCO 50nda juubeli üritustel Strasbourgis, Lužniki spordiareenil Moskvas… Peeter Vähi teoste kirjastajad on ERP, Erdenklang Musikverlag, Edition 49, CultureWare Music Publ, Eres Edition ja Maren Musikverlag. Tema muusika kõlab enam kui 70 heliplaadil (arvestamata noorpõlves loodud pop-muusikat), sealhulgas 12 autoriplaadil.

Kontserdiprodutsendina on Peeter Vähi töötanud selliste artistidega nagu José Carreras, Montserrat Caballé, Cristoph Eschenbach, Neeme ja Paavo Järvi, Vadim Repin, Gidon Kremer, Pekingi Ooper, Covent Gardeni kammerorkester, ansambel Kodō, Kitaro, Ravi Shankar, Anoushka Shankar jt, olnud kahel korral (1992, 1995) Arvo Pärdi Festivali kunstiline juht, samuti Eesti kultuurifestivalide kunstiline juht Jaapanis ja Saksamaal, teinud produktsioone Euroopa Kultuuripealinnadele. Tema kui salvestusprodutsendi helindid kõlavad rahvusvahelistes linateostes nagu “Alexander” (2004), “Perfume: The Story of a Murderer” (2006), ” Bosch: The Garden of Dreams” (2016), “The New Pope” (2020)…

 

Pooleliolevad teosed

Blue Collage viiulile, tšellole ja sümfooniaorkestrile
● 2022 tuubale ja kammerorkestrile, kavandatud esiettekanne 2022, Toomas Oskar Kahur (tuuba) ja Tallinna Kammerorkester, tellija Tallinna Kammerorkester


PeeterVahi350Teoste nimekiri
Diskograafia
Pressiarvustused
Artiklid, raamatud
Fotod, näitused

Fotod allalaadimiseks: Peeter Vähi (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, RGB, 5.4 MB); Peeter Vähi (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, RGB, 4 MB); Peeter Vähi Omaanis (foto T Jokinen, 2003, jpg, 300 dpi, 840 KB); Peeter Vähi Indias (foto T Pruuli, 2003, jpg, 300 dpi, 1759 KB), žarž (autor Andres Adamson, Pärnu Postimees, 2007, jpg, 1.8 MB), Peeter Vähi (Tallinn, 2010, photo by M Puškarev, jpg, RGB, 300 dpi, 3.3 MB); Peeter Vähi klaveri taga (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, RGB, 5.75 MB); Peeter Vähi oma stuudios (Tallinn, 2012, foto Kaupo Kikkas, jpg, monokroomne, 4.5 MB); Peeter Vähi (Tjan-šan, 2017, foto Tiina Jokinen, jpg, RGB, 3 MB)

Täiendav info internetis:
Vikipeedia (inglise, saksa, farsi, ukraina, eesti, aserbaidžaani, soome, egiptuse araabia k)
Academic Dictionaries and Encyclopedias (saksa k)
Teoste nimekiri (prantsuse k)
Eesti Muusika Infokeskus (eesti, inglise k)
Eesti Heliloojate Liit (eesti k)
Edition49 (eesti, inglise, saksa, prantsuse k)
Tähelaev (ETV, 2012, 73 min)