MAARJA MAGDALEENA EVANGEELIUM

Klaaspärlimäng 2027

07/07/2027 19:00

Tartu Pauluse kirik

Festival Klaaspärlimäng 2027
K 7. juuli kell 19, Tartu Pauluse kirik (Riia t. 27, Tartu)
MAARJA MAGDALEENA EVANGEELIUM
Elina Nechayeva (sopran), Priit Volmer (bass, RO Estonia), Riia Toomkiriku Poistekoor, segakoor Latvija, Läti Riiklik Sümfooniaorkester

Peeter Vähi
I Peuangelion kata Marihamm / Maarja Magdaleena evangeelium
II Jeesuse aaria “Kõik loodus, kõik moodustised, kõik olendid…”
III Maarja Magdaleena aaria “Ärge nutke ega kurvastage…”
IV Ma ei näinud sind laskumas…
V Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu
VI Öelge mis tahate sellest…
VII Peuangelion kata Marihamm / Maarja Magdaleena evangeelium

Peuangelion kata Marihamm, II osa – Jeesuse aaria “Kõik loodus, kõik moodustised, kõik olendid…”, fragment, 4 min 21 sek, mp3)

Mary Magdalene Gospel

Ajaloost on teada vokaal-sümfoonilisi suurvorme, mis põhinevad Uue Testamendi evangeeliumitekstidel. Tuntumad nende hulgas on Bachi passioonid. Vähem teatakse gnostilistest evangeeliumidest; erilise müstikalooriga on kaetud Juuda ja Maarja Magdaleena evangeeliumid. Viimatinimetatu on apokrüüfiline tekst, mis leiti Egiptusest. See koptikeelne käsikiri pärineb V sajandist, kuid selle ala üks tunnustatumaid autoriteete Karen L. King oletab, et evangeelium on algselt kirja pandud kreekakeelsena II sajandil või koguni Jeesuse Kristuse eluajal. Vähi oratooriumis on ära kasutatud kopti käsikirja kogu säilinud tekst.

Tavaliselt nimetatakse evangeeliumitekstidel põhinevaid suurvorme passioonideks, kuid antud juhul poleks see õigustatud, kuna Maarja Magdaleena sõnum erineb Johannese ja samuti sünoptilistest evangeeliumidest. Maarja ei jutusta tavapärast Jeesuse kannatuslugu, siin esitatakse Jeesuse filosoofilisi ja eetilisi tõekspidamisi, millega vahelduvad apostlite skeptilised ja kohati isegi kadedad repliigid. Olgu siinkohal näiteks kaks fragmenti:
• Lunastaja ütles: “Kogu loodus, kõik moodustised, kõik olendid eksisteerivad üksteises ja üksteisega koos ning nad muutuvad jälle tagasi omaenda juurteks. Sest mateeria olemus muundub ainult omaenda olemuse juurteks.”
• Andreas sõnas vendadele: “Öelge, mis tahate sellest, mida ta meile rääkis. Vähemalt mina ei usu, et Lunastaja midagi sellist on öelnud. Sest igal juhul kannavad need õpetused veidraid ideid.” Peetrus /…/ küsis neilt Lunastaja kohta: “Kas ta tõesti rääkis isekeskis naisega meie teadmata ja mitte eest varjatult? Kas tõesti peame pöörama oma palged ja kuulama teda? Kas ta eelistas teda meile?” /…/ Leevi vastas: “… kui Lunastaja pidas teda vääriliseks, siis kes oled sina, et teda ära tõugata? Lunastaja tundis teda kindlasti väga hästi. Seetõttu armastaski ta teda rohkem kui meid.”

Kopti keel kuulub afro-aasia keelte hulka ning seda räägiti Egiptuses kuni XVI sajandini. Kirjakeeles kasutati kreeka tähestikku ning lisaks veel kuut hieroglüüfkirjast tulenevat demootset kirjamärki. Kopti keeles on mitmeid dialekte, nede hulgas olulisemad bohaiiri ja sahiidi. Neist esimene on tänini kasutusel kopti kiriku liturgias, kuid teine on täiesti käibelt kadunud. Kahjuks on Maarja evangeelium kirja pandud just nimelt sahiidi dialektis. Kuna seda keelt enam ei kõnelda, on äärmiselt raske taastada selle algupärast hääldust, mistõttu võime oletada, et ka käesoleva oratooriumi latiniseeridud häälduspõhises tekstis on ebatäpsusi.

Andkem sõna heliloojale: “Ma pole püüdnud luua kopti liturgia stilisatsiooni. Kopti kirikule viitavad partituuris vaid mõned üksikud löökpillid (sistrum,  egiptuse trummid), needki omavad pigem sümboolset tähendust. Siinkohal tahaksin avaldada siirast tänu teoloog dr. Jaan Lahele, kes konsulteeris kopti keele ja häälduse osas, samuti tänan Arvo Pärti, kes varustas mind arvukate kopti liturgiate salvestistega.”

Peale esiettekannet pälvis teos Balti Assamblee Kunstipreemia (2013) ja meedias kõlasid vaimustavad järelhüüded:
“Uskumatult ilus ja ülimalt vägev!” õhkasid pärast kontserti nii muusikud kui ka tavakuulajad. “Sellise mastaabiga teoseid sünnib Eestis võib-olla kord viiekümne aasta kohta” kommenteeris Risto Joost… Üks saalis viibinud Läti helilooja lausus: “Olen juba pikka aega arvanud, et kogu muusika on maailmas ära kirjutatud ja rohkem pole heliloojatel vaja vaeva näha. Võtan siinkohal oma sõnad tagasi – ilmselt oli siiski veel midagi ütlemata.” (Linnaleht, 25.08.11)
“On raske iseloomustada Peeter Vähi teost (mis on kahtlemata meistriteos), sellesse põimitud mõjusid ja nootide vahele peidetud raskesuurtükiväge. 65-minutilises musikaalses, emotsionaalses, tundlikus ja isegi gootilikus purskes võib kuulda nii palju muljeid… Koori, samuti ka orkestri esitus on rabav. Kohati tunduvad Verdi “Reekviemi” forte fortissiomo’d sellega võrreldes üksnes lapsemänguna.” (Eņģelis, 24.08.11, Läti)

Detailsem info (inglise keeles)


Vaata festivali täielikku kava

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, koduleht
Hannah Greete Verbeek – muusikateadlane, toimetaja
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Reno Hekkonens – turundus, PR
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Pauluse kirik, Heino Elleri Muusikakool, Kadri Leivategija, Tõnis Tamm, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud


Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.

          

Eesti Kultuurkapital