FESTIVALI PÕHIPROGRAMM: TARTU JAANI KIRIKUS, 8.–13. JUULI 2027 *

● N 8. juuli kell 19
AVAKONTSERT – VIOLET WINDS
Pühendatud Maestro Neeme Järvi 90. sünnipäevale
Raschèr Saxophone Quartet (Saksamaa), Soo-Young Lee (bassett-klarnet, Lõuna-Korea), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Kasper Joel Nõgene
Mozart, Vähi, Feklina (esiettekanne)

Pühendus Neeme Järvi väärikale sünnipäevale pole juhuslik ning põhjuseks pole üksnes festivali korraldajate ülisõbralikud suhted Maestroga. Neeme Järvi on ainuüksi käesoleval kümnendil kahel korral juhatanud Klaaspärlimängu avakontserte, käesoleva kontserdi programm on osaliselt tema koostatud, ka klarnetisolist Soo-Young Lee on tema valik, ning vähetähtis pole ka fakt, et tänane dirigent Jasper Joel Nõgene on oma dirigeerimisoskusi lihvinud just Maestro juhendamisel.

● R 9. juuli kell 19
LA PAZZIA SENILE / VANADUSNÕTRUS
Helen Lokuta – (metso)sopran (RO Estonia), Triin Ella – alt (RO Estonia), Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen
Banchieri

Adriano Banchieri (1568–1634) madrigal-komöödia “Vanadusnõtrus” värvikad peategelased on etendust alustav ja lõpetav Veider Kuju, vanaldane Murano saarelt pärit Veneetsia kaupmees Pantalone, doktor Graziano, armunud noormees Fulvio, lihtsameelne teener Burattino, armunud neiu Doralice ja kurtisaan Lauretta.

● R 9. juuli kell 21.30
Esineja ja kava pole veel kinnitunud

● L 10. juuli kell 19
BEETHOVEN – 200†
Wiener Kammersinfonie (Austria)
Beethoven, Sibelius, Korngold

Tänavu möödub 200 aastat klassikalise perioodi suurima sümfonisti Ludwig van Beethoveni surmast. Omamoodi “juubilarid” on ka Jean Sibelius ja Erich Korngold, kelle lahkumist meie hulgast tähistab samuti ümmargune number. Vaatamata kurbadele daatumitele pole kontserdi kava kaugeltki morbiidse alatooniga, kohati pigem tantsuline.

● L 10. juuli kell 22
SENASE Trio (Kolumbia)

Senase Trio moodustavad kolm Kolumbias sündinud õde-venda: Natalia Castrillón (harf, vokaal), Sebastián Castrillón (tšello, laul) ja Sergio Castrillón (modifitseeritud tšello, vokaal). Kuigi kõigil kolmel muusikul on põhjalik akadeemiline klassikalise muusika haridus, saavad nende heliloomingus kokku klassika, Lõuna-Ameerika juured, meditatiivne rahu ja ekspermentaalne improvisatsioon.

● P 11. juuli kell 11 (sissepääs vaba)
KONTSERT-LITURGIA
Õpetajad Triin Käpp ja Naatan Haamer, segakoor Cantate Domino, Kaisa Kuslapuu (orel, dirigent)

● P 11. juuli kell 19
中国圆号重奏团 – HIINA METSASARVE-ORKESTER, kunstiline juht Yi Man
Hiina traditsiooniline ja Lääne klassikaline muusika

● E 12. juuli kell 19
NIETZSCHE CONTRA WAGNER
Tähe-Lee Liiv (klaver)
Nietzsche, Wagner, Beethoven, Schumann

Kui joonistaksime Tartu kesklinna ümber mõttelise, vähem kui kilomeetrise läbimõõduga ringi, siis sellesse mahuksid Tartu Vaim, Jaani kirik, Hermann Hesse juured, Klaaspärlimäng, Nietzsche, Wagner… Tartu väikekirjastuselt Vabamõtleja ilmus hiljuti „Friedrich Nietzsche. Võimu tahe, nihilism ja dekadents“, Vanemuises on jätkuvalt töölaulal gigalomaaniline Nibelungide tetraloogia.
Nõnda siis keskendugem eelkõige Nietzschele ja Wagnerile, aga… Robert Schumann oli noore Nietzsche üks kõige otsesemaid muusikalisi eeskujusid, hoolimata sellest, et filosoof hiljem Schumanni loomingut kritiseeris,. Nietzsche klaveripaladele on omane schumannlik intiimsus ja  poeetiline programmilisus. Beethoveni dramaatilisus ja tundelisust imetles Nietzsche samuti. Tema teostest kumab läbi püüd saavutada beethovenlikku kangelaslikkust ja jõulisust, seda on hästi tunda näiteks klaveripalas „Heldenklage“ („Kangelaslein“).
Aga filosoofi suhetest Wagneriga annab pildi Peeter Vähi 1990-ndatest aastatest pärit alljärgnev artikkel pealkirjaga „Nietzsche contra Wagner“.

● E 12. juuli kell 21.30
ANTIPOODID 1685
Indrek Leivategija (tšello), Elena Klionsky (klaver, USA)
Bach, Scarlatti

Millalgi aastaid tagasi leidis Klaaspärlimängu raames aset kontsert “Fenomenaalne 1953”. See aastakäik oli tõepoolest fenomenaalne, sest ilmavalgust nägid Mustonen, Rannap, Eespere, Kaljuste… Euroopa muusikaajaloo mastaabis oli erakodrne aasta 1685, mil sündisid barokkmuusika kolm suurkuju – Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti -, kes vaatamata ühisele kultuurilisele aegruumile olid antipoodid nii loojatena kui inimestena.

● T 13. juuli kell 19
Esineja ja kava pole veel kinnitunud

On kujunenud traditsiooniks, et Klaaspärlimängu kontsertidel leiab aset live-maalimine ning festivali jooksul muunduvad esialgsed tühjad või pool-valmis lõuendid kunstiteosteks. Varasematel aastatel on olnud kunstnikeks Liis Koger, Heleliis Hõim, Kalev Mark Kostabi, Anna Litvinova, Tarrvi Laamann, Mirjam Hinn ja Navitrolla. Vaadakem, kelle pintslitõmmete läbi jäädvustuvad kontsertidel esitatatavad oopused ning nende tekitatud maagilised vibratsioonid sel korral… Igatahes jäävad maalid näitusena kirikuseintele rippuma juulikuu lõpuni, kuid soovijatel on võimalik meelepärane maal omandada festivali lõpus asetleidval oksjonil.
ERPi seni ainus koostöö tollal veel noorukese Robin Nõgistoga leidis aset tosinkond aastat tagasi, toona osales ta DVD “In the Mystical Land of Kaydara” produktsioonis videokunstnikuna, sel korral aga hoopis uues kontekstis.
Robin Nõgisto kuulub Eesti tänase kunsti skeenel oma generatsiooni kõige omanäolisemate tegijaite hulka. Aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud Nõgisto suudab köielkõndija osavusega püsida tasakaalus institutsionaalse ja subkultuuri ahtakesel piirialal. Tema unikaalne pop-psühhedeelne käekiri on eksimatult äratuntav – detailirohked, sageli neoonsetes värvitoonides kompositsioonid, kus popkunsti sümbolid põimuvad luupainajalike, otsekui teisest maailmast pärit figuuridega. Sillerdava pinnakihi all võib teinekord aimata ühiskonnakriitikat, mis mõistab hukka mõõdutundetut globaalset tarbimist. Lisaks lõuenditele on kunstniku kaubamärgiks kujunenud monumentaalsed seinamaalingud, samuti tegevus videokunsti sfääris, mida iseloomustab teatud rokilik või koguni pungilik vägi. Kokkuvõttes on Robin Nõgisto “paha poisi” kuvandiga tipp-professionaal, kelle on omaks võtnud nii puritaanlikud kunstikriitikud, muuseumifondid kui ka kaasaegse popkunsti friigid.
Robin Nõgisto on kolmel korral valitud AkzoNobeli kunstipreemia nominendiks ning aastal 2024 pälvinudki selle ihaldusväärse autasu. Tema isikunäitus Pariisis valiti 2024. aasta olümpiamängude kultuuriprogrammi “Olympiade Culturelle”.

* Hetkeseisuga festivali korraldajad reserveerivad endale õiguse teha festivali kavas ning esinejate nimistus muudatusi. Täpsem ja detailsem programm avaldatakse detsembris 2026.

Festivalipassid saadaval Piletilevis alates 19. oktoobrist 2026

Tagasivaade mullusele festivalile