KLAASPÄRLIMÄNG 2021

08/07/2020 - 14/07/2021

Tartu Jaani kirik

GLASPERLENSPIEL FESTIVAL 2020
KLAASPÄRLIMÄNG 2020
May 15, 2020
ORIENT FESTIVAL 2020
January 13, 2020

See ongi ju muusika saladus, et ta nõuab meilt üksnes hinge.
Hermann Hesse

NELITEIST SUVE KLAASPÄRLI MUUSIKARIIKI TARTUS

Kui „Klaaspärlimäng“ omal ajal Tartus alustas, võis öelda, et klaaspärlimängijad avavad ja lõpetavad Tartu suve. Niivõrd habras ja ettevaatlik oli toonase Tartu kultuurisuvi, millest põgeneti ja loodeti leida head kosutust mistahes kuumast kohast. Täna võib öelda, et Tartu on Eesti kultuurielu kuumim koht – ja seda aastaajast hoolimata. Veelgi raskem on tänasest kultuuriaastast leida vaba nädalat, et sinna mõni uus ja äge festival kodustada. Aga seda juhtub ikkagi, sest Tartu on kuum koht ja mahutab head mõtted alati ära.
14 suve Tartus – nende aastatega on „Klaaspärlimäng“ omandanud Tartus erilise koha ja kõla, hea aura ja suure publikuootuse. See näitab, et üks festival on Tartu ja tartlaste ning meie külaliste jaoks korda läinud. Ja kindlasti läheb edasigi.
„Klaaspärlimäng“ on ainus omanäoline väärtmuusika festival Tartus, mis otsib häid emotsioone väga varajasest helide maailmast, tõmmates endaga kaasa muusikalisi puuteid ja meeleolusid kõikidest sajanditest. Seda kokku sõlmides tänaste ja uute kõlade ja värvidega, kirjanduse ja kunstiga – nõudes meilt üksnes hinge. Ja kui seda kõike raputada, saabki tulemuseks vaid publiku vaimustus ja paremaks saamine. Olen varemgi öelnud, et „Klaaspärlimäng“ loob festivaliajaks Tartusse omamoodi muusikariigi, mis peidab end küll linnakära eest kirikuseinte vahele, kuid samas avab ennast kogu maailmale ja tänulikele kuulajaile. Siin esinevad maailma tippmuusikud ja -orkestrid, dirigendid ja solistid. Selle muusikariigi kodakondsed tahavad paljud olla.
Tartu on kultuuri täis linn. Maailma kirjanduslinnana ja 2024. aastal Euroopa Kultuuripealinnana on meil rõõm oma linna jagada maailmakultuuri tippsündmustega. Mida aeg edasi, seda olulisemateks muutuvad Tartule kontaktid ja head sõbrad igast maailmanurgast. Teekonnal Euroopa Kultuuripealinnaks on meil seda julgustavam toetuda tugevale maailma kõnetavale festivalile ja loota, et „Klaaspärlimängu“ helid jäävad Tartut veel pikkadeks aastateks saatma. Usun, et kultuuripealinna aastal ulatub „Klaaspärlimäng“ ka Lõuna-Eesti rohketesse paikadesse, kellega Tartul on kultuuripealinna aastaks head koostöölepingud sõlmitud.
Õnnitlen Estonian Record Productionsi peret 20. sünnipäeval ja soovin teie ettevõtmistele häid helisid ja värve. Head käekäiku ja mõnusat Tartu festivaliaega!

Urmas Klaas
Tartu linnapea


EEL-KONTSERT

• K 7 juuli kell 20 Põlva Kultuurikeskus (koostöös festivaliga Orient ja Põlva Kultuurikeskusega)
INDIA KAJAD
Hindol Deb (sitār, India), kaastegevad Florian Schiertz (tablā) ja Peeter Vähi (tānpurā, kommentaarid)
Kavas Põhja-India klassikalised pärastlõuna – ja õhturāgad Gaud Sarang, Pūrvī, Kedār ja Gāawatī, bengali rahvaviis “Amar Antare Bairagir Lau Baje”

 

FESTIVALI PÕHIPROGRAMM TARTUS 8–13 JUULINI

N 8 juuli kell 19 Jaani kirik
KREMER & KREMERATA: Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, Kremerata Baltika

AVAKONTSERT JA FESTIVALIPASSID VÄLJA MÜÜDID! Veel saadaval piletid ülejäänud kontsertidele.

• R 9 juuli kell 19 Jaani kirik
ELLUJÄÄNU VARSSAVIST: Eesti Rahvusmeeskoor, Sten Lassmann, Mikk Üleoja

R 9 juuli kell 22 Jaani kirik
HILISÕHTU RĀGA: Hindol Deb & Florian Schiertz

L 10 juuli kell 19 Jaani kirik
EDASI-TAGASI ROOMA-VENEETSIA: Maya Amir, Barrocade, Andres Mustonen

L 10 juuli kell 22 Jaani kirik
DANTE NOKTURN: Põhineb suure meistri peateosel LA DIVINA COMMEDIA, kontsert-etenduse kuraator – Marius Peterson

P 11 juuli kell 15 “Autovabaduse” puiestee (koostöös Tartu linna ja Tiigi Seltsimajaga, tasuta)
RÜTMIRÄNNAK AHVENAGA: Ahven & Peeter Vähi

P 11 juuli kell 22 Jaani kirik
REKTORID I / TIIVULISED OLENDID: Peep Lassmann

E 12 juuli kell 19 Jaani kirik
REKTORID II / PÕHJA …: Ivari Ilja

E 12 juuli kell 22 Jaani kirik
MAARJA MISSA: Maria Faust Band, Collegium Musicale, Endrik Üksvärav

T 13 juuli kell 19 Jaani kirik
ARABESKID: Hans Christian Aavik, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Andres Kaljuste


Koroonapandeemiast tingitud reisipiirangute tõttu jätavad korraldajad endale õiguse teha festivali kavas muudatusi.

Kunstinäitused : 8–31 juuli Jaani kirik
• MEISTRI UNIVERSUM
Nikolai Roerichi maalide reproduktsioonid Rahvusvahelise Roerichite Keskuse kollektsioonist

Nikolai Roerich oli suur kunstnik ja fenomenaalne isiksus, kel olid märkimisväärsed sidemed ka Eestiga. Nimetagem siinkohal reise Tallinnasse ja Haapsallu, Eesti-teemalisi maale, tegevust “ümber Eesti” (Narva jõe tagune Izvara mõis, Petseri klooster, Pihkva kubermang, Soome). Õnnelik saatus on ka mind kaudselt kokku viinud selle erakordse inimese loomingu ja tegemistega. Endiselt püsivad meeles mu kunagised autorikontserdid Roerichi Muuseumis Moskvas, ent veelgi enam on hinge läinud kulgemine Roerichite Sise-Aasia ekspeditsiooni (1923–1928) radadel Ida-Turkestanis, Mongoolias, Indias, Kashmiris, Ladakhis, Tiibetis, Altais, Siberis … läbides Gobi ja Taklamakani kõrbeid, liikudes Karakorumi, Himaalaja, Tjan-šani ja Kunluni lumiste tippude vahel.
Nikolai Roerichi maalide reproduktsioonide näitus on teoks saanud Rahvusvahelise Roerichite Keskuse, N. K. Roerichi-nimelise Muuseumi, Eesti Roerichi Seltsi ja Klaaspärlimängu koostöös. Aga miks reproduktsioonid, miks mitte originaalid? Segadust, mis on toimunud Venemaal asuvate Nikolai Roerichi, aga ka tema poja Svjatoslav Roerichi maalide ümber, on võimatu kirjeldada festivalibrošüüri nappidel lehekülgedel. Lühidalt: 2017. aasta märtsis ilmus Moskvas asuva, ühiskondlikel (st mitte riiklikel) alustel tegutseva Roerichi Muuseumi territooriumile umbes 60 Venemaa Siseministeeriumi uurimisorganite töötajat, keda turvasid relvastatud sõdurid – see oli kunstiteoste röövimise nii-öelda “eelmäng”. Kuu hiljem tegutseti juba otsustavamalt, OMON-lased hõivasid muuseumi, kaasa viidi kõik väärtuslik, sealhulgas sadu maale, arhiiv, dokumendid … Muuseumi interjöör sai vandalistliku hävitustöö osaliseks. See kõik toimus Venemaa Kultuuriministeeriumi heakskiidul. Kes teema vastu enam huvi, leiab täiendavat infot siit. Kuigi oleme käesoleva näituse nimetanud “Meistri Universum”, võiks see samahästi olla pealkirjastatud “In memoriam Roerichi Muuseum”.
Lubage siinkohal avaldada näituse ettevalmistamise eest tänu Jelena Aleksandrovale ja Eduard Krampile.
PV

 

KLAASPÄRLI REMIX – Tarrvi Laamanni live-maalide näitus
Näituse 10 akrüülmaali suurusega umbes 100 ×100 cm müüakse oksjonil 13. juulil vahetult festivali viimase kontserdi järel (orienteeruvalt kell 20.45–21.30).

Tarrvi Laamann (sünd 1973) on Eesti kunstnik ja DJ, kes on tuntuks saanud eelkõige oma graafikaga (ksülograafia ja Moku hanga), mis evib hipilikku maailmaarmastust ja vabaduseiha. Laamanni iseloomustab ergas jõuline ning julge joonega laad, külluslikkus, mida mõjutusi võiks ehk otsapidi leida reggae-kultuurist. 1998 aastast alates on Laamann korraldanud igakuiselt Bashment nimelisi muusikaõhtuid. Ta on ka vabade kunstide lektor Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Pallases ning ühtlasi juht Jamaica-termalistel kultuurireisidel. Tarrvi on üles astunud mõistagi oma mõlemas “kodus” Jamaical ja Eestis, sga samuti Jaapanis, Islandil, Venemaal, Soomes, Leedus jne.


8. juulil kell 15 Tartu Raekojas: ümarlaud Tema Kõrguse Karl von Habsburgi eestvedamisel teemal “Kultuuriväärtuste kaitse eriolukorras” (ainult kutsetega)

9.–13. juulil kell 11–16 Elleri-koolis: meistriklassid koostöös Herman Braun Foundationiga. Jälgige reklaami!

Soovime festivali korraldamisel edaspidi senisest enam arvestada publikuga, seetõttu oleksime tänulikud, kui kontserdikülastajad vaevuvad täitma festivalibrošüüri vahel oleva lühikese anonüümse küsimustiku ning jätma selle piletööri kätte. Vastanute vahel loositakse välja 3 festivalipassi järgmisele Klaaspärlimängule. Loosimisel osaleda soovijatel palume küsitluslehele kirjutada oma e-aadress.


Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Taavet – kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Kaidi Ugandi – Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer
Meeta Morozov – kavaraamatu tekstid, tõlked
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Mart Kivisild – kujundus
Tarmo Tuvike – turundus, PR
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, veebiülekanded, koduleht
Marje Hansar – sotsiaalmeedia

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Kaupo Kiis, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Toyota, Itaalia Saatkond, Greta-Carina Kanter, Madli-Liis Parts, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Juhani Jaeger, Rahvusvaheline Roerichi Ühing, Eesti Roerichi Selts, Klassikaraadio, Urmas Sõõrumaa, Elleri-kool, Kadri Leivategija, Kristel Leppik, Maara Parhomenko, vabatahtlikud

Meedia vastukaja, arvustused

Järgmine festival: 7–12 juuli, 2022


Varasemad festivalid: 2020; 2019; 2018; 2017; 2016; 2015; 2014; 2013; 2012; 2011; 2010; 2009; 2008; 2007; 2006; 2005; arhiiv (2003 ja 2004)
Meedia vastukaja

Toyota Baltic AS
Eesti Kultuurkapital
Tartu
Festival Orient