In English

JUBILATE! Tänavune festival on mitmeski mõttes juubelihõnguline. Kuna Tartus asetleidev Klaaspärlimäng on Pärnus aastal 1995 alustanud festivali otsene mantlipärija, siis on põhjust tähistada 30. sünnipäeva. Festival ei jäta tähelepanuta ka eestimaiseid juubilare – Märt-Matis Lill (50), Peeter Vähi (70), Arvo Pärt (90). Stiililise kõrvalekaldena kõlavad festivalil ka sulnid valsid ning on tunda ehtsat Viini hõngu, sest valsikuninga Johann Strauss juuniori sünnist möödub 200 aastat.

Piletilevis saadaval kontsertide piletid, festivalipass ja Plusspass.

● Klaaspärlimäng esitleb:

R 20. juuni 2025 kell 19
Jämaja kirik, Torgu kuningriik, Saaremaa
MÜSTILINE ÜHINEMINE
Kanada superkitarrist Rémi Boucher ja helilooja Peeter Vähi tähistavad ühiskontserdiga 30 aasta pikkust muusikalist sõprust ja loomingulist koostööd. Lisaks nimetatutele on laval suurepärased külalismuusikud Heili Rosin-Leivategija (flööt) ja Marie-Helen Aavakivi (viiul). Kavas Rodrigo, Vähi, Boucher, Lecuona… muuhulgas on kavas maailma kitarrimuusika absoluutne hitt “Concierto de Aranjuez” ja mõistagi ka kontserdile nime andnud India-aineline “Müstiline ühinemine”.
Piletid Piletilevist.

FESTIVALI PÕHIPROGRAMM: TARTU, 10.–15. JUULI 2025

● N 10. juuli kell 19 Jaani kirik
Hans Christian Aavik (viiul), Klaaspärlimäng Sinfonietta, kontsertmeister Arvo Leibur, dirigent Kristiina Poska
Mozart, Hallik (esiettekanne)

„Transience” – ladinakeelsest transientia, mis tähendab midagi mööduvat – peegeldab hetke ilu, mis ei püsi, aga jätab jälje. Just sellest sõnast ja selle tähendusest teos inspiratsiooni ammutab. See on kohalolu, mis ei nõua, vaid puudutab ja liigub edasi. Kõik on juba teel, ka siis, kui me seisame. Aeg murdub ja kihutab meist läbi nagu valgus. Iga hetk on plahvatus – ja samas peaaegu vaikus. Kuskil sügaval, mõtte allhoovuses, liigub miski, mida ei saa sõnastada, ent mis paneb meid otsima, igatsema. Vormid tekivad ja hajuvad, kuid ei kao – nagu mälestused, mis jäävad, ilma et neid peaks nimetama. See ei ole rahu ega seletus, vaid liikumine. Hetk, mis just ilmub – ja kaob. Ja ometi jääb alles. Teises tiheduses. (Elis Hallik)

● R 11. juuli kell 12 Jaani kirik
KESKPÄEVA MUUSIKATUND (sissepääs prii)
MINIKONTSERT JA VIKTORIIN
Johan Randvere (klaver), Margus Saar, auhinnad (heliplaadid)

● R 11. juuli kell 19 Jaani kirik
MISSA VOTIVA
Tom Ben Ishai – sopran, Sharon Yelin – alt, Omri Aizenbud – tenor, Noam Perl Treves – tenor, Alvar Tiisler – bass, Kammerorkester Barrocada, segakoor Moran Singers (Iisrael), dirigent Andres Mustonen
Jan Dismis Zelenka, Tomas Louis de Victoria

● L 12. juuli kell 19 Jaani kirik
STRAUSS & STRAUSS
Wiener Kammersymphonie (Austria)
Johann Strauss junior (200 aastat sünnist), Richard Strauss

Richard Straussi barokset vaimu elustav süit “Le bourgeois gentilhomme” algab avamänguga, mis ilmestab kodanlase Jourdaini Pariisi majapidamise vilgast igapäevaelu. Järgnevad osad kujutavad Jourdaini püüdlusi mõjuda usutavalt aristokraatlikuna. „Menuetis“ õpib Jourdain tantsukunsti. „Vehklemisõpetajas“ saabub vaskpillide ja klaveri saatel majesteetlik õpetaja, ent leebe ja voolav teema keelpillidel annab mõista, et Jourdain ei suuda veheldes mõjuda kuigi hirmutavalt. Järgnevas kolmes osas kasutab Strauss Jean-Baptiste Lully tantsusid muusikalise alusmaterjalina, tehes seeläbi kummarduse heliloojale, kes komponeeris muusika Molière’i komöödia esmaettekandeks 1670. aastal. Intermezzo tutvustab krahv Dorante’i ja tema armsamat Dorimène’i, kes Jourdaini unistust aadliseisusest oma huvides ära kasutavad. Rafineeritud ja tasakaalukas muusika mõjub irooniliselt, ilmestades suurepäraselt nende tegelaste moraalset kahepalgelisust. Orkestrisüit lõpeb „Õhtusöögiga“, mille menüüd kasutab Strauss osavalt ära muusikalise huumori eesmärgil. Reini lõhe saabub lauda tsitaadiga Wagneri ooperist „Reini kuld“, itaalia stiilis valmistatud lambajalga saadab lammaste määgimist meenutav muusika Straussi enda sümfoonilisest poeemist „Don Quijote“ ning linnulihatoidud juhatavad sisse koidikul kõlav linnulaul „Roosikavalerist“ ning tsitaat aariast „La donna è mobile“ Verdi ooperist Rigoletto. Õhtu kulmineerub köögipoisi Viini valssi meenutava rõõmsameelse tantsuga.

● L 12. juuli kell 22 Jaani kirik
NORDIC JOURNEY
James D. Hicks (USA), orel
Rahvalaulude seaded, Oscar Petersoni seade, Gade, Isólfsson, Ore, Willscher, Leifs, Mikkelsen, Sixten, Takle

Nordic Journey. Canon, Partite e Fuga per Organo sopra il Corale “Sen…”, fragment, 2 min 21 sek, mp3, 128 Kbps. James D. Hicks (organ)

● P 13. juuli kell 11 Jaani kirik (sissepääs prii)
MISSA PIRITA KLOOSTRI LAULUDEGA
Õpetaja Triin Käpp, ansambel Heinavanker, Jaani koguduse segakoor (koormeister Kaisa Kuslapuu), organist Ene salumäe, helilooja ja muusikaline juht Margo Kõlar
Kõlar, rahvakoraalid

Sündmus on Klaaspärlimängu kontekstis mõnevõrra erakordne, sest on samaaegselt jumalateenistus ja kontsert, millest ei puudu ka meditatsiooni moment ja millest võtavad osa nii koguduse liikmed kui ka festivali “tavapublik”. Sündmus on piireületav muuski mõttes: üldiselt on tegemist luterliku missaga, kuid siit ei puudu teatud katoliiklik alatoon, nagu pealkirigi ütleb – Missa Pirita kloostri lauludega. Lisaks eestimaisele kirikumauusikale tavapärasele laulule ja orelile aitavad kõlapilti rikastada torupill ja elektroonika. Kõlavad “Kellade kamber”, “Oh võtkem Jumalat”, “Issand, halasta”, “Au olgu Jumalale kõrgel”, “Issand, kui auline on Sinu nimi”, “Halleluuja”, “Mina usun”, “Ma kiidan õndsaks Issandat”, “Püha”, “Meie Isa”, “Jumala Tall”, “Üht olen Issandalt palunud”, “Salve Regina”, “Kulla kalli armu Emä”, “Jumal, Sind me kiidame”.

● P 13. juuli kell 21 Jaani kirik
MÜSTILINE ÜHINEMINE
Kanada superkitarrist Rémi Boucher ja helilooja Peeter Vähi tähistavad ühiskontserdiga 30 aasta pikkust muusikalist sõprust ja loomingulist koostööd. Lisaks nimetatutele on laval suurepärased külalisesinejad Heili Rosin-Leivategija (flööt) ja Marie-Helen Aavakivi (viiul). Näha ja kuulda saab ka märksa eksootilisemaid pille. Kavas Rodrigo, Vähi, Boucher, Lecuona… muuhulgas on kavas ka kitarrimuusika absoluutne hitt “Concerto de Aranjuez” ja kontserdile nime andnud “Müstiline ühinemine”.

Marie-Helen Aavakivi omandas viiuli eriala magistrikraadi cum laude prof Alexander Fischeri juhendamisel 2012. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning kaitses 2019 doktorikraadi. 2023 pälvis Mariel-Helen Aavakivi I preemia rahvusvahelisel konkursil Vlll Dunabia Talents International Music Competition Ungaris Beethoveni Viiulisonaadi esituse eest koos pianist Anneli Tohveriga. Sama koosseisuga saavutati 2024 II preemia rahvusvahelisel konkursil Royal Maas Hollandis. 2020 nägi Aavakivi ja pianist Ralf Taali koostöös päevavalgust CD „DUO“ Brahmsi, Schuberti, Francki ja Tubina teostega. Aavakivi on solisti ja kammermuusikuna üles astunud arvukatel kontsertidel, osalenud 2008 Pekingi ja 2016 Rio de Janeiro olümpiamängude kultuuriprogrammides, Shanghai EXPO Euroopa päeva üritustel jm ning juhendanud viiuli meistriklassi Shenandoah’ Ülikoolis USAs. Ta on esinenud erinevatel konverentsidel ettekannetega Eesti viiulikoolkonna kujunemisloost, tema sulest ilmuvad artklid ja kontserdiarvustused ajakirjades. Marie-Helen Aavakivi kuulus 2006–2011 Euroopa Liidu Noorteorkestrisse, esinedes EUYO ll viiuli kontsertmeistrina Londoni Royal Albert Hallis festvalil BBC Proms, Amsterdami Concertgebouw’s, Berliini Konzerthaus’is jm. Aavakivi on töötanud Tallinna Kammerorkestris, teise kontsertmeistrina Rahvusooper Estonia orkestris ning tegutsenud aastast 2012 kammerorkestris Kremerata Baltica. Viiuldaja kasutuses on 2023–2025 olnud Johannes Paulseni 18. sajandi Saksa meistri hinnaline viiul koos Nicolas Rémy Maire’i 19. sajandi keskel valmistatud poognaga.

● E 14. juuli kell 19 Jaani kirik
VIHM PIINIAMETSAS
Trio Hans Christian Aavik – Triinu Piirsalu – Karolina Aavik
Bach, Milhaud, Märt-Matis Lill – 50 (“La pioggia nel pineto” / “Vihm piiniametsas”, esiettekanne), Kõrvits, Rääts

“Vihm piiniametsas” inspiratsiooniallikaks on suvise vihma kirjeldus itaalia ühe oma ajastu tuntuma luuletaja Gabriele D’Annunzio (1863-1938) luuletusest, mis poeetilise kire ja rafineeritud keelelise täpsusega kirljeldab vihmahoogu, mida luuletaja kogeb toskaana maaidüllis, Lucca lähistel. Vihm alustab ja lõpetab erinevaid helivooge, segunedes ja summutades piiniate, rohutirtsude, mere ja paljude erinevate taimede hääli. Kõik see kokku loob eriliselt vahemeremaaliku, hõrgu ja omal erilisel moel intensiivse poeetilise keskkonna, mille teljeks on kõiki meeli läbistav suvine vihmasadu. (Märt-Matis Lill)

● T 15. juuli kell 19 Jaani kirik
TANTSIDES LÄBI TEISPOOLSUSE
Elza Siliņa (viiul), Kristers Mārtņš Šīmanis (tšello), Kremerata Baltica (kontsertmeister Džeraldas Bidva, kunstiline juht Gidon Kremer)
Mendelssohn, Pärt, Vähi (“Tantsides läbi teispoolsuse”, esiettekanne), Vasks

On kujunenud traditsiooniks, et Klaaspärlimängu kontsertidel leiab aset live-maalimine ning festivali jooksul muunduvad esialgsed tühjad valged lõuendid kunstiteosteks, mis jäävad kirikuseinu kaunistama juuli lõpuni. Hiljem on soovijatel võimalik need maalid omandada. Varasematel aastatel on olnud kunstnikeks Liis Koger, Heleliis Hõim, Kalev Mark Kostabi, Anna Litvinova ja Mirjam Hinn. Sel korral jäädvustuvad kontsertidel esitatatavad oopused ning nende tekitatud maagilised vibratsioonid lõuendile Tarrvi Laamanni pintslitõmmetega.

Ajavahemikus 29. juunist 15. juulini kõlab Kaarsillal 24/7 Klaaspärlimängu-muusika (Elina Nechayeva, ERSO, Neeme Järvi, Peeter Vähi, loodushääled). Kuula fragmenti sellest: