● P 29. märts 2026 kell 17, Tallinna (!) Jaani kirik
Palmipuudepüha kontsert
MOZART. REEKVIEM – erilises kammerseades
Elina Nechayeva (sopran), Aule Urb (metsosopran, Rahvusooper Estonia), Anto Õnnis (tenor), Alvar Tiisler (bass), Piret Aidulo (orel), Klaaspärlimäng Sinfonietta (kontsertmeister Arvo Leibur), dirigent Andres Mustonen
Pääsmed saadaval Piletilevis
Mozarti (1756–1791) viimane oopus, klassikalise muusika kõigi aegade suurimate meistriteoste hulka kuuluv Reekviem, jäi heliloojal enneaegse surma tõttu lõpetamata. Töö viis sellisena, nagu me Reekviemi tänapäeval tunneme, lõpule Mozarti õpilane Franz Xaver Süßmayr. Mozarti varajase surma asjaolud on jäänud segaseks ning on põhjustanud 19. sajandil levinud kuulujutte, justkui oleks tema heliloojast kolleeg Antonio Salieri „konkurendi” mürgitanud (vt Puškini tragöödia „Mozart ja Salieri”). Vaata täpsemalt ja kuula teosest katkendeid siit.
● N 9. juuli kell 19
FESTIVALI AVAKONTSERT
Vytautas Kiminius (birbynė, Leedu), Martin Kuuskmann (fagott), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Kristiina Poska
Mozart, Vähi, Pärt
Vytautas Kiminius on üks kuulsamaid leedu rahvuspilli birbynė mängijaid ning esimene ja ainus Leedu interpreet, kes õpib birbynė‘t väljaspool kodumaad, tutvustades seda unikaalset pilli klassikalise repertuaari abil mitmel pool maailmas. Ühe tähelepanuväärse etteastena võib siinjuures nimetada birbynė mängimist 2015. aastal Deutsche Welle projekti „The Sound of Europe“ otseülekandes. Esimese muusikalise kõrghariduse omandas Kiminius Stasys Šimkuse nimelises Klaipeda konservatooriumis, järgnesid õpingud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias esmalt birbynė erialal (bakalaureusekraad 2014), seejärel magistrikraadid sümfooniaorkestri dirigeerimise erialal Juozas Domarkase käe all (2016) ning oboe erialal prof Robertas Beinarise klassis (2018). Edasine tee viis Kiminiuse internina Itaaliasse Verona Evaristo Felice Dall’abaco Konservatooriumisse, juhendajaks oboist Alessandro Baccini. Kiminius on võitnud grand prix rahvusvahelisel konkursil „Renaissance“ Armeenias, I preemia rahvusvahelise assotsiatsiooni „Menas ir švietimas XXI amžiuje“ konkursil ning on kolmekordne Jonas Švedase nim solistide konkursi laureaat. Leedu haridusminister on Kiminiust pärjanud diplomiga loominguliste ideede ning nende rakendamise eest Leedu laulupeo „Tu mums viena“ korraldamisel, samuti on Leedu president tunnustanud interpreedi rahvusvahelist tööd diplomiga (2013). Projekti „Reisiv noorteorkester“ raames on Kiminiusel olnud võimalus üles astuda nii solisti kui orkestrandina paljudes Euroopa riikides.
Peeter Vähiga seob Vytautas Kiminiust juba aastatepikkune loominguline koostöö. Käesoleval õhtul esitatav Byrbyne Concerto kõlas esmaettekandel koos Leedu Kammerorkestriga 2020. aasta Vilniuse Festivalil (videosalvestis nähtaval siin).
Martin Kuuskmann
• üks maailma juhtivaid fagotivirtuoose
• sündinud Eestis, elab ja töötab Ameerikas
• 2007 tema esitatud David Chesky Fagotikontsert Grammy nominent
• 2010 CD “Nonstop” (ERP) koos pianist Kristjan Randaluga
• astub sageli solistina üles New Yorgi Filharmoonia kontserdisarjades
• esineb prestiižsetes saalides nagu Carnegie Hall, Lincoln ja Kennedy Center jt
• koostöö paljude tuntud interpreetude ja dirigentidega, sh Järvide “dünastiaga”
• Absolute Ensemble asutajaliige ja Balti Noorte Sümfooniaorkestri puupuhkpillirühma kuraator
• kõrgelt hinnatud pedagoog, õpetab mitmes Põhja-Ameerika ja Euroopa muusikaülikoolis, meistriklassid, sh Usedomi festivali raames Saksamaal
• huvi kaasaegse muusika vastu on mitmeid heliloojaid (Erkki-Sven Tüür, Eino Tamberg, Gregor Huebner, Christopher Theofanidis, Charles Coleman, Gene Pritsker, David Chesky, Tõnu Kõrvits) ajendanud kirjutama talle fagotikontserte
• koostööst džässilegendi John Patitucciga sündis viimase Kapriis nr 1 fagotile ja keelpillidele, tänaseks kõlanud maailma paljudel kontserdilavadel
• New Yorgis tegutseva uue muusika ansambli Sequitur ja New Yorgi Lüürilise Kammermuusika Ühingu liige
• ERPi labeli all ilmunud CD “Bassoon Concertos” sai Grammy nominendiks
● R 10. juuli kell 12
KESKPÄEVA MUUSIKAPOOLTUND (sissepääs vaba)
Ulla Krigul (orel)
Bach
Ettekandele tulevad Chaconne ja fuuga d-moll ning Chaconne g-moll. Eriline on seejuures asjaolu, et kuigi nende kahe oreliteose noodid leiti juba aastakümneid tagasi, peeti seni nende autoriks Bachi kaasaegset viiuldajat ja heliloojat Johann Grafi. Alles eelmisel aastal sai lõplikult tõestatud, et nende tegelikuks autoriks on Johann Sebastian Bach. Tänaseks on mõlemad teosed kantud kõige viimastena Bachi teoste ametlikku nimekirja (Bach-Werke-Verzeichnis) numbrite all BWV 1178 ja BWV 1179. Festival Klaaspärlimäng omandas äsja Saksa muusikakirjastuselt Breitkopf & Härtel trükisoojad noodid ning usutavasti kõlab see muusika nüüd Eestis esmakordselt.
● R 10. juuli kell 21
MARIE ANTOINETTE & HARF
Elisabeth Plank (harf, Austria)
Marie Antoinette, F. Petrini, A.-M. Krumpholtz, J. L. Dussek, J. B. Krumpholtz, S.-F. de Genlis, Ph. J. Hinner
Marie Antoinette‘i tuntakse kui Prantsusmaa kuningannat, Louis XVI abikaasat, Püha Rooma keisririigi valitseja Franz I tütart, Prantsuse revolutsiooni ohvrit ja moeikooni. Kuid Marie Antoinette oli ka oluline kunstipatroon, ise kirglik harfimängija – ja ta muutis Pariisi oma ajastu harfimuusika keskuseks. Tollaste harfivirtuooside teosed kutsuvad teid sukelduma 18. sajandi Prantsuse õukonna maailma, et avastada moekaid žanre ja stiile, samuti Marie Antoinette’i kui persooni muusikalist külge.

Elisabeth Plank on rahvusvaheliselt tunnustatud Austria harfimängija, kes oma tähelepanuäratava solistitegevusega tõestab üldiselt pigem saatepilli staatuses oleva instrumendi erakordset akustilist ja visuaalset potentsiaali. Tema kätes muutub harf mitmekülgseks ja rohkete võimalustega pilliks, mis pakub rikkalikke kõlavarjundeid ja põnevat faktuurimängu. Ajakirja Harp Column sõnul eristab Planki juba esimesest noodist harfi ja selle väljendusvahendite erakordne valdamine. Lisaks vähetuntud teoste avastamisele ja tutvustamisele on harfirepertuaar tänu Planki tegevusele täienenud ka nüüdisloominguga mitmetelt kaasaegsetelt heliloojatelt.
Juba 17-aastaselt antud harfisti debüüdile Viini Konzerthausis on järgnenud ülesastumised maailmakuulsates saalides nagu Viini Musikverein, Berliini Konzerthaus, Grazi Musikverein jt ning koostöö orkestritega Camerata Bohemica Prague, Tüüringi Sümfoonikud, NFM Leopoldinum orkester, Wiener KammerOrchester ja Barockensemble der Wiener Symphoniker. Plank on võitnud hulgaliselt rahvusvahelisi konkursse Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Jaapanis ning 2014. aastal pärjati ta Šveitsi suveakadeemias „HarpMasters“ auhinnaga „Young Celebrity Master“. Aastatel 2019–2021 oli ta sarja „Great Talent“ raames Viini Konzerthausi juures resideeriv artist. Plank on ka ajaloo esimene harfimängija, kes valiti programmi New Austrian Sounds of Music saadikuks (2023–2024). Plank on salvestanud kolm tunnustust pälvinud sooloalbumit: „L’arpa notturna“ (ARS Produktion, 2017), „1825 – Echoes of Vienna on Historical Harp“ (Gramola, 2019) ja „musings“ (GENUIN, 2022). Viimastesse aastatesse mahuvad muuhulgas kontserdid Mehhikos, Colombias… ning Mozarti topeltkontserdi salvestamine ORF Radio-Symphoneorchester Wieniga plaadilabelile Alpha Classics.
Elisabeth Plank on omandanud kiitusega magistrikraadi Viini Muusika ja Esituskunstide kõrgkoolis Adelheid Blovsky-Milleri juhendamisel ning täiendanud end Mirjam Schröderi juures Viinis ja Fabrice Pierre’i käe all Brescias. 2020. aastast Plank on harfi kaasprofessor Viini Muusika ja Esituskunstide kõrgkoolis.
● L 11. juuli kell 19
KLASSIKATÄHT 2025
Havryl Sydoryk (klaver ja klavessiin)
Barokimeistrid, Dutilleux, Sydoryk
● L 11. juuli kell 22
MANTRA TEE
Martin Kuuskmann (fagott, dung-chen), Peeter Vähi (klahvpillid, löökpillid, kompositsioonid/arranžeeringud)
Martin Kuuskmanni ja Peeter Vähi muusikaline koostöö on kestnud juba veerand sajandit: aastatel 2000–2001 valmis muusika mängufilmile „Karu süda“, aasta hiljem ilmus Saksamaal CD „The Path of Mantra“, järgnesid muud koostöövormid.
Käesoleva kontserdi aluseks on just eelnimetatud „The Path of Mantra“ („Mantra tee“). Martin ja Peeter on juba ammu tahtnud seda muusikat esitada ka kontsertidel, ent takistuseks on saanud asjaolu, et heliplaadi salvestusel osalesid tiibeti budistliku Drikung Kagyu koolkonna mungad, kelle taas kutsumine Euroopasse on peaaegu võimatu, pealegi kõige püham ja väärikam neist (Tema Eminents Drubwang Rinpoche, kelle näopilt on alloleva CD esikaanel) on meie hulgast lahkunud, ning ega Martini ja Peetri kokkusaaminegi pole lihtne – elatakse ju teine teisel pool ookeani. Nüüd aga otsustasid muusikud, et astuvad publiku ette kahekesi ning munkade osa lisandub fonogrammina ning Peetri fotode põhjal AI abil loodud visuaalina.
Publiku ette toomiseks on ette valmistatud „Celestial Lake“ („Taevane järv“), „Invocation“ („Kutse“), „Mystical Uniting“ („Müstiline ühinemine“), „Mantras of Three Bodies“ (“Kolme keha mantrad“), „Medicine Buddha Practice“ („Ravi-Buddha riitus“), kuid esinejad reserveerivad endale õiguse teha kohapeal lugude lõplikus valikus ja esitamise järjekorras muutusi, sõltuvalt hetke meeleolust, publikust jne. Vajadusel lisatakse suulised selgitavad kommentaarid. Ideelises mõttes sobitub suurepäraselt sellesse programmi ka zen-budistliku taustaga Ameerika helilooja John Cage’i kuulsaim, peaaegu legendaarseks muutunud teos 4’33’’, mis koosneb üksnes 4 minutit ja 33 sekundit kestvast vaikusest.
● P 12. juuli kell 11 (sissepääs vaba)
KONTSERT-LITURGIA
Õpetaja Triin Käpp, Tartu Ülikooli Jaani koguduse segakoor, Kaisa Kuslapuu (orel, dirigent)
● P 12. juuli kell 21
VALGE JOON VÕRO- JA SETOMAA KOHAL
Kummardus Jaan Kaplinskile ning Kagu-Eesti murdeala keelelisele ja muusikalisele rikkusele
Seto lauluansambel, Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav
Märt-Matis Lill (esiettekanne)

● E 13. juuli kell 19
HÜPOHONDRIA
Euroopa Liidu Barokkorkester, Alfredo Bernardini (oboe, artistic director)
Lully, Corelli, Vivaldi, Telemann, Muffat, Zelenka

● T 14. juuli kell 19
MISSA VOTIVA
Kammerkoor Moran Singers (Iisrael), Hortus Musicus, dirigent Andres Mustonen
Jan Dismis Zelenka, Tomas Louis de Victoria
On kujunenud traditsiooniks, et Klaaspärlimängu kontsertidel leiab aset live-maalimine ning festivali jooksul muunduvad esialgsed tühjad valged lõuendid kunstiteosteks, mis jäävad kirikuseinu kaunistama juuli lõpuni. Hiljem on soovijatel võimalik need maalid omandada. Varasematel aastatel on olnud kunstnikeks Liis Koger, Heleliis Hõim, Kalev Mark Kostabi, Anna Litvinova, Tarrvi Laamann ja Mirjam Hinn. Ka sel korral jäädvustuvad kontsertidel esitatatavad oopused ning nende tekitatud maagilised vibratsioonid lõuendile. Soovijatel on võimalik maale omandada festivali viimase kontserdi järel toimuval oksjonil. Näitusena jäävad maalid kirikuseintele rippuma augusti alguseni.
Ajavahemikus 29. juunist 14. juulini kõlab Kaarsillal 24/7 Klaaspärlimängu-muusika.
Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, veebiülekanded, koduleht
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Kaidi Ugandi – Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer
Meeta Vardja – kavaraamatu tekstid, tõlked
Reno Hekkonens – turundus, PR
Rebeca Birk – Sotsiaalmeedia
Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud
Järgmine Klaaspärlimäng: 8.–13. juuli 2027
Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.
![]()

Varasemad festivalid: 2025; 2024; 2023; 2022; 2021; 2020; 2019; 2018; 2017; 2016; 2015; 2014; 2013; 2012; 2011; 2010; 2009; 2008; 2007; 2006; 2005; arhiiv (2003 ja 2004)