Festival Klaaspärlimäng esitleb:
L 8. august 2026 kell 19, Jämaja kirik, Torgu Kuningriik, Saaremaa

“Kardinali kontsert”
BACH. MUUSIKALINE OHVER

Andres Mustonen – viiul
Neeme Punder – flööt
Olev Ainomäe – oboe
Peeter Klaas – viola da gamba
Ene Nael – klavessiin

Bach on lõpp-punkt.
Miski ei lähtu temast, kuid kõik viib temani.
Albert Schweitzer

„Muusikaline ohver“ (saksa k Musikalisches Opfer, BWV 1079) on Johann Sebastian Bachi monumentaalne kontrapunktiline teos, või pigem teoste kogumik. See sündis aastal 1747 pärast kohtumist kuningas Friedrich Suurega. Bachi kutsus Potsdami õukonda kuningas, kelle teenistuses oli ka Bachi poeg Carl Philipp Emanuel. Friedrich mängis Bachile ette teema ning palus heliloojat improviseerida sellele fuuga. „Kuninglik teema“ (Thema Regium) oma kromatismiga oli üpris keeruline ja pidi kujutama Bachi jaoks tõelist meisterlikkuse proovikivi. Kes Thema regium’i tegelikult komponeeris, pole täpselt teada. Näiteks Arnold Schönbergi arvates oli Friedrichi õukonnas selleks võimeline vaid üks inimene – Carl Philipp Emanuel. Igatahes Bach improviseeris kohapeal sedavõrd meisterliku kolmehäälse ritšerkaari ehk fuuga, et tollastes ajalehtedes kirjutati sündmusest kui imest, mis üllatanud ka valitsejat. Naasnud Leipzigi, töötas Bach välja eelnimetatule lisaks veel 6-häälse ritšerkaari, terve rea kaanoneid (Canon a2 per motum contrarium, Canon a 2 per augmentationem contrario motu, Canon a 2 per tonos, Canon perpetuus, Fuga canonica in Epidiapente, Canon a 2 „Quaerendo invenietis“, Canon a 4, Canon perpetuus contrario motu) ning triosonaadi flöödile, viiulile ja basso continuo’le, kasutades kuninglikku teemat kõikvõimalikul moel. Flööt on seejuures aukohal, kuna Friedrich II oli üsna hea flötist. Helilooja põimis teosesse müstilisi ja matemaatilisi sümboleid. Näiteks peidab ta teosesse akrostihhoni RICERCAR, mis on muusikažanr ja ühtlasi vihje kuninga teemale: Regis iussu cantio et reliqua canonica arte resoluta (lad k ‘kuninga käsul lauldud meloodia ja ülejäänu lahendatud kaanonikunsti järgi’).
Juulis 1747 – kolm aastat enne surma – lõpetas Bach „Muusikalise ohvri“ ja pühendas selle kuningale. Vanameister oli mõistagi teadlik sõna „ohver“ mitmetähenduslikkusest. Kõrvuti otsese tähendusega kuningale austusavaldusena „ohvriandi tooma“ pidas ta küllap silmas enda ohverdamist Friedrichi salakavalale provokatsioonile. Ent püheduse juurde igatahes kuulusid Bachi järgmised sõnad: “Ich bemerkte aber gar bald, daß wegen des Mangels nötiger Vorbereitung, die Ausführung nicht also geraten wollte, als ein so treffliches Thema erforderte. Ich fasste demnach den Entschluß, und machte mich sogleich anheischig, dieses recht Königliche Thema vollkommener auszuarbeiten, und sodann der Welt bekannt zu machen.”

Aga miks “kardinali kontsert”? Nimelt, vaid loetud tunnid pärast kontserdi lõppu jõuab lõpule õpetaja Anu Konksu ligi kolme aastakümne pikkune tegevus Jämaja Kolmainu koguduse vaimse teenäitajana. Ent… aastal 2022 omistas Tema Majesteet kuningas Kristian I Anu Konksule Torgu Kuningriigi õukonnakardinali tähtajatu tiitli. Olgu käesolev kontsert tänuks ja kummarduseks väärikale kirikuõpetajale ja kardinalile.

Äramärkimist väärib ka ansambli erakordne koosseis – teatud reservatsioonidega võiks seda nimetada ex-Hortus-Musicus‘eks. Sest flötist Neeme Punderi püsiv koostöö Hortus‘ega lõppes enam kui kaks aastakümmet tagasi ning ka gambist Peeter Klaas ei mängi juba ammu igapäevaselt ansamblis. Vaid käesolevaks Jämaja kontserdiks tulevad korüfeed taas kokku, et tuua publiku ette barokkmuusika pärlid, mida esitati enam-vähem samas koosseisus juba eelmise sajandi viimasel kümnendil.

Torgu kuningliku õukonna kapellmeister
Peeter

Bach. Muusikaline ohver. Triosonaat, Allegro, fragment, 3 min, mp3, 320 Kbps

Enne kui kontserdis hakkavad kõlama kaanonid, ritšerkaarid ja triosonaat peateosest – “Muusikalisest ohvrist”, esitavad muusikud sissejuhatusena Johann Sebastian Bachi Sonaadi flöödile, viiulile ja basso continuo‘le G-duur (BWV 1038) ja Siciliano (BWV 1059R), samuti Georg Philipp Telemanni Sonaadi viiulile, oboele, flöödile ja basso continuo‘le G-duur (TWV 49).

Laadi alla kontserdi kavavoldik: PDF, 4 lk A5, 3.9 MB

Jämaja kiriku asukoht: Sõrve poolsaarel, Kuressaarest edela suunas 42 km ehk 40 min autosõidutee kaugusel. Võimalik tulla ka liinibussiga, mis väljub Kuressaarest kell 17:01.

Kontserdi korraldaja ERP:
Peeter Vähi – Klaaspärlimängu kunstiline juht
Tiina Jokinen –korraldusdirektor
Kadri Kiis – finantsjuht, produtsent
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, logistika
Reno Hekkonens – turundus
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia

Suur tänu: Anu Konks, Kaupo Kiis, Kaupo Vipp

Klaaspärlimängu järgmine kontsert Jämaja kirikus 30. oktoobril 2026 – ARSIS. HÕBEDANE RAPSOODIA