VALGE JOON VÕRO- JA SETOMAA KOHAL

Festival Klaaspärlimäng
P 12. juuli kell 21
VALGE JOON VÕRO- JA SETOMAA KOHAL
Kummardus Jaan Kaplinskile ning Kagu-Eesti murdeala keelelisele ja muusikalisele rikkusele
Seto leelokoor Siidisõsarõ, Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav
Seto rahvalaulud ja pillilood; Märt-Matis Lill (esiettekanne)

Käesoleval aastal möödus 85 aastat minu isa, Jaan Kaplinski sünnist. Tema mitmekülgse mõttemaailma ja rohkete huvide hulgas on Eesti murded äärmiselt olulisel kohal; eriti oluline oli muidugi Jaanile tema armsa pärituolukandi Võrumaa keel. Kuna olen Jaaniga aastate jooksul palju koostööd teinud eriti murdetekstide osas, siis tundus hea lähtekohana asetada tema tekstide võro keel dialoogi seto keelega. Olen kasutanud nii originaaltekste, kui ka neid tekste ja tekstilõike, mida ma tal palusin erinevate puhkudel võro keelde tõlkida.
Üks ulatuslikumaid nendest tõlgetest on “Kalevala” lõigud, mida palusin tal teha siis, kui töötasin suurvormi “Suidsusannasümfoonia” kallal 2018. aastal. Kontserdil kõlab sellest tsüklist kaks seadet.
Olulise osa kontserdist moodustavad Jaani 2014. aastal ilmunud võrokeelse luulekogumiku “Mõtsa ja tagasi” tekstid. Selles kogumikus on põhirõhk Jaanile armsa Võrumaa kandi loodusel ning sellest loodusest väljakasvanud mõttearendustel.
Kasutasin ka üht Jaani valitud võrukeelset rahvalulu, mille asetasin dialoogi vana-kreeka klassiku Sappho lühikese luulelõiguga “Õhtu tagasi toob kõik”, nii nagu Jaan seda oma samanimelses luulekogus tegi.
Olen kavasse integreerinud ka ühe eestikeelse teksti, mis pärineb keskaegsest vanaprantsuse keelest. Jaan tundis ja rääkis paljusid keeli, aga prantsuse keelega oli tal eriline suhe, kuivõrd ülikoolis õppiski ta justnimelt prantsuse filoloogiat. Selle teksti palusin tal tõlkida ühe oma varase muusikateatriteose tarvis ning laulus olen kasutanud selle tekstiga kaasaskäoivat rahvalaululikku vana-prantsuse meloodiat.
Kontserdi pealkiri tuleneb Jaani 1972. aastal ilmunud luulekogust “Valge joon Võrumaa kohale” ning mulle tundub, et see võtab päris hästi kokku midagi, millesse Jaan uskus – et piirid on hajusad ja pikemas perspektiivis üsna ajutised ning et dialoog on üks põhilisi kultuuride eneseväljenduse ja arengu vorme.

Märt-Matis Lill

Võro keele konsultant Laanõ Triinu.

Kontserdi moodustab kompositsioon, milles seto laulud ja pillilood kõlavad vaheldumisi Märt-Matis Lille loominguga:
Piitrepäeva laul (seto)
Kohe timä katte (Lill)
Elämi mere veere pääl (seto)
Ellä umma ello (Lill)
Karjase laul (seto)
Inemise ja taiva vahõl (Lill)
Jauha, jauha sa kivikõnõ (seto)
Tätäkõnõ (seto)
Õhtu tagasi toob kõik (Lill)
Seletä mu uni ära (seto)
Laulan teile laulukest
Kõokõnõ, tammõkõnõ (seto)
Linnäs kodas (Lill)
Nadonii (seto)
Seppä Ilmarinen (Lill)
Kiigõ, kaagõ (seto)
Inne lumõsatõ (Lill)
Truba Darja (seto)
Õtak om iks õnneline (Lill)
Pillilugu karmoškaga – Petseri valss (seto)

Seto leelokoor Siidisõsarõ on 1994. aastal loodud folkloorirühm, mis ühendab endas Setomaa juurtega lauljaid. Koori nimi tähendab „lähedasi õdesid“. Praegu tegutseb kollektiivis 11 liiget, nende seas ka karmoškamängija.
Siidisõsarõ kannab edasi autentset seto kultuuripärandit, mis on  põlvest põlve suuliselt edasi antud või talletatud varasemates üleskirjutustes ja helikandjatel. Nende repertuaar hõlmab ajaloolise Setomaa laule, tantse ja mänge, aidates hoida elus piirkonna ainulaadseid traditsioone.
2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Koor on esinenud arvukatel folkloorifestivalidel ja kultuurisündmustel nii Eestis kui ka välismaal ning pälvinud tunnustust oma järjepideva ja pühendunud tegevuse eest. Aastal 2010 omistati neile folkloorifestivali „Baltica“ ülevaatusel kõrgeim kategooria. Kollektiiv on välja andnud neli helikandjat.

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikamaastikku, pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Galina Grigorjeva, Pärt Uusberg jt.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen, Kaspars Putninš, Jos van Veldhoven, Simon Carrington jt ning orkestrite-ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade, Jeruusalemma Sümfooniaorkester jt.
Tosinkonna tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis ning Jaapanis.
2018. aasta veebruaris toimus kontserdireis Liibanoni, kus osaleti kõrgetasemelisel Al Bustani festivalil ning märtsis kõlas Collegium Musicale esituses Arvo Pärdi teose „Aadama itk” Kreeka esiettekanne Ateenas ja Thessaloníkis.
ERP’i labeli all on kooril ilmunud kaks albumit: “Maria Faust. Mass of Mary” ja “Cyrillus Kreek. Sacred Folk Tunes“.
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital tunnustas dirigent Endrik Üksväravat ja kammerkoori Collegium Musicale Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal 2018. aasta aastapreemiaga.

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, koduleht
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Meeta Vardja – kavaraamatu tekstid, tõlked
Reno Hekkonens – turundus, PR
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia

Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Piret Tillo, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud

Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.