ENDEL NÕGENE

Dirigent

Üle 30 aasta ooperiteatris tegutsenud Endel Nõgene on tuntud kui suurepärane operetispetsialist, kelle taktikepi all on valminud enam kui 60 ooperi-, balleti- ja operetilavastust, enam kui 3117 etendust ja kontserti. Muusikakriitikute hinnangul on tegemist paadunud romantikuga, kelle töödes paistab silma erakordne paindlikkus ja koostöövalmidus. Hingelähedasem on läbi aegade olnud Puccini, Verdi, Donizetti, Rossini, Tšaikovski ja operetimuusika. Ta on juhatanud meelsasti ka operetigalasid.
“Teatrielu on justkui kaleidoskoop, mille iga kivike muudab üldpildi tundmatuseni teiseks”, ütles Nõgene oma 30 teatritegevust tähistaval juublikontserdil. “Üks selliseid säravamaid ja kirevamaid osakesi selles kaleidoskoobis on operett: kaunis muusika, lustlikkus ja ka mustlasviisid, mida kasutavad peaaegu kõik maailma operetiheliloojad.”

Biograafia

Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975–77). Assistentuuri läbis ta Leedu Rahvusooperis prof J Aleksa käe all. Ta on ooperdirigeerimise alal end täiendanud Potsdamis, Viinis, Berliinis, Bayeruthis, Münchenis ja Zürichis.
Esimest korda dirigendina astus Endel Nõgene orkestri ette 1968 aastal Tartu Ülikooli aulas. 1974 aasta dirigendidebüüt Offenbachi operetiga “La Périchole” teatris “Vanemuine” pani aluse kogu järgnevale teatritegevusele. 1974–81 oli ta “Vanemuise” dirigent, 1977–79  töötas  dirigendina Leedu Rahvusooperis ja 1979–87 Rahvusooperis “Estonia”, 1980–81 ja 1987–99 oli ta teatri “Vanemuine” muusikajuht ja peadirigent, 1999–2004 jätkas Rahvusooperis Estonia dirigendina, täna jätkab mõlemas külalisdirigendina Ta on toonud välja mitmed itaalia ooperid  Alberto Zedda ja maestro Carlo Felice Cillario assistendina. Samuti on ta olnud Neeme Järvi assistent rahvusvahelistel dirigentide meistrikursustel Pärnus (2000–07).
Endel Nõgene on juhatanud hulgaliselt sümfooniakontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Armeenias, Venemaal, Lätis, Leedus, Rumeenias ja Tšehhis, sealhulgas  Berliini Filharmoonia suures saalis, samuti on ta osalenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel. Ta on Ferenc Lehari-orkestri ning Nordic Baltic Youth Philharmonia kunstiline juht ja peadirigent.
Peale dirigenditöö on Endel Nõgene aktiivselt tegev ka pedagoogina,  pikem koostöö on sidunud teda Eesti Muusikaakadeemia ooperikoolitusega. 1992 aastal valiti Endel Nõgene Viinis asuva Europäische Musiktheater-Akademie liikmeks, aastatel 1992–2001 oli ta ka juhatuse liige. Ta on osalenud mitmete rahvusvaheliste dirigentide ja laulukonkursside žüriide töös.
Endel Nõgene on pälvinud mitmel korral Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Teatriliidu dirigendipreemia.

Download: Endel Nõgene. Photo by Harri Rospu, jpg, 300 dpi, 2111 KB

Repertruaar

Ooper:
Puccini. “Madama Butterfly” (üle 100 etenduse), “Boheem”, “Õder Angelica”, “Gianni Schicchi”, “Tosca”
Cimarosa. “Salajane abielu”
Tšaikovski. “Jolanthe”, “Jevgeni Onegin” (üle 100 etenduse)
Bizet. “Carmen”
Smetana. “Müüdud mõrsja”
Menotti. “Konsul”
Rossini. “Sevilla habemeajaja” (üle 100 etenduse), “Tuhkatriinu”, “Itaallanna Alžiiris”
Mozart. “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Röövimine Serailist”, “Võluflööt”
Donizetti. “Lucia di Lammermoor”, “Don Pasquale”
Bartók. “Hertog Sinihabeme loss”
Leoncavallo. “Pajatsid”
Schönberg. Melodraama “Kuu Pierrot”, op 21
Verdi. “Rigoletto” (üle 100 etenduse), “Traviata” (üle 100 etenduse), “Trubaduur”, “Othello”, “Don Carlo”, “Macbeth”, “Simon Boccanegra”, “Maskiball”
Nielsen. “Maskeraad”

Ballett:
Delibes. “Coppélia”

Operett:
Lehár. “Lõbus lesk” (3 erinevat versiooni, 289 etendust), “Krahv Luxemburg”
Kálmán. “Silva”, “Krahvinna Maritza”, “Montmartre’i kannike”
Abraham. “Savoy ball“, “Victoria ja tema husaar”
Strauss. “Nahkhiir”, “Mustlasparun”, “Öö Veneetsias”, “Viini veri”
Millöcker. “Kerjusüliõpilane”
Zeller. “Linnukaupleja”
Loewe. “Minu veetlev leedi”
Leigh. “Mees La Manchast”
Offenbach. “Ilus Helena”, “Péricola”, “Orfeus põrgus”, “Pariisi elu”

Sümfooniad ja instrumentaalkontserdid:
Tšaikovski. Sümfooniad nr 4, 5 ja 6, instrumentaalkontserdid
Glazunov. Saksofonikontsert, teosed tšellole ja orkestrile
Ravel. Valss, “Daphnis And Chloe”
Debussy. Prelüüd “Fauni pärastlõuna”
Rossini. Avamängud
Mozart. Sümfooniad, avamängud, instrumentaalkontserdid
Schubert. Sümfooniad
Mendelssohn. Viiulikontsert
Dvořák. Tšellokontsert
Beethoven. Sümfooniad, klaverikontserdid
Brahms. Sümfooniad nr 2 ja 4
Sibelius. Sümfooniad, Viiulikontsert
Šostakovitš. Sümfooniad nr 5 ja 9
Prokofjev. Sümfooniad
Grieg. Klaverikontsert
Schumann. Klaverikontsert, Tšellokontsert
Chopin. Klaverikontserdid

Eesti muusika: Eller, Pärt, Tüür, Kõrvits, Vähi, Tulve, Kangro, Sisask jt

Debussy. Prelüüd Fauni pärastlõuna, fragm, live, 112 sek, mp3
Kálmán. Montmartre’i kannike, Rahvusooper Estonia, fragm, 95 sek, mp3

Arvustused

Tšaikovski 5. sümfooniat juhatas Endel Nõgene tulise haardega, mis annab tunnistust tema suurest professionaalsusest. Tartu Vanemuise teatril on hea, Leningradis viimse lihvi saanud peadirigent. (Seppo Heikiheimo, Helsingin Sanomat, 1993, Soome)

… külalisdirigent asetas põhirõhu Tšaikovski kõlapildi väljatoomisele. Tartu Vanemuise muusikajuht oskas helilooja 5. sümfoonias esile tuua kõige õrnema tundlikkuse ja purskuva temperamendi koosluse. Nõgene ehitas sümfoonia veenvalt üles, valitses järjekindlus. Külalisdirigendi täpsed žestid olid mõjusad, ta jäi analüütiliselt selgeks ja lõppeesmärgi saavutamisel kindlaks. Küpsele orkestrikõlale lisandus rütmiline erksus, mis andis tervikule säravad kontuurid. (Walter Grampe, Mitteldeutsche Zeitung, 12.04.99, Saksamaa)

Endel Nõgene on jahmatamapanevalt hea dirigent! Tal on väga täpne ja väljendusrikas žest ning ta ei lahmi millimeetritki tühja. Tema käe all näitas, tõsi küll, Tallinna abijõududega õilistatud orkester kõrget mängukultuuri. (Margo Kõlar, Sirp, 30.04.99, Eesti)

Vaata ka: ERPi salvestused Endel Nõgesega

ERPi artist kuni 31 augustini 2013
Vt ka teisi ERPi artiste