Festival Klaaspärlimäng 2027
E 12. juuli kell 21.30
ANTIPOODID 1685
Indrek Leivategija (tšello), Elena Klionsky (klaver, USA)
Bach, Scarlatti
Millalgi leidis Klaaspärlimängu raames aset kontsert “Fenomenaalne 1953”. See aastakäik oli tõepoolest fenomenaalne, sest ilmavalgust nägid Andres Mustonen, Rein Rannap, René Eespere, Tõnu Kaljuste, samuti Urmas Alender… kui nimetada vaid mõningaid. Euroopa muusikaajaloo mastaabis oli erakodrne aasta 1685, mil sündisid barokkmuusika kolm suurkuju, kes vaatamata ühisele kultuurilisele aegruumile olid antipoodid nii loojatena kui inimestena.
Johann Sebastian Bach – süvitsiminev vaimuliku muusika looja, geniaalne polüfooniameister, eluajal tuntud eelkõige üksnes organistina, kirjutas muusikat ennekõike “Jumala auks”, jäi truuks vanale rangele saksa vaimule ja õllelembusele ega lahkunud hetkekski Saksamaalt. Seevastu Georg Friedrich Händel oli rahvusvaheline superstaar, nautis tähelepanu ja punast veini. Sündinud Saksamaal, reisinud Itaalias ja jäänud paiksemaks Inglismaal, vallutas ta oma teatraalsete ooperite, kohati meelelahutuslike oopuste ja suurejooneliste oratooriumidega laiade publikumasside südamed. Itaalia päritolu Domenico Scarlatti oli vastand nii Bachile kui Händelile. Teenides leiba kuninglikes õukondades hinnatud klavessiinivirtuoosina, komponeeris ta sellele pillile üle 550 (!) sonaadi. Scarlatti loomingule on omased ootamatud mängutehnilised võtted, aeg-ajalt ka hispaanialikud rütmid, harmoonilised eksperimendid ja loobumine rangete reeglite ahelatest.
Indrek Leivategija on aktiivne solist, kammermuusik ja õppejõud ning 2021. aastast ERSO tšellorühma kontsertmeister. Ta on edukalt osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui välismaal. Leivategija on töötanud Baieri Ringhäälingu sümfooniaorkestris ning olnud tšellorühma kontsertmeistrina sage külaline paljudes Saksamaa tipporkestrites nagu Leipzigi Gewandhaus-orkester ja Edela-Saksa Ringhäälingu Stuttgardi sümfooniaorkester. Samuti on ta salvestanud muusikat Eesti Rahvusringhäälingule, Baieri Ringhäälingule ja Saksa Raadiole, samuti Estonian Record Productions’ile (Great Maestros XXII, 2025). Ta juhendab noori tšelliste Saksa Rahvuslikus Noorteorkestris ja Bambergi Sümfooniaorkestri Akadeemias ning õpetab Heino Elleri Muusikakoolis Tartus. Leivategija on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel ning lõpetanud Müncheni Muusika- ja Teatrikõrgkooli prof Wen-Sinn Yangi tšelloklassis. Lisaks on ta täiendanud end Itaalias Fiesole muusikakoolis Natalia Gutmani käe all.
Indrek Leivategijat kui muusikut iseloomustavad ilus pillikõla, tehniline meisterlikkus, tundeline mäng ning jätkuv soov liikuda täiuslikkuse poole. Tema muusikaline kreedo väljendub sententsis “kui muusikule hakkab tunduma, et ta oskab, lõpeb areng”.
“Enam kui veerand sajandit tagasi kuulsin tollal veel noorukese Elena meeldejäävat klaveriõhtut, oleks väga huvitav näha, mis suunas on pianisti areng läinud.” (Peeter Vähi)
Elena Klionsky alustas klaverimängu 5-aastaselt kodulinnas Peterburis ning esines esimest korda avalikult kuueselt. Seejärel, üna varsti emigreerus tema juudi soost isa, maalikunstnik Marc Klionsky koos perega USAsse. Seal kohtus Elena legendaarse viiuldaja Isaac Sterniga, kellest sai tema eluagne mentor. Andeka lapse õpingud jätkusid New Yorgi Juilliardi muusikakoolis – esmalt algtasemel, hiljem kolledžis ja magistriõppes. Õpingute ajal esines Elena aastaid iganädalaselt Lincoln Centeri Alice Tully Hallis, mängis sageli WNYC raadios ja ABC TVs, samuti tegi oma orkestridebüüdi Lincoln Centeris. Pärast magistrikraadi omandamist jätkas pianist järelõpinguid Vladimir Viardo juures.
Tema lavakogemuste nimekiri on muljetavaldav: New Yorgi debüütkontsert toimus Carnegie Halli Weill Recital Hallis. Jagades lava Itzhak Perlmani ja Chattanooga Sümfooniaorkestriga esines pianist 15 000 kuulaja ees. Hiljem naasis Elena Klionsky korduvalt Chattanoogasse – ikka ja jälle täismaja. Soolokontserdid, ülesastumised orkestritega ning tele- ja raadioesinemised on viinud teda paljudesse saalidesse USAs. Kanadas, Mehhikos, Euroopas ja Kagu-Aasias.
Pianisti repertuaari kuuluvad Scarlatti, Bach, Beethoven, Chopin, Liszt, Skrjabin, Prokofjev… XX sajandi heliloojatest on olnud Elena Klionskyl loominguline koostöö Vincent Persichettiga, samuti on ta esitanud USA, Argentina ja Iraani heliloojate spetsiaalselt talle loodud klaverimuusikat. Täna seob Elenat tihendam koostöö Argentina helilooja Martin Mataloniga. “The New York Times” kirjeldas Mataloni “Trame IV” (sooloklaverile ja üheteistkümnele instrumendile) USA esiettekannet New Yorgi Lincoln Centeris kui “… keerukalt kootud ja säravalt sündmusterohket, mille esitas enesekindel solist Elena Klionsky…” Praegu töötab pianist Mataloni klaverimuusika salvestuste kallal plaadifirmale Naxos.
Elena Klionsky esineb meeleldi ka ansamblistina. Nõnda tuuritas ta sageli Kanadas, Hollandis, Belgias ja Itaalias, esitades viiuli-klaveri duosonaate. Nüüd esineb ta regulaarselt koos Taiwani pianisti Virginia Wei-Tsen Shiaoga. Nad esitavad 4-käe repertuaari ning kontserte kahele klaverile ja orkestrile, mida on ka salvestanud Solaris Classics’ile.
Aastast 2008 kannab Elena Klionsky Steinvay Artist’i ihaldatud tiitlit, mida illustreerib siinkohal klaveritootjaa Steinway & Sons kodulehelt pärit artisti foto. Samuti kannab muusik hüüdnime “Klaverifööniks”, sest ta on fööniksina tõusnud mitte küll tuhast, aga tõusnud taas kontsertpianistiks pärast kahte (2002, 2016) rasket käevigastust, 11 operatsiooni ja kestvat füsioteraapiat.
Vaata festivali kogu programmi
Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Johannes Vähi – kaasprodutsent, IT, koduleht
Mart Kivisild – kujundus
Olavi Sööt – kaasprodutsent, video, logistika
Reno Hekkonens – turundus, PR
Rebeca Birk – sotsiaalmeedia
Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Heino Elleri Muusikakool, Kadri Leivategija, Tõnis Tamm, Diana Liiv, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud
Tutvu ka meie keskkonnapoliitikaga.
