Kutse pulma… Figaro
February 8, 2022
Kastraatide maailm
February 8, 2022

R 8 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
GLORIA
Barrocade (Iisraeli Barokkorkester), Voces Tallinn, kaastegevad Jaanika Kuusik (sopran) ja Annely Leinberg (metsosopran), dirigent Andres Mustonen
Vivaldi, Bach, Purcell

Eelmisel aastal festivalipublikut rõõmustanud Iisraeli barokkorkester Barrocade on taas esinejate hulgas, esitades seekord koos kammerkooriga Voces Tallinn maestro Andres Mustoneni juhatusel barokimeistri Antonio Vivaldi säravat muusikat. 2007. aastal noorte ja entusiastlike muusikute eestvedamisel tegevust alustanud orkestrist on nüüdseks kujunenud üks väljapaistvam muusikakollektiiv Iisraelis. Barrocade on andnud kontserte kõigis Iisraeli suuremates kontserdisaalides ja peamistel festivalidel ning esindanud kodumaad ka teistes riikides. Ansambel on üles astunud näiteks Varaždini (Horvaatia) festivalil Baroque Evenings, esinenud USAs, Gruusias … Samuti osales Barrocade Purcelli semiooperi „Haldjakuninganna“ lavastuses Iisraelis ja Londonis Wigmore Hallis. Eestis on Barrocade esinenud ka MustonenFestil, pälvides kiitust muuhulgas väga ühtse ja kammermuusikalisest mõtlemisest lähtuva mängulaadi eest (Sirp 15.02.2019). Kõik kollektiivi liikmed on õppinud Euroopa juhtivates muusikakõrgkoolides, spetsialiseerudes varajasele muusikale. On märkimisväärne, et orkestri keelpillid on valmistanud Barrocade’i muusikajuht Amit Tiefenbrunn ning näppepillid on valminud lautomängija Eitan Hofferi käe all. Tavaliselt mängib kollektiiv iseseisvalt, kuid vahel tehakse koostööd erinevate dirigentidega nagu Philip Pickett, David Stern, Matthew Halls ja Shalev Ed-El, et esitada barokiajastu oratooriume või oopereid. Barrocade on tuntud oma rikkaliku kõlavärvi poolest, mis tuleneb tõenäoliselt suurest ja mitmekülgsest basso continuo rühmast. 2011. aastal liitus kollektiiviga 5–8 lauljaga Barrocade Vocale, mis teeb projektipõhiselt kaasa mitmetes orkestri ettevõtmistes.

 

Voces Tallinn: Kristi Jagodin (koormeister), Kadri-Liis Kukk, Kristiina Under, Liisi Pitk, Triin Sakermaa,(külalisena, Eesti Filharmoonia Kammerkoor), Aleksandra Bekushev, Evelin Ester, Galina Morozova-Iljenko, Hannela Lüsi, Tiiu Kütson-Janke, Kaarel Telgmaa, Kaido Janke (külalisena, EFK), Tarmo Rajamets, Thordur Halgrimsson, Vahur Parve, Henri Taube, Jaanus Kann, Joosep Sang, Rainer Vilu (külalisena, EFK), Veiko Tamm.
Voces Tallinn, paljudele tuntud kui Voces Musicales (seda nime kanti 2019. aastani), on üks eesti silmapaistvamaid koore, mis on ammu ületanud tavapärase harrastuskollektiivi ampluaa. Koor on hästi tuntud välismaal ning saanud pärjata mitmete tiitlitega, millest võib nimetada II preemiat Harald Anderséni nim kammerkooride konkursil Soomes (2009), finaalikohta Londoni rahvusvahelisel The Tallis Scholarsi algatatud koorikonkursil (2014) ning tunnustust Euroopa juhtivalt ajakirjalt BBC Music Magazine debüütalbumi „Pilgrim’s Song“ (ERP, 2009) eest. Väljaspool kodumaad antud kontsertide seast võib välja tuua Haydni oratooriumi „Loomine“ ettekande Jaapanis koos maailmakuulsa kollektiiviga Orchestra Ensemble Kanazawa, osaluse ülemaailmses projektis „1000 Voices for Peace“ Brüsselis ning mitmed kontserdid Iisraelis 2016. aastal koos Barrocade orkestriga, kellega ka tänavusel Klaaspärlimängul koostööd nauditakse. Eesti piires on koor olnud võrdväärseks partneriks sellistele orkestritele nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja Tallinna Kammerorkester, samuti Hortus Musicus. 2015. aastal pälviti Kultuurkapitali aastapreemia muusikaelu rikastavate kõrgetasemeliste kontsertide eest. Esimesed kümme aastat oli koori peadirigendiks praegune kunstiline nõustaja Risto Joost, hooajal 2009/2010 Endrik Üksvärav ning aastatel 2011–2014 Kaspar Mänd. Lisaks on lauldud Peter Phillipsi, Neeme Järvi, Eri Klasi, Nikolai Aleksejevi, Olari Eltsi jt nimekate dirigentide käe all. Voces Tallinna repertuaar on aastatega kujunenud tõeliselt väärikaks, ulatudes vanamuusikast nüüdisteosteni ning sisaldades olulisemaid lääne vokaalinstrumentaalmuusika suurteoseid.

Sopran Jaanika Kuusik on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika erialal, kus tema dirigeerimisõpetajaks oli professor Ants Soots. 2012. aasta kevadel lõpetas ta EMTA magistrantuuri kooridirigeerimise erialal professor Tõnu Kaljuste käe all. Aastail 2008–2009 oli Jaanika Kuusik Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoori koormeister. Hetkel on ta Tallinna Rotary Klubi segakoori ja Rahvusooper Estonia poistekoori õppekoori dirigent. Alates 2007. aastast laulab Jaanika kammerkooris Voces Tallinn, kus ta on saanud oma oskusi rakendada nii koorilaulja, solisti kui ka koormeistrina. Lisaks kuulub ta ka ansambli Vox Clamantis koosseisu. Oma soolodebüüdi lauljana tegi Jaanika Kuusik 2009. aasta kevadel Arvo Pärdi teoses „Passio” dirigent Risto Joosti juhatusel. Ta on solistina osalenud mitmete suurvormide ettekannetel, sealhulgas Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Charpentier’ „Te Deum” ja „Jõulumissa” ning Pärdi „Te Deum”. Lisaks on ta laulnud solistina ka 2009. aasta üldlaulupeol. Esimeseks suuremaks väljakutseks ooperisolistina oli ülesastumine 2012. aastal, mil Jaanika laulis peaosas ooperis „Teine”. Jaanika on teinud lauljana koostööd mitme eesti noorema põlvkonna heliloojaga, teiste seas Pärt Uusbergi, Riho Esko Maimetsa ja Maria Kõrvitsaga.

Alt Annely Leinberg alustas oma muusikalist teekonda viiuliõpingutega, mis jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis ning mille kõrvalt asus ta laulma Eesti Televisiooni tütarlastekooris. 2015. aastal omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi muusikapedagoogika erialal, olles samaaegselt alustanud õpinguid klassikalise laulu erialal Otsa-koolis. 2016. aastal jätkas ta klassikalise laulu õpinguid EMTAs, kust suundus 2017. aasta sügisel Hollandisse, Utrechti Konservatooriumisse. 2021. aastal omandas ta EMTA magistrikraadi Helen Lepalaane juhendamisel. 2011. aastast on Leinberg Collegium Musicale liige. Ta on laulnud Tõnu Kaljuste, Gustavo Dudameli, Kaspars Putniņši, Paul Hillieri, Jos van Veldhoveni, Simon Carringtoni, Michael Hofstetteri, Risto Joosti, ja paljude teiste dirigentide käe all.

Andres Mustonen on üks eesti omanäolisemaid dirigente ja interpreete, kelle loomingulised ideed ja valikud on kõike muud kui igavad ja ühetaolised. Tema kohta on öeldud: „Andres Mustonen ei taha loovisiksusena sugugi spetsialiseeruda, rahuneda, piirata end ühele kitsale rollile keskendumisega, jääda pidama. Miski selles isepäises enesekindluses võlub, mõnda vahest ka vihastab, aga läbinisti ükskõikseks ei jää ükski kogeja.“ (Sirp 21.02.2020)
Andres Mustonen on lõpetanud prof Endel Lippuse viiuliklassi Tallinna Muusikakeskkoolis (1972) ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1977). Dirigendina on ta juhatanud mitmeid Euroopa tipporkestreid, sh Moskva Filharmooniaorkester, Peterburi Filharmooniaorkester, Helsingi Linnaorkester, Sinfonietta Riga, ERSO ja Tallinna Kammerorkester, viiulimängijana soleerinud paljude mainekate kollektiivide ees. Ühtlasi on ta Klaaspärlimäng Sinfonietta peadirigent. Tema repertuaari kuulub nii vanamuusika kui kaasaegne looming, sealjuures on eriline rõhuasetus vaimulike suurteoste ettekandel, nende seas Bachi, Mozarti, Bruckneri, Schützi ja Telemanni looming. Tänu Mustonenile on Eestisse esmakordselt jõudnud mitmed Gija Kantšeli, Valentin Silvestrovi, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina ja Krzysztof Penderecki teosed. Piirideülesest mõtlemisest kõnelevad sellised kontserdiprogrammid nagu „Vivaldi ba-rockib“, „Rock ja raga“, „Bach öös: vaikselt kõlanud sving“ ning ülesastumised Jazzkaarel ja Viljandi pärimusmuusika festivalil. Mustonen kuulub kahtlemata ka eesti parimate vanamuusika asjatundjate hulka. 1972. aastal asutas ta varajasele muusikale keskenduva ansambli Hortus Musicus, mis on siiani aktiivselt tegutsemas ja annab kontserte maailma mitmeis paigus. Oma teadmisi vanamuusikast jagab Mustonen sageli erinevate loengute ning meistrikursuste kaudu. Mustoneni teenete hulka kuulub ka mitmete kontserdisarjade algatamine ning juhtimine, teiste seas „Suur Muusikaakadeemia“ ja „Väravatorni muusika“. Oluliseks ettevõtmiseks on rahvusvaheline barokkmuusika festival MustonenFest, mis laiendas 2014. aastal oma tegevust Iisraeli. Andres Mustoneni on pärjatud kaalukate autasudega: Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1995), Eesti Raadio aasta muusik (1996), Valgetähe IV klassi orden (1998), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ja Armeenia kultuuriministeeriumi kuldmedal (2016).