Festival Klaaspärlimäng esitleb:
Pühapäev, 3. november 2024 kell 17 Tallinna Jaani kirik
HINGEDEPÄEVAKS
SYLVESTROV. REEKVIEM
Vox Clamantis, dirigent Jaan-EIK Tulve
Annely Leinberg (alt), Endrik Üksvärav (bariton, koormeister), Collegium Musicale, Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Hingedepäeva aegu tuleb Tallinna Jaani kirikus esitusele ukraina nüüdismuusika suurkuju Valentyn Sylvestrovi Reekviemi. Eelmise sajandi lõpus valminud traagiline suurteos solistidele, koorile ja süntesaatoriga täiendatud orkestrile on üks mõjusamaid ja kaunemaid näiteid helilooja loomingus ning seda on nimetatud üheks kaalukamaks kaasajal kirjutatud reekviemide seas. Ühelt poolt paotab teos ust looja isiklikku maailma, teisalt kõneleb kõigile mõistetavatest tunnetest. Reekviem tugineb ladina surnumissa traditsioonile, kuid klassikalisi tekste on kasutatud fragmentaarselt. Teosest leiab viiteid Sylvestrovi varasematele helitöödele ning stiililiselt on mõjutusi Mozartist hilisromantikuteni. Nagu helilooja ise on öelnud: „Ma ei kirjuta uut muusikat. Minu muusika on vastus ja kaja sellele, mis on juba olemas.“ Andres Mustonen on koos Baieri ringhäälingu koori ja Müncheni raadioorkestriga 2022. aastal Reekviemi salvestanud plaadifirmale BR-Klassik. Maailma juhtivas plaadiajakirjas „Gramophone“ kõrget tunnustust pälvinud tõlgenduse puhul on esile tõstetud nii vapustavat teose terviku tunnetust kui ka imetlusväärset nüansirikkust.
Valentyn Sylvestrov. Reekviem. Agnus Dei, dirigent Andres Mustonen, kontsertsalvestis, fragment, 4 min 57 sek, mp3
1996. aastast Jaan-Eik Tulve initsiatiivil tegutsev ansambel Vox Clamantis koondab eri profiiliga professionaalseid muusikuid, kelle ühiseks huviks on gregooriuse laul. Lisaks sellele esitatakse ka varajast polüfooniat ning nüüdismuusikat, viimast sageli eesti heliloojatelt nagu Arvo Pärt, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev, Tatjana Kozlova-Johannes, Tõnu Kõrvits jt. Vox Clamantis on koostööd teinud paljude tunnustatud muusikute ja kollektiividega, sh Arianna Savalli, Jean-Claude Pennetier, Marco Ambrosini, Yair Dalali, Dhafer Youssef, Amsterdami tšellooktett, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Ansambli oluline tegevussuund on salvestamine – ilmunud on kõrgelt tunnustatud plaadid „Liszt – Via crucis“ (Mirare, 2012), „Pärt – Adam’s Lament“ (ECM, 2014, koos Läti Raadio Kooriga ja Sinfonietta Rīgaga, dirigent Tõnu Kaljuste), „Arvo Pärt. The Deer’s Cry“ (ECM, 2016) ja „Sacrum convivium“ (Mirare, 2018). Ansambel on esinenud kõikjal maailmas, sh astunud üles sellistel festivalidel nagu Sydney festival, Hong Kongi kunstifestival, RCM 21C Music Festival Torontos, Manchesteri rahvusvaheline festival, festival „La Folle Journée“ Prantsusmaal ja Jaapanis ja La Roque d’Anthéroni rahvusvaheline klaverifestival. Vox Clamantis on pälvinud Eesti Vabariigi Kultuuripreemia (2017) ning Eesti Kultuurkapitali Helikusti sihtkapitali preemia (2011).
Vox Clamantise lauljad: Mari-Liis Urb, Anete Peäske, Ülle Abner, Susanna Paabumets, Kadri Hunt, Saale Kreen, Sander Pehk, Anto Õnnis, Sakarias Jaan Leppik, Ryan Adams, Taniel Kirikal, Tõnis Kaumann, Aare Külama, Riivo Kallasmaa
Koorijuht ja gregooriuse laulu spetsialist Jaan-Eik Tulve on lõpetanud Pariisi rahvusliku kõrgema muusika ja tantsu konservatooriumi gregooriuse laulu dirigeerimise erialal prof Louis-Marie Vigne’i juures ning teinud koostööd Solesmes’i benediktiinikloostriga. Ta on andnud gregooriuse laulu kursuseid mitmel pool Euroopas ning õpetab 1996. aastast ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tulve on juhatanud Pariisi Gregoriaani Koori ja pannud aluse selle naisharule, samuti kokku kutsunud ansambli Lac et Mel. Tulve on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia tulemusrikka töö eest ansambliga Vox Clamantis (2006), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2007) ning Eesti Rahvusringhäälingu tiitli Aasta Muusik 2017. Samuti on talle omistatud Belgia Kuningriigi Léopoldi ja Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse orden.
Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku aastal 2010 dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada Eesti muusikamaastikku ja pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Pärt, Tormis, Tüür, Tulve, Kõrvits, Uusberg jt.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen, Kaspars Putninš, Jos van Veldhoven, Simon Carrington jt ning orkestrite-ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade, Jeruusalemma Sümfooniaorkester jt.
Collegium Musicale viimastest plaadistustest väärivad esiletõstmist “Mass of Mary” (ERP, 2022, Eesti Muusikaauhinnad 2023 – aasta plaat heliloomingu kategoorias) ja “Cyrillus Kreek. Sacred Folk Tunes” (ERP, 2023).
Tosinkonna tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis ning Jaapanis.
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital tunnustas dirigent Endrik Üksväravat ja kammerkoori Collegium Musicale Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal 2018. aasta aastapreemiaga.
Klaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka cross-over-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud maailma mainekamatel lavadel – Kaunite Kunstide Palee Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda muusikaline kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks Klaaspärlimängule üles astunud pea kõigil olulisematel klassikalise muusika festivalidel, samuti Tallinn Music Week’il.
Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Andres Mustoneni peamiseks elutööks võib pidada vanamuusika-ansambli Hortus Musicus loomist ning enam kui poole juhtimist.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud Sinfonietta Riga’t, Pjotr Tšaikovski nimelist Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Akadeemilist Kammerorkestrit Musica Viva ning koostöö seob teda Leedu ja Läti rahvusorkestrite, Soome ja Rootsi suuremate orkestrite, ERSO, Tallinna Kammerorkestri ning Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestriga.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Bach, Mozart, Bruckner, Schütz, Telemann… Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu ja Valentyn Sylvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju ning pannud aluse MustonenFestile.
Mustoneni viimastest salvestistest väärib esiletõstmist duubel-CD “Bach. Scriptura sacra” (ERP, 2023)
Kontserdi korraldaja: ERP
Klaaspärlimängu kunstiline juht: Peeter Vähi
Korraldusdirektor: Tiina Jokinen
Finantsjuht: Kadri Kiis
Tekstide koostaja / toimetaja: Meeta Vardja
Kujundus: Mart Kivisild
Turundus: Reno Hekkonens
Sotsiaalmeedia: Digitaevas
Logistika: Olavi Sööt
Web, IT: Johannes Vähi
Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer: Kaidi Ugandi
Suur tänu: Vox Clamantis, Malle Talvet-Mustonen, Kaupo Kiis
