Noa Tera

E 11 juuli kell 22, Tartu Jaani kirik
NOA TERA
Trio ’95
Brahms, Henze, Kristjan Randalu (maailma esiettekanne), Krigul

Kui terav on noa tera?
Kas Noal oli nuga, kui ta uksehoidjana oma laeva turvas, hoides seda nagu oma silmatera?
Milles tegelikult uba, et Noa väljavalituks osutus – oli ta sedavõrd terav pliiats?
Kas tutvused olid eelduseks nendele, kes lõpuks pääsesid üle Noa Tera?
Kristjan Randalu

Kaalukate tunnustustega pärjatud eesti noorte tippmuusikute ansambel Trio ’95 astub Klaaspärlimängul üles rahvusvahelisel kammermuusikakonkursil „Tallinn 2021“ võidetud ERPi eripreemia raames, tuues esiettekandele Kristjan Randalu teravmeelse ja mitmetähendusliku pealkirjaga uudisteose „Noa Tera“. Eesti tuntumaid muusikuid Kristjan Randalu on teinud endale nime rahvusvahelisel muusikaareenil hiilgava pianisti ning mitte vähem väljapaistva heliloojana. ECMi artisti ning Grammy võitja väga viljaka ning žanriülese loomingulise tegevuse eripäraks on jazzi ning klassikalise muusika sümbiootiline põimumine. Randalu isikupärase käekirjaga looming, mida on mõjutanud muuhulgas Erkki-Sven Tüür ja Tõnu Kõrvits, jõuab üha rohkem ka Eesti kontserdisaalidesse ning pälvib tunnustavat tähelepanu. Tänavu jaanuaris avas Randalu muusika Tõnu Kaljuste juhitud uue kontserdisarja „Autoritund“; esiettekannet ootab verivärske kvartett „QR-tet“ (2022). Nagu võib lugeda Sirbi veergudelt, „ei hakka tema teoseid kuulates kunagi igav“. (Sirp 28.01.22)

Trio ’95 repertuaaris on klassikaliste ansambliteoste kõrval oluline koht vähemtuntud helitöödel. Nii on Klaaspärlimängu kontserdi kavas 20. sajandi saksa helilooja Hans Werner Henze kolmeosaline kammersonaat (1948), komponeeritud Henze varasel loomeperioodil, mis annab selgelt märku tollal kahekümnendates eluaastates helilooja märkimisväärsest oskusest kirjutada instrumentaalkoosseisule. Klaveritrio kuldvaramust tuleb esitusele Johannes Brahmsi trio nr 1 H-duur op 8 (helilooja esimene ilmunud kammerteos), ent mitte tavapärasel kujul – nimelt lisandub II ja III osa vahele põneva võttena Ülo Kriguli värske teos „Brahm’s Glitch“, mis jõudis esiettekandele Trio ’95 esituses tänavu aprillis.

„Brahm’s Glitch“ võtab lähtepunktiks keelelise tõsiasja, et muusikat mängitakse, et muusika on mängimiseks. Teose aluseks on lõik Johannes Brahmsi Klaveritriost nr 1, mille muusikaline materjal on justkui sisestatud kujuteldavasse granulaarsüntesaatorisse ning selle abil taasesitatud. Osaliselt säilinud harmooniline plaan ja meloodiajoonised annavad aimu olemasolnust, mille osised nüüd uues keskkonnas omasoodu ringi hulbivad. Elektroonilises muusikas ja digitaaltehnoloogias käibel olev glitch-esteetika on siin asetatud puhtalt akustilisse vormi. Samuti annab päritolu-helilooja nimes komakohta pisut muutes tuua sisse veel üks hoopis teistsugune tähendushorisont. (Ülo Krigul)

Trio ’95 unikaalsus peitub silmapaistvalt pikas ja järjepidevas koosmängu kogemuses: 2003. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis klassivendadena ansamblimängu alustanud trio liikmed olid tol hetkel vaid 8-aastased. Nüüdseks on rahvusvahelise haardega muusikutel selja taga enam kui 15-aastane ühise musitseerimise teekond, millest tunnistab laitmatu ansamblilisus ning suurepärane üksteise tunnetamine. Kõik kolm noort interpreeti on omandanud muusikalise kõrghariduse Saksamaa parimates muusikaülikoolides ning saavutanud oma alal väljapaistvaid tulemusi. Värskeima märkimisväärse tunnustuse on pälvinud tšellist Marcel Johannes Kits, kes osales selle aasta juuni alguses esimese Eesti tšellistina tõeliselt mainekal kuninganna Elisabethi nimelisel muusikakonkursil Belgias, võites väärika kolmanda preemia. Trio kõrgest tasemest tunnistavad I koht rahvusvahelisel kammermuusika konkursil „Pavasario Sonata“ (2012), I preemia rahvusvahelisel Ilmari Hännikäineni nim kammermuusika konkursil Soomes (2020) ja I preemia koos arvukate eripreemiatega rahvusvahelisel kammermuusikakonkursil „Tallinn 2021“. Aastal 2020 aastal pälvis trio Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.