“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)
● 31 märts, 2016 kell 19 Kultuurikatel (Põhja pst 27 A, Tallinn)
KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Mari ja Håkon Samuelsen (viiul / tšello, Norra), DJ Mr Switch (plaadimängijad), dirigent Kristjan Järvi
G Prokofjev, Vähi
● 1 aprill, 2016 kell 19 Niguliste kirik (Niguliste 3, Tallinn)
JÄRVI INSTRUMENTALISTID: Miina Järvi (viiul), Martin Järvi (viiul), Madis Järvi (vioola), Mihkel Järvi (klaver), Marius Järvi (tšello)
Pärt, Rahmaninov, Schubert, Tšaikovski
ÕRN JA SUURSUGUNE DUO Alina Sakalouskaya (mandoliin ja barokkmandoliin) & Kadri Ploompuu (orel)
Ortiz, Palestrina, Castello, Albinoni, Vivaldi
Kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE, Dirigent Endrik Üksvärav
Tally, Sooäär
● 2 apr, 2016 kell 19 Rotermanni Soolaladu (Ahtri 2, Tallinn)
E-ORKESTER (Eesti)
Murphy, Mölder, Kraftwerk, Borodin, Jarre, Coldplay, Apollo Four Forty, Rääts
SCIENCE OF SILENCE: Ivo Lille (saksofon), Hendrik Soon (viiul), Edward Soon (tšello), Jakko Maltis (klahvpillid)
Lille, Maltis
Ansambel AVARUS
Rajandi
“Sound director” − Margo Kõlar
● N 7 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Klaaspärlimäng Sinfonietta, Maarika Järvi (flööt), Alexander Hülshoff (tšello, Saksamaa), Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Rauno Elp (bariton, RO Estonia), Andres Mustonen (viiul / dirigent)
Kava: Vivaldi, Haydn, Vähi, Kaumann (esiettekanne, festivali Klaaspärlimäng tellimus), Boccherini
Joseph Haydn (1732−1809). Tšellokontsert nr 1 C-duur
Tõnis Kaumann (1971). “Kolm juudi laulu” (esiettekanne, festivali Klaaspärlimäng tellimus)
Peeter Vähi (1955). “Reminiscences of Youth”
Antonio Vivaldi (1678—1741). Kontsert viiulile ja tšellole B-duur, RV 547
Luigi Boccherini (1743—1805). Sümfoonia nr 6 d-moll, op 12/4 “La Casa del Diavolo”
Suurde ja terves maailmas tuntud Järvide dünastiasse kuuluv Maarika Järvi on võluv flöödimängija, kes on inspireerinud mitmeid heliloojaid talle muusikat kirjutama. Ta on üks neist, kes on eesti muusikat laias maailmas järjepidevalt tutvustanud − Detroidis, New Jerseys, Göteborgis, Kölnis, Tokyos…
Peale õpingute lõpetamist USAs töötas Maarika Järvi üle 10 aasta esiflötistina kolmes Hispaania orkestris, sh Hispaania Raadio ja TV Sümfooniaorkester.
Ta on aastaid koostööd teinud oma venna Kristjan Järvi juhatusel New Yorgis tegutseva Absolute Ensamble’iga ning mänginud koos fagotist Martin Kuuskmanniga duos Martinika.
Koos erinevate orkestrite ja ansamblitega on ta salvestanud mitmesugust muusikat, näiteks CD “Meditations” muusikaga flöödile, vioolale ja harfile. Maarika Järvi on esitanud või salvestanud kõik eesti olulisemad kontsertteosed flöödile, mitmed neist on tema esituses kõlanud maailmaesiettekandes. Märkimist väärivad tema osalusel salvestatud CDd eesti muusikast: “Musica Triste” (Warner / Finlandia) Tubina, Singi, Jürisalu ja Tambergi flöödikontsertidega ning “Celestials” (CCn’C) kahe spetsiaalselt Maarika Järvile kirjutatud flöödikontserdiga − Peeter Vähi “Taevase järve laul” ja Urmas Sisaski “Leoniidid”. 2009 andis ERP välja tema CD “Somnium boreale” Eugen Kapi, Heino Elleri ja René Eespere flöödimuusikaga.
Juba aastaid elab ja tegutseb Maarika Järvi Genfis, Šveitsis.
Peeter Vähi, Taevase järve laul, Maarika Järvi (flööt), fragm, 4 min 36 sek, mp3, 320 Kbps
Alexander Hülshoff on end tõestanud kui üks juhtivaid tšelliste Euroopas, olles hinnatud nii publiku kui ka ansamblipartnerite poolt. Ta paistab silma ilmeka mängu ja veatu tehnikaga, millega kaasneb soe lüüriline toon.
Alexander Hülshoff astub üles kuulsatel kontserdilavadel koos rahvusvaheliselt tuntud orkestritega. Olulist osa interpreedi repertuaaris etendab kammermuusika. Ta mängib Bambergi Trios ning teeb koostööd selliste muusikutega nagu Pinchas Zukerman, Hagai Shaham, Vladimir Gluzman, Fine Arts Quartet, Gil Sharon, Rainer Honeck, Boris Garlitsky, kellega koos on esinenud sellistes eliitsaalides nagu Berliini Filharmoonia, Amsterdami Concertgebouw, Rotterdami De Doelen ja Londoni Wigmore Hall. Alexander Hüllshoffi mängu on nautinud paljude Euroopa maade, Lähis- ja Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika publik. Ta on paljude prestiižsete festivalide külaline, olles ise Kloster Kampi Kammermuusika Festivali kunstiline juht.
Tšellisti ulatuslikus diskograafias on muuhulgas salvestusi Brahmsi, Beethoveni, Schuberti, Šostakovitši, Blochi ja Servaisi loominguga, mis on ilmunud Novalise, Naxose, Musicaphoni, Paladino, Brilliant Classicsi ja Hänssler Classic firmamärkide all.
Aastal 1997 alustas Alexander Hülshoff tööd Folkwangi Kunstide Ülikooli tšelloprofessorina. Ise peab ta oma kõige tähtsamaks õpetajaks Lynn Harrelli. Käesoleval ajal on Alexander Hülshoff Dortmundi Orchesterzentrumi kunstiline juht, mis ühendab nelja ülikooli: Kölni, Esseni, Düsseldorfi ja Detmoldi klassikalise orkestrimuusika osakondi. Aastast 2011 on ta ühtlasi ka Saksamaal tegutseva muusikainstitutsiooni Villa Musica kunstiline juht.
Rahvusooper Estonia solist, metsosopran Helen Lokuta lõpetas 2002 Eesti Muusikaakadeemia Pille Lille ja prof Tamara Novitšenko lauluklassi ning täiendas end Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000) ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis (2001) prof Maria Venuti juures. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Carmen (Bizet’ “Carmen”), Angelina (Rossini “Tuhkatriinu”), Fedora Palinska (Kálmáni “Tsirkusprintsess”), Kleopatra ja Almirena (Händeli “Julius Caesar” ja “Rinaldo”), Musetta (Puccini “Boheem”), Erna ja Ophelia (Kõrvitsa “Liblikas”), Siébel (Gounod’ “Faust”), Polina (Tšaikovski “Padaemand”), Anna (Tubina “Barbara von Tisenhusen”), nimiosa Kálmáni “Silvas”, Emilia (Verdi “Othello”), Esimene diplomaat (Tüüri “Wallenberg”), Maddalena (Verdi “Rigoletto”), Brangäne (Wagneri “Tristan ja Isolde”), Annio (Mozarti “Tituse halastus”), Dorabella (Mozarti “Così fan tutte”), Clarice (Prokofjevi “Armastus kolme apelsini vastu”) jpt.
Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, astunud üles Klaaspärlimängu festivali ja Nargen Opera projektides ning esinenud soolokontsertidega nii Eestis kui ka välismaal.
2005 pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Fondi patrooni Lord Carlisle’i nimelise Noore muusiku preemia ning 2007 Eesti Teatriliidu aastaauhinna nimirolli eest Rossini “Tuhkatriinus” ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Tõnu Kõrvitsa ooperites “Tuleaed” ja “Mu luiged, mu mõtted”. Ta on saanud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2007 kaalukate lavarollide loomise eest. Aastatel 2011 ja 2015 võitis Lokuta SEB publikupreemia.
Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle ooperiliteratuurist, sh nimiosa Mozarti “Don Giovannis” ja Guglielmo “Così fan tuttes”, Dulcamara ja Belcore (Donizetti “Armujook”), Rigoletto, Renato, Germont, Rodrigo, Jago ja Amonasro (Verdi “Rigoletto”, “Maskiball”, “La Traviata”, “Don Carlos”, “Othello”, “Aida”), nimiosa Hindemithi “Cardillacis”, don Magnifico (Rossini “Tuhkatriinu”), Valentin (Gounod’ “Faust”), Argante (Händeli “Rinaldo”), Jeletski (Tšaikovski “Padaemand”), Lescaut, Scarpia ja Marcello (Puccini “Manon Lescaut”, “Tosca”, “Boheem”), Amfortas, Kurwenal ja Wolfram (Wagneri “Parsifal”, “Tristan ja Isolde”, “Tannhäuser”), Roderick (Hindemithi “Pikk jõulueine”) jt. Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), Wallenbergi (Tüüri “Wallenberg”), Jürgeni (Tubina “Barbara von Tisenhusen”) ja Meelise (Kapi “Lembitu”) osatäitmised. Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase “Joonase lähetamine”, Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi Saksa reekviem ja Rahmaninovi “Kellad”, Vähi “Müstilisel Kaydara-maal”).
Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: 1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007 sai ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest.
Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi “Cardillac″ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.
● R 8 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
KLAVERI-MARATON
Sten Lassmann (klaver)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756—1791). Sonaat D-duur, K 576
Heino Eller (1887—1970). Sonatiin fis-moll
Arvo Pärt (1935). Sonatiin nr 1, op 1
Johannes Brahms (1833—1897). Variatsioonid Paganini teemale, op 35
Sten Lassmann on üks väljapaistvamaid Eesti noorema põlvkonna pianiste. Klaveriõpinguid alustas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Ell Saviaugu, Ira Flossi ja Ivari Ilja käe all ning sellele järgnesid bakalaureuse- ja magistrikraad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Doktoriõpingud viisid Lassmanni Londoni Kuninglikku Muusikaakadeemiasse prof Ian Foutaini juurde. Lisaks on ta täiendanud end Pariisi Konservatooriumis ning mitmete tuntud interpreetide meistriklassides.
Lassmann on saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, nende seas III preemia rahvusvahelisel konkursil “Tallinn 2006”, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002), esimese järgu diplom Noorte pianistide konkursil Ústí nad Labemis (1997) ning VI ja III preemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu noorte pianistide konkurssidel Horvaatias (1999 ja 2001). Lisaks pälvis Lassmann III preemia rahvusvahelisel kammermuusikakonkursil Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003).
Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, NYYD Ensemble’i ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestriga.
Sten Lassmann on keskendunud Heino Elleri muusika uurimisele, interpreteerimisele ja salvestamisele. Nii ilmub alates aastast 2011 plaadiseeria “Heino Eller − Complete Piano Music”. Elleri kogutud klaveriteoste plaadistamise ja aktiivse kontserttegevuse eest pälvis Lassmann aastal 2015 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali preemia.
Heino Eller. Kellad. Sten Lassmann (klaver), fragm, 2 min 18 sek, mp3, 320 Kbps
Age Juurikas (klaver)
Olivier Messiaen (1908−1992). “Vingt regards sur l’enfant-Jésus”: Regard du Père ja Le baiser de l’Enfant-Jésus
Federico Mompou (1893−1987). “Paisajes”
Isaac Albéniz (1860−1909). “Iberia süit”, I vihik
Pianist Age Juurikas on aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner. Klaveriõpingud on viinud teda Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, Moskva Riiklikku Konservatooriumisse, Sibeliuse Akadeemiasse ja Karlsruhe Riiklikku Muusikakõrgkooli. Alates 2007. aastast tegutseb ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveriosakonna õppejõuna.
Juurikas on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Tema saavutuste hulka kuulub näiteks IV preemia ja eripreemia rahvusvahelisel pianistide konkursil “Arthur Rubinstein in memoriam” Bydgoszczis 2000. aastal, I preemia VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas 2002. aastal ning semifinalisti eripreemia Rahmaninovi nimelisel konkursil Los Angeleses 2005. aastal. 2003. aasta kevadel pälvis Age Juurikas I Neeme Järvi nimelise noore muusiku auhinna.
Solistina ja kammermuusikuna on Juurikas üles astunud Baltimaades, Põhjamaades ning ka Poolas, Ukrainas, Venemaal, USAs, Prantsusmaal ja Hispaanias. Ta on teinud koostööd Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestriga, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga ning Ukraina Rahvusliku Akadeemilise Sümfooniaorkestriga.
Age Juurikas on salvestanud ERR arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, lisaks ka Aleksandr Skrjabini ja Isaac Albénize loomingut. Koostöös viiuldaja Ivi Otsaga plaadistati 2015. aastal Šostakovitši Viiulisonaat op 134. Juurikase lemmikrepertuaar pärineb XX sajandi esimesest poolest, kuid ta huvitub ka kaasaegse muusika esitamisest, näiteks on ta osalenud Karlheinz Stockhauseni “Mantra” ning Gérard Grisey “Vortex Temporum” ettekandmisel. Tema kontserdikavadest võib enamasti leida lisaks klassikalistele paljumängitud teostele ka värskemat ja vähemesitatud muusikat.
Aastal 2014 pälvis Age Juurikas Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
Rein Rannap (klaver), Jana Soans (visuaali- ja videokunstnik)
SELFID KLASSIKUTEGA
Rein Rannapi seaded klassikalistest teostest:
Joaquín Rodrigo (1901−1999). Concierto de Aranjuez
Ludwig van Beethoven (1770−1827). “Für Elise″
Camille Saint-Saëns (1835−1921). “Luik″ süidist “Loomade karneval”
Johannes Brahms (1833−1897). Ungari tants nr 5
Wolfgang Amadeus Mozart (1756−1791). Rondo alla Turca (“Türgi marss″)
Johann Sebastian Bach (1685−1750). “Bachissimo!″ (sulam re-minoorsetest klahvpilliteostest)
Johannes Brahms. “Hällilaul″
Maurice Ravel (1875−1937). “Boolero″
Nikolai Rimski-Korsakov (1844−1908). “Kimalase lend″
Rein Rannap (1953). “O Sole mio-fantaasia″
Mitmekülgne muusik Rein Rannap on tuntud kui helilooja, pianist ja suurepärane improvisaator.
Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1977. aastal Virve Lippuse klaveriklassis, suundus ta edasi õppima Moskva Riiklikku Konservatooriumi Lev Naumovi juurde. Rannapi haridustee jätkus Lõuna-California Ülikoolis, kus ta omandas aastal 1997 prof Stephen Hartke juhendamisel doktorikraadi heliloomingu alal.
Rein Rannapi heakõlalises ja post-modernistlikus helikeeles sulanduvad omavahel tõsise ja kerge muusika tunnused. Ta on loonud nii sümfoonilist muusikat, kammer- kui kooriteoseid ning kirjutanud muusikat filmidele ja teatrilavastustele. Ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutajana on Rannapil kaalukas roll ka levilaulude autorina. Mõistetavalt moodustab mahuka osa tema loomingust klaverimuusika, mille esmaettekandja on helilooja enamasti ise olnud. Tänasel päeval on Rannap keskendunud peamiselt süvamuusika komponeerimisele.
Pianistina on ta osa võtnud mitmetest konkurssidest: 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil ning 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Rannap on ühtlasi olnud Arvo Pärdi, Jaan Räätsa ja Raimo Kangro klaveriteoste esmaesitaja. Tänasel päeval esitab ta peamiselt enda loomingut ning improvisatsioonilisi seadeid tuntud, sageli klassikalise päritoluga meloodiatest.
Rein Rannap on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali preemia 1997. aastal ning 2003. aastal aktiivse kontserttegevuse eest. 2014 oli Rannap Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia laureaat.
Rein Rannapi foto allalaadimiseks (RGB, 300 dpi, 3.3 MB)
● L 9 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
KEELPILLI-MARATON
Elmira Darvarova (viiul, USA)
BACHIST BLUESINI
Johann Sebastian Bach (1685—1750). Partiita nr 3 E-duur, BWV 1006: Loure
Peter Breiner (1957). “To dear Mr Bach on his Birthday″
Stephen Brown (1948). Prelüüd & Allegro süidist “Tuli″
Igor Stravinski (1882−1971), transkribeerinud Josepgh Szigeti. Apollo variatsioon balletist “Apollo″
Isaac Albeniz (1860−1909). “Asturias (Leyenda)″
Astor Piazzolla (1921−1992). Tangoetüüd nr 3
Grigori Zaborov (1935−1985). “Improvisatsioon″
Sylvie Bodorova (1954). “Gypsy ballade″
Jeremy Cohen (1957). “Blues Etude″
Bulgaaria rahvaviisid
Konstantin Soukhovetski (1981). “Postcard from the Edge″
Norman Zocher (1957). “Rock Ethic″
Viiuldaja Elmira Darvarova on interpreet, kelle mäng on tuntud sooja ja siidise kõla ning veetleva isikupära poolest.
3-aastasena viiuliõpinguid alustanud Darvarova soleeris orkestri ees juba 8-aastasena. Ta on õppinud Londonis Guildhalli muusika- ja teatrikoolis Yfrah Neamani käe all ning Josef Gingoldi juures Indiana ülikoolis. Lisaks täiendas ta end eraviisiliselt viiuldaja ja helilooja Henryk Szeryngi juures. Rahvusvahelistelt konkursidelt mitmeid auhindu pälvinuna annab ta täna ise meistriklasse ning on Plovdivi rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Veronas toimuva Salieri-Zinetti konkursi žüriide president.
Elmira Darvarova on olnud mitmete USA orkestrite kontsertmeister. Neist tähelepanuväärseim on kahtlemata Metropolitani ooperi sümfooniaorkester, kus ta oli esimene (ja seni ainus) naissoost kontsertmeister selle ajaloos. METi orkestris valdavalt ooperimuusikat esitanud Darvarova tunneb end koduselt väga erinevates muusikažanrites − lisaks kammer- ja sümfoonilisele muusikale võib teda kuulda mängimas ka džässi, tangot või hoopis India klassikalist muusikat.
Viiel kontinendil esinenud intepreet on lava jaganud selliste klassikamaailma suurkujudega nagu James Levine, Janos Starker, Gary Karr ja Pascal Rogé; tango- ja džässilegendide Octavio Brunetti, Fernando Otaro ja David Amramiga ning India klassikalise muusika virtuoosi Ustad Amjad Ali Khaniga. Darvarova on soleerinud paljude orkestrite ees nii USAs kui mujal, neist märkimisväärsemad on Viini Raadio sümfooniaorkester, Moskva Riiklik sümfooniaorkester ja Weimari Staatskapelle.
Elmira Darvarova mängu on võimalik kuulda arvukatelt salvestustelt. Viimati ilmunute hulka kuulub näiteks CD prantsuse helilooja René de Castéra värske muusikaga ning Viini Raadio sümfooniaorkestriga koostöös valminud CD Vernon Duke’i loominguga.
Astor Piazzolla. Primavera Porteña, Elmira Darvarova, fragm, 3 min 50 sek, mp3, 320 Kbps
Peter Finger (kitarr, Saksamaa)
Peter Finger (1954). “Niemandsland”, “Summer in France”, “We’ll Meet Again”, “Crossing Roots”
Johann Sebastian Bach (1685—1750). Viiulisonaat nr 2 a-moll, BWV 1003: Andante
Turlough O’Carolan (1670—1738). “Hold my hands/The road to Lisdoonvarna”
Peter Finger. “Getaway”
Saksa kitarrimängija Peter Fingeri nimi on akustilise kitarrimuusika gurmaanidele ilmselt hästi teada. 6-aastaselt viiuliõpingutega algust teinud Finger leidis tee kitarri juurde seitse aastat hiljem, 13-aastasena, ning jõudis vahepeal tegeleda ka klaverimänguga. Järgnesid õpinguaastad Münsteris ja auhinnad mainekalt Saksamaa konkursilt Jugend Musiziert (aastatel 1962 ja 1969).
Alates 1970ndatest aastatest on Finger võrdlemisi regulaarselt avaldanud albumeid ning andnud kontserte kõikjal üle maailma. Edu on saatnud teda esinemistel nii Euroopas, USAs, Kanadas, Jaapanis kui Venemaal. Finger on mitmekülgne muusik − ta tegutseb ka heliloojana ning on komponeerinud muusikat televisiooni, raadio ja filmide tarbeks. Tema loomingut on iseloomustatud kui virtuoossuse ja musikaalsuse täiuslikku sünteesi, mille kõlamaailmas on võimalik tabada nii impressionistlikke kui rokkmuusika mõjutusi.
Heliloojana on ta pälvinud Ernst-Fischer-Preis’i orkestrimuusika eest (1982) ning esimese koha Oldenburgi teatri kompositsioonikonkursil (1985). Aastal 2003 pärjati Peter Finger Niedersachseni muusikapreemiaga.
Toimeka inimesena asutas Finger aastal 1988 plaadifirma Acoustic Music Records, millest on tänaseks päevaks kujunenud üks parimaid akustilise kitarri virtuoose ühendav ettevõte. Tema tegemiste nimistusse kuulub ka ajakirjade Akustik Gitarre ja Acoustic Player väljaandmine.
Peter Finger. Eine Reise durch die Pyrenäen, fragm, 2 min 28 sek, mp3, 320 Kbps
Tiit Kikas (elektriviiul / laserharf), kaastegevad Peeter Vähi (sämpler), Grett Semidor (tānpūrā) ja Kaisa Nõges (tānpūrā)
Tiit Kikas (1975). “Miracle 5:30″, “Cup of Tea″, “So You Think You Can Dance″, “There’s No Camel – Run!″
Georg Friedrich Händel (1685-1759). “Lascia ch’io pianga″
Peeter Vähi (1955). “Time Dilation / Aja aeglustumine″ (esiettekanne)
Tiit Kikas “To Carabas″
On juhtunud nõnda, et kahel järjestikusel õhtul kõlavad Peeter Vähi kõige esimene ja kõige viimane teos. “Time Dilation” valmis vähem kui nädal tagasi, ent homme Kalle Randalu esituses kõlav “Fatamorgana” nägi ilmavalgust enam kui 41 aastat tagasi, ajal, mil Vähi oli muusikaakadeemia esimese kursuse tudeng.
Pealkirja “Time Dilation” võiks eesti keelde tõlkida kui “aja paisumine” või “avardumine”, kuid helilooja on eelistanud “Aja aeglustumine”, mis kannab endas paremini Einsteini relatiivsusteooriast pärit neljamõõtmelise aegruumiga seonduvat mõtet.
Tänast õhtut nimetatakse Keelpilli-maratoniks. Ent kas “Time Dilation” on siis teos keelpillidele? Pole kahtlust, et elektriviiul ja kaks India päritolu tānpūrād on keelpillid. Aga… nii-nimetatud laserharf ning elektroonilise klahvpilli abil esitatavad harfi-sämplid — nende kategoriseerimine tekitab täpsust armastava muusikateadlase peas igatahes paraja segaduse.
Viiuldaja Tiit Kikas on isikupärase mängumaneeriga interpreet ning andekas helide väänaja − sageli looperit kasutades ja viiuli akustilist heli elektrooniliselt moonutades jõuab Kikas äratuntavalt ainulaadse kõlamaailmani.
4-aastaselt viiuliõpingutega alustanud Kikasele oli üsna varakult selge, et temast saab muusik. 1990-ndatel tekkinud huvi pärimusmuusika, eriti traditsioonilise Iiri viiulimuusika vastu viis teda kaugemale tavalisest muusikakoolirepertuaarist ning mõjutas tema loomingulist teed tugevasti. 1994. aastal lisandus Kikase pillide hulka elektriviiul, millest on tänaseks kujunenud meelisinstrument. Järgnesid õpingud Helsingis Sibeliuse Akadeemias.
Tiit Kikas tunneb end näiliselt ühtviisi koduselt väga erinevates muusikastiilides − etno, pop, rock, džäss või crossover. Seda asjaolu ilmestavad ka mitmesugused kooslused, mille tegemistes ta kaasa on löönud – alates ERSOst kuni selliste bändideni nagu Justament, No-Big-Silence, Dagö ja Terminaator; ning repertuaar alatest Tubinast kuni rahvamuusikani. Kikase mitmekülgsus ilmneb ka tema teistes muusikalistes ettevõtmistes − lisaks stuudiotööle on ta loonud helitaustu erinevatele teatrietendustele, filmidele ja raadiosaadetele.
2007. aastal ilmus Tiit Kikase esimene sooloalbum “String Theory”, mis leidis kuulajaid nii siin kui Soomes, Jaapanis, Ungaris, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal ja mujal. Debüütalbumile järgnes 2012. aastal teine sooloprojekt, ainult digitaalsel kujul välja antud “101 Clowns”.
Tiit Kikas, Everything Happens for a Reason, fragm, 2 min 20 sek, mp3, 320 Kbps
● P 10 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
EESTI ASI
Kalle Randalu (klaver), Indrek Hirv (luule)
Eduard Tubin (1905−1982). Tsüklist “Neli rahvaviisi minu kodumaalt″: “Valss variatsioonidega″, “Kandle polka″
Jaan Rääts (1932). Valik marginaale, op 65
Ester Mägi (1922). Valik tsüklist “Lapimaa joiud″
Arvo Pärt (1935). “Variatsioonid Arinushka tervenemise puhul″
Kuldar Sink (1942−1995). Klaverisonaat nr 1
René Eespere (1953). “Persona mea″ (esiettekanne, festivali Klaaspärlimäng tellimus)
Alo Põldmäe (1945). Klaverisonaat nr 4 op 27: Allegro. Pühendatud Kalle Randalule
Raimo Kangro (1949−2001). Klaverisüit op 1
Peeter Vähi (1955). “Fata Morgana″
Erkki-Sven Tüür (1959). “Hiiumaa″, “Kristiinale″, “Valguse ja pimeduse lühike kohtumine″, “Mäetippu pürgimine″
Lepo Sumera (1950−2000). “Pala aastast 1981″
Kalle Randalu: “10. juuli kontserdi kava valikus on üks osa minu repertuaaris olevast Eesti klaverimuusikast. Kõiki autoreid olen tundnud ja tunnen isiklikult, igal teosel on minu jaoks oma sünnilugu ning sageli olen olnud nende esmaesitaja. Sellel korral kõlab esimest korda René Eespere teos “Persona mea″.
Suhtlemine heliloojatega on alati olnud huvitav ja põnev, see on mulle väga palju andnud ja olen kõigile nende loomingu eest väga tänulik.″
Kalle Randalu on rahvusvaheliselt tuntud eesti pianist. Ta alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki klaveriklassis, mille lõpetas 1980. aastal. Järgneval kolmel aastal täiendas ta end Moskva Konservatooriumis Lev Vlassenko juures. Randalu on pälvinud laureaaditiitli mitmetel rahvuslikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas Schumanni-nimelisel konkursil Zwickaus (1981), Tšaikovski-nimelisel konkursil Moskvas (1982) ja ARD konkursil Münchenis (1985).
Randalu on esinenud enamikes Euroopa riikides, Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Jaapanis. Tema mäng on muuhulgas kõlanud Viini ja Berliini Konzerthausis, Müncheni Herkules-saalis, Moskva Konservatooriumi Suures Saalis, Peterburi Filharmoonia Suures ja Väikeses saalis, Hamburgi Musikhalles, Helsingi Finlandia-talos, Salzburgi Festspielhausis ja Mannheimi Rosengartenis.
Kalle Randalu on musitseerinud koos paljude maailma tuntud orkestrite ja dirigentidega, näiteks Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga, BBC Sümfooniaorkestriga, Peterburi, Moskva ja Hamburgi filharmoonikutega, Soome Raadio Sümfooniaorkestriga, Württembergi, Peterburi, Kesk-Põhjamaa ja Berliini kammerorkestritega ning enamike Eesti orkestritega. Randalu lavaparnterite hulka kuuluvad tuntud dirigendid nagu Neeme Järvi, Mariss Jansons, Maksim Šostakovitš, Juha Kangas, Leif Segerstam, Osmo Vänskä, Paavo Järvi ja Eri Klas.
Kalle Randalu repertuaaris on üle 50 klaverikontserdi ning suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Koos Juha Kangasega on ta ette kandnud enamiku Mozarti 27 klaverikontserdist. Korduvalt on tema esituses kõlanud kõik Beethoveni klaverikontserdid. Üle 20 aasta on ta olnud seotud Saksamaa juhtivaid muusikuid ühendava kammerakadeemiaga Villa Musica.
Kalle Randalul on ka hulgaliselt salvestisi. Erilist tähelepanu on äratanud tema seitsmest CDst koosnev tsükkel Hindemithi sonaadiloominguga (koostöös Villa Musica interpreetidega), mis on saanud Classical Award’i (Prantsusmaal) ja Klassik Echo (Saksamaal) auhinnad. Viimaste plaadistuste hulgas on Jaan Räätsa “Marginalia”, duubel-CD Brahmsi klaveriteostega ja kolmest CDst koosnev album Schumanni kammermuusikaga. Värskelt ilmus ka kaks albumit Estonian Record Productionsi plaadisarjast “Great Maestros”, kus Randalu esitab koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel Beethoveni kahte esimest klaverikontserti.
1988. aastast elab Kalle Randalu Saksamaal, kus ta aastail 1994−1997 oli Freiburgi Muusikaülikooli professor ning aastast 1997 on Karlsruhe Muusikaülikooli professor.
Jaan Rääts. Marginalia. Kalle Randalu (klaver), fragm, 34 sek, 320 Kbps
René Eespere: “Oli aegu, mil kunstnikud maalisid ikka endast mõned autoportreed. Ja siis püüti lõuendil edasi anda nii välist kui ka seda tabamatut sisemist mina. Muusika vallas võiks aga öelda, et kogu helilooja poolt loodud looming ongi pilt temast endast, enamasti küll tema paremast osast…
“Persona mea” on seega üks mu väikeformaadine autoportree. Olen siin avanud end kolmest küljest − igapäevases, heledates värvides, nii-öelda positiivses valguses; intiimses üksiolemises, sissepoole pööratud vaates; ning pingelisemas, veidi ärritunud olekus häid või üldse mitte õigeid otsuseid tehes. Jah, selline ma siis olen, või arvan end olevat. Aga ehk oled selline ka Sina?”
● P 10 juuli kell 17 Saka mõis, Ida-Virumaa (koostöös Seitsme Linna Muusikaga)
BACHIST BLUESINI
Elmira Darvarova (viiul, USA)
Kava: Bach, Breiner, Brown, Stravinski, Albeniz, Piazzolla, Zaborov, Bodorova, Cohen, bulgaaria rahvaviisid, Soukhovetski, Zocher
● P 10 juuli kell 22 Tartu Jaani kirik
TRUMMI-SHOW
Ichitaro (taiko-trummid, Jaapan), Hele-Riin Uib (löökpillid), Neeme Punder (flöödid), Jana Soans (visuaali- ja videokunstnik)
Kava: traditsioonilised jaapani rütmid, keskaja anonüümsed autorid
Ichitaro. Taiko-trummeldamine, fragm, 2 min 35 sek, mp3, 320 Kbps; Vaata Ichitarot YouTube’ist
Hele-Riin Uib kutsub Klaaspärlimängule
Särav ja energiline Hele-Riin Uib on nõutud löökpillimängija Eestis ja välismaal, kes esitab mängleva kergusega nii klassikalist kui kergemat muusikat.
Kasuisa vahendusel tegi Hele-Riin löökpillidega tutvust 8-aastasena ning alustas õige pea ka löökpilliõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Järgnes bakalaureuse- ja magistriõpe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Klassikalisele haridusele lisaks õppis Uib aastatel 2004−2009 Helsinki Metropolia ülikoolis, kus ta keskendus džässis kasutatavale vibrafonile ning erinevatele aafrika, kuuba ja brasiilia löökpillidele. Ta on täiedanud end mitmete löökpillimaailma suurkujude meistriklassides, nende hulgas ka Brian Melvini, Arttu Takalo, Juha Tannineni, Wolf Kerscheki, Stanislaw Skoczynski, Linda Maxey ja Michael Udowi juures. 2010. aastal õppis Uib Jaapanis mängima taiko-trumme Emiko Taba juhendamisel.
Aastatel 2001−2004 töötas Hele-Riin löökpillimängijana Rahvusooperis Estonia. Ta on esinenud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, Klaaspärlimäng Sinfonettaga, Tallinna Kammerorkestriga, Eesti Klaveriorkestriga ja NYYD Ensemble’ga. Uib naudib enam siiski musitseerimist väiksemas koosseisus, sageli duos, kus improvisatsioonile ja loovale lähenemisele on rohkem ruumi. Nii on ta lavapartnerid olnud näiteks taiko-trummar Ichitaro, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri löökpillirühma kontsertmeister Madis Metsamart ning Aleksandra Kremenetski. Uib tegutseb ka klassikalise muusika maailmast väljaspool − teda võib näha esinemas arvukates koosseisudes, näiteks ansamblites 2 Quick Start, G.O.S.H., HND, Nion, Why Not ja Monday Rats.
Alates 2007. aastast õpetab Hele-Riin löökpille Gustav Adolfi muusikakoolis ning juhendab Gustav Adolfi Gümnaasiumi rivitrummitüdrukuid, kes tegutsevad GAG Armada nime all.
Neeme Punder on üks aktiivsemaid varajase muusikaga tegelejaid Eestis. Ta on hinnatud nii flöödisolisti kui ka väärtusliku kammermuusikapartnerina. Tema muusikaliseks kasvulavaks on olnud rohkem kui 26 aastat vanamuusika ansambel “Hortus Musicus”. Pikaajaline tegutsemine ansambli koosseisus on andnud talle tohutu teadmistepagasi vanamuusika interpretatsiooni ja ajalooliste pillide tundmises. Ta on teinud kaasa ansambli kõik tähtsamad välisesinemised festivalidel ja mainekates kontserdisaalides Euroopas, Iisraelis, USAs, Jaapanis ja Venemaal.
Punder on aastaid olnud Viljandi Vanamuusika Festivali eestvedaja ja kunstiline juht, mitmete kontserdisarjade ja festivali “Flutish Kingdom” algataja. 1998–2005 oli ta Eesti vanima varajase muusika ansambli, Viljandi Linnakapelli kunstiline juht.
Punder on ka tunnustatud kaasaegse muusika interpreet ja nii on ta olnud mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja (teiste hulgas Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev ja Tõnu Kõrvits). Ta on lava jaganud mitmete klassikalise muusika suurkujudega − muljetavaldavasse nimekirja kuuluvad näiteks Aleksei Ljubimov, Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Paul Hillier, Natalja Gutman, Daniel Raiskin, Oleg Kagan, Aina Kalnciema, Matti Helin, Patrick Galois, David James, Tõnu Kaljuste, Meelis Vind, Ain Anger, Pille Lill ja Toomas Vavilov. Samuti on ta mänginud mitmetes Eesti kammeransamblites − Hortus Musicusele lisaks Tallinna Kammerorkestris, Eesti Barokksolistides, Nyyd Ensemble’s – aga ka rahvusvahelistes ansamblites nagu Soome-Eesti Barokkorkester, The Art Russica, Sebra, Barokko a tre ja Vanamuusika Akadeemia. Käesoleval hetkel kuulub ta nüüdismuusikaansambli Reval Ensemble tuumikusse, samuti ansambli Elavad klassikud ning Rahvusooper Estonia puhkpillikvinteti koosseisu.
Märkimisväärse lõigu Neeme Punder tööst moodustab pedagoogitegevus. Ta on olnud flöödi- ja plokkflöödiõpetaja Viljandi Muusikakoolis, Läti Muusikaakadeemia magistriõppes ja alates 1995. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis, lisaks ka vanamuusika professor Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on viinud läbi varajase muusika interpretatsiooni kursusi Soomes, Saksamaal, Venemaal, Lätis, Leedus, Eestis ja mujal.
Neeme Punder on Eesti Flöödiühingu asutajaliige ja juhatuse liige, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ekspertgrupi liige. 2005. aastast tegutseb ta Eesti Kontserdi produtsendina.
Belicha. Neeme Punder (flööt), fragm, 1 min 43 sek, mp3
● E 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
YOA Ameerikate Orkester, Alexandra Soumm (viiul, Prantsusmaa), dirigent Benjamin Zander (Inglismaa)
Leonard Bernstein (1918−1990). Avamäng operetile “Candide”
Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809−1847). Viiulikontsert e-moll, op 64
Johannes Brahms (1833−1897). Sümfoonia nr 1 c-moll, op 68
Ladina-Ameerika Grammy võitja YOA Ameerikate Orkester (YOA Orchestra of the Americas) on kõrge tasemega sümfooniaorkester, mis ühendab 25 erineva Ladina-Ameerika maa andekaid noori muusikuid vanuses 18-30 aastat. Orkester sündis 2001. aastal New Englandi Konservatooriumi initsiatiivil koostöös Harvardi Ülikooli Ladina-Ameerika Uuringute David Rockefelleri Keskuse, Ameerika Riikide Organisatsiooni (Organization of American States), Inter-Ameerika Arengupanga (Inter-American Development Bank) ja Venezuela noorteorkestreid ühendava võrgustiku FESNOJIV-ga.
Orkestriga teevad koostööd paljud maailma muusikaelu tipud, nende hulgas näiteks Plácido Domingo, Yo-Yo Ma, Valeri Gergijev, Philip Glass, Joshua Bell, Sara Chang, Lorin Maazel, Kent Nagano, Vadim Repin ja Leonard Slatkin. Orkestri kunstiline nõustaja on Plácido Domingo, muusikaline juht Carlos Miguel Prieto. Loomenõukogusse kuuluvad teiste hulgas Martha Argerich, Tan Dun, Philip Glass, Gustavo Dudamel ja Helmuth Rilling.
Orkestrisse saab kandideerida YouTube’i kaudu, mis annab kõigile võrdsed võimalused osalemiseks. Hooaja tipp on juuli-august, mil toimuvad iga-aastased kontsertturneed. YOA on oma loomisest alates andnud üle 300 kontserdi maailma kõige erinevamates paikades: Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias.
Alexandra Soumm sündis Moskvas ja alustas viiuliõpinguid 5-aastaselt isa juhendamisel. Juba kaks aastat hiljem andis ta Ukrainas oma esimese kontserdi.
2000. aastal asus Alexandra õppima Viini Konservatooriumis ja Grazi Muusikaülikoolis tunnustatud pedagoogi Boris Kuschniri juures. Võitnud 2002. aastal Viini Konservatooriumi konkursi, tehti talle ettepanek esineda kuulsas Viini Kontserdimajas, ühtlasi valis Beracasa Fond ta Prantsuse Raadiofestivalil osalejate hulka tema kodulinnas Montpellieris. 2004. aastal võitis Alexandra Soumm I preemia Eurovisiooni noorte muusikute konkursil Lucerne’is ja sai Herbert von Karajani stipendiumi.
Aastal 2006 debüteeris ta Iisraeli Filharmoonikute ees Paganini esimese viiulikontserdiga Yoel Levi juhatusel, mille järel tegi orkester talle ettepaneku edasiseks koostööks. Juba järgmisel aastal mängis ta sama orkestriga Mozarti Viiulikontserti nr 4 ja 2008 Paganini kontserti Rafael Fruhbeck de Burgose juhatusel, aastal 2011 aga Mozarti Viiulikontserti nr 3 Herbert Blomstedti juhatusel. 2008. aastal leidis aset tema debüüt Orchestre de Paris’ga Neeme Järvi juhatusel, kus ta mängis Bruchi kontserti.
Järgnevatel aastatel astus Soumm üles solistina juba paljude tuntud orkestrite ees, sealhulgas ka Šoti Kuninglik Rahvuslik Orkester, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Viini Kammerorkester, Braunschweigi Linnaorkester, Taani Rahvuslik Sümfooniaorkester, Zürichi Kammerorkester, Orchestre National du Capitole de Toulouse, NHK Symphony, Tōkyō Metropolitan Symphony, Tōkyō Sümfooniaorkester ja Helsingi Filharmoonia Orkester. Ta osaleb sageli ka rahvusvahelistel festivalidel.
2008 ilmus Alexandra esimene sooloplaat Bruchi ja Paganini teostega, mis sai muusikaajakirjanduses väga kiitva hinnangu. Kaks aastat hiljem ilmus teine CD Griegi sonaatidega. Mõlemad plaadid on välja andnud plaadifirma “Claves”.
Alexandra viib regulaarselt läbi meistrikursusi üle maailma − Ameerikas, Brasiilias, Jaapanis, Iisraelis. Viiuldaja mängib 1785. aastal Giovanni Baptista Guadagnini valmistatud pillil.
Bostoni Filharmoonikute (pea)dirigent Benjamin Zander on ka mitmete teiste maailmas tuntud orkestrite hinnatud külalisdirigent. Kuulsa Londoni Filharmoonia Orkestriga on ta salvestanud kõik Gustav Mahleri sümfooniad. Salvestused said kriitikutelt eriti kõrgeid hinnanguid nii dirigendimeisterlikkuse kui ka huvitavate tõlgitsuste eest. Mahleri 9. ja Bruckneri 5. sümfoonia salvestused esitati Grammy-auhinna nominentideks. Samale kõrgele autasule kandideeris aastal 2014 ka Zanderi üks viimastest olulistest salvestistest − Mahleri 2. sümfoonia.
Aastast 1967 õpetab Benjamin Zander New Englandi Konservatooriumis interpretatsiooni, juhatades samal ajal ka konservatooriumi ja sealset noorte filharmoonia orkestrit.
Benjamin Zander on ka üks nõutavamaid kunstiala eestkõnelejaid maailmas. Ta on esinenud kõnedega Maailma Majandusfoorumil ning talle on omistatud Kristallauhind silmapaistva panuse eest rahvusvaheliste suhete arendamisel kunstide vallas. ÜRO on tema teeneid humanitaaralal ära märkinud “Hooliva kodaniku” auhinnaga. Seoses 70. sünnipäevaga nimetati Benjamin Zander hiljuti New Englandi Konservatooriumi audoktoriks.
Lisaks Klaaspärlimängule võib YOA esinemisi nautida ka Rapla Kirikumuusika Festivalil!
● T 12 juuli kell 12.15 Tartu Jaani kirik (sissepääs vaba)
KESKPÄEVAMUUSiKA VEERANDTUND
Euroopa Liidu Barokkorkester (Luksemburg / Inglismaa), Jan van Hoecke (plokkflööt, Belgia), Lars Ulrik Mortensen (klavessiin / dirigent, Taani)
Giuseppe Sammartini (1695−1750). Plokkflöödikontsert F-duur
Georg Friedrich Händel. “Veemuusika” süit nr 3 G-duur, HWV 350
● T 12 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
HÄNDEL JA TEMA LONDONI KOLLEEGID
Euroopa Liidu Barokkorkester (Luksemburg / Inglismaa), Bojan Čičić (viiul, Horvaatia), Jan van Hoecke (plokkflööt, Belgia), Lars Ulrik Mortensen (klavessiin / dirigent, Taani)
John Ernest Galliard (1687−1749). Tantsude süit ooperist “Pan ja Syrinx”
Georg Friedrich Händel (1685−1759). Concerto grosso nr 2, op 6
William Babell (1690−1723). Plokkflöödikontsert D-duur, op 3
Georg Friedrich Händel. Balletimuusika ooperist “Alcina”
Giuseppe Sammartini (1695−1750). Plokkflöödikontsert F-duur
Francesco Geminiani (1687−1762). Concerto grosso nr 2 g-moll, op 3
Georg Friedrich Händel. “Veemuusika” süit nr 3 G-duur, HWV 350
Euroopa Liidu Barokkorkester (EUBO) on Eesti publikule tuttav juba varasemast ajast. Orkester on Lars Ulrik Mortenseni dirigeerimisel kahel korral osalenud Klaaspärlimängu festivalil (2008, 2012). Ka on plaadifirma Estonian Record Productions 2013 aastal välja andnud orkestri CD “Pure Handel” ja DVD “Joy and Sorrow Unmasked”.
Orkestriga on teinud koostööd sellised baroki spetsialistid nagu Enrico Onofri, Roy Goodman, Alexis Kossenko, Ton Koopman, Christina Pluhar, Margaret Faultless, Riccardo Minasi, Paul Agnew ja Gottfried von der Goltz.
Kontserdimatkad on viinud EUBO Euroopa kõige erinevamatesse nurkadesse, kus kontserdipaikadeks on olnud nii kuulsad saalid kui ka suvefestivalide vabaõhulavad, kloostrid, kirikud ja lossid. Juba mitmeid aastaid on orkestri residentsiks olnud Echternachi loss Luksemburgis.
Järgnevaks 4 aastaks on kavandatud suurejooneline koostööprojekt EUBO Mobile Baroque Academy. Selles projektis on EUBO koostööpartneriteks Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsioon, Concerto Copenhagen, Villa Musica Rheinland-Pfalz, Trifolion Festival Ville d’Echternach, Malta Kunstide Nõukogu, Haagi Kuninglik Konservatoorium Den Haag, Bukaresti Rahvuslkik Muusikaülikool, St John’s Smith Square Londonis ja ka ERP.
Peale aastast musitseerimist EUBOs (suur osa orkestri koosseisust vahetub igal aastal) saavad selle liikmed enamasti tööle parimatesse Euroopa barokkmuusika kollektiividesse. Endisi EUBO liikmeid mängib sellistes tuntud orkestrites nagu Amsterdami Barokkorkester, Les Musiciens du Louvre, Europa Galante, Academy of Ancient Music, La Petite Bande, The King’s Consort, Concerto Copenhagen, Les Arts Florissants jt.
Barokkmuusika suurepärane asjatundja Lars Ulrik Mortensen on EUBOga töötanud palju aastaid. Alustanud klavessinistide juhendaja ja külalisdirigendina, on ta aastast 2011 EUBO muusikadirektor.
Ülikooli päevil muusikateadust õppides huvitus ta esmalt inglise virginalimuusikast ning asus seejärel õppima klavessiinimängu. Ta lõpetas Kopenhaageni ja Londoni konservatooriumid ning tegutses klavessiinimängijana ansamblis London Baroque ja inglise kammerorkestris Collegium Musicum 90.
Kõrgelt hinnatud solisti ja kammermuusikuna, on Lars Ulrik Mortensen viimasel ajal paistnud silma ka suurepärase dirigendina. Aastal 2007 pälvis ta Leonie Sonningi muusikapreemia. (Sama preemia on enne teda saanud Igor Stravinski, Yo-Yo Ma, Anne-Sophie Mutter ja John Eliot Gardiner.)
EUBO kõrval on Lars Ulrik Mortensen ka Concerto Copenhageni muusikajuht. Tema eestvedamisel on Kopenhaageni Kuninglikus Ooperiteatris suure eduga esitatud mitmeid barokkoopereid nagu Händeli “Julius Caesar” ja Mozarti “La Clemenza di Tido”.
Lars Ulrik Mortensen esineb ka solistina ja mitmetes kammeransamblites. Ta on teinud koostööd selliste tunnustatud muusikutega nagu Emma Kirkby, Susanne Rydén, Maria Keohane, John Holloway ja Jaap ter Linden.
Tema arvukad CD-salvestised on pälvinud mitmeid auhindu. Neist viimaste hulgas võiks nimetada koos Concerto Copenhageniga salvestatud kõiki Bachi klavessiinikontserte ja Haydni klaverikontserte, samuti Taani heliloojate Hartmanni, Kunzeni ja Gersoni sümfooniaid.
TÄHELEPANU!
Käesoleva kontserdi raames toimub ERPi uue live-keskkonna ja mobiiliäpi ERP Live esimene otseülekanne. Jälgi otseülekannet http://live.erpmusic.com või lae alla Androidi äpp ERP Live.
● T 12 juuli kell 20 Viljandi Pärimusmuusika Ait (kooostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
TRUMMI-SHOW
Ichitaro (taiko-trummid, Jaapan)
Kaastegevad: Hele-Riin Uib (löökpillid), Neeme Punder (flöödid)
Kava: traditsioonilised jaapani rütmid, keskaja anonüümsed autorid
● T 12 juuli kell 22 Tartu Ülikooli Kohvik (Ülikooli t 20)
PIAZZOLLA & CO (klaasi veiniga)
Ruslan Vilensky (tšello, Läti), Vladimir Kudrin (kitarr, Läti)
Astor Piazzolla (1921—1992). “Muerte del Ángel”
Astor Piazzolla, seadnud Ruslan Vilensky. “Verano Porteno”
Enrique Granados (1867—1916). “Tants”
Astor Piazzolla, seadnud Ruslan Vilensky. “Oblivion”
Astor Piazzolla. “Bordel 1900”
Gaspar Cassadó (1897—1966). Süit soolotšellole: Intermezzo e Danza Finale
Heitor Villa-Lobos (1887—1959). “Ária” süidist Bachianas Brasileiras nr 5
Quique Sinesi (1960). “Canción Hacia Vos”
Astor Piazzolla. “Cafe 1930”
Quique Sinesi. “Donde Quiera Que Estés”
Astor Piazzolla. “Nightclub 1960”
Zequinha de Abreu (1880—1935). “Tico-Tico no Fubá”
Astor Piazzolla, seadnud Ruslan Vilensky. “Libertango”
Läti tšellist Ruslan Vilensky tegi oma lavadebüüdi Läti Rahvusliku sümfooniaorkestri ees 15-aastasena ning tänaseks on temast saanud üks nõutumaid soliste ja kammermuusikuid.
Vilensky on õppinud tunnustatud professori David Geringase käe all. Ta on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, neist märkimisväärsemad on Aram Hatšaturjani nimeline rahvuvaheline konkurss, Concertino Praga, David Popperi nimeline rahvusvaheline konkurss ning Davidovi rahvusvaheline tšellokonkurss. 2002. aastal esindas Vilensky Läti Vabariiki Eurovisiooni noorte muusikute konkursil Berliinis.
Ruslan Vilensky on soleerinud mitmete orkestrite ees nii Lätis kui mujal — nende seas Armeenia Riiklik Sümfooniaorkester, Kaunase sümfooniaorkester, Liepāja sümfooniaorkester, Orquesta Sinfonica Freixenet’, Konzerthausorchester Berlin, Põhja-Saksa Filharmooniaorkester ja Läti kammerorkester.
Peterburi Maria teatri peadirektori ja kunstilise juhi Valeri Gergijevi kutsel mängis tšellist sealses sümfooniaorkestris. Maria teatri sümfooniaorkestriga esineti kõikjal üle maailma – USAs, Kanadas, Euroopas, Jaapanis ja Venemaal. Soolo- ja kammermuusikuna on Vilensky esinenud Concertgebouw saalis Amsterdamis, Filharmoonia ja Kontzerthaus saalides Berliinis, Alte Oper kontserdisaalis Frankfurdis, Berwaldhallenis Stockholmis ja Peterburi Maria teatri kontserdisaalis.
● K 13 juuli kell 19 Viljandi Baptistikirik (kooostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
Euroopa Liidu Barokkorkester (Luksemburg / Inglismaa), Bojan Čičić (viiul, Horvaatia), Jan van Hoecke (plokkflööt, Belgia), Lars Ulrik Mortensen (klavessiin / dirigent, Taani)
Kava: Händel, Babell, Sammartini, Giuliani
Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Kaia Lattikas − Klaaspärlimäng Sinfonietta
Inna Kivi, Kaisa Luik − annotatsioonid, buklett, veeb
Olavi Sööt − logistika
Tanel Klesment − helirežii, webcast
Johannes Vähi − veeb, logistika
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht
Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.
Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Maire Himma, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Peeter Saan, vabatahtlikud abilised
Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2015, Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013, Klaaspärlimäng 2012, Klaaspärlimäng 2011, Klaaspärlimäng 2010, Klaaspärlimäng 2009, Klaaspärlimäng 2008, Klaaspärlimäng 2007, Klaaspärlimäng 2006, Klaaspärlimäng 2005, Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004