Klaaspärlimäng 2019

Siberia-Mongolia Blog (English)
January 18, 2012
Festival Orient 2019 in Estonian
July 4, 2014

KLAASPÄRLIMÄNG 2019GlasperlenspielLogoNew
Kunstiline juht − Peeter Vähi
11−16 juuli, Tartu

“Peame klassikalist muusikat oma kultuuri ekstraktiks ja tuumaks, kuna ta on selle kõige selgem ja iseloomulikum ilming ning väljendus. Selle muusika näol on tegemist antiigi ja kristluse pärandiga, rõõmsa ja vapra vagaduse vaimuga, ületamatu rüütelliku moraaliga.” (H. Hesse. Klaaspärlimäng)


 

FestivaliPass6days

Programm

● N 11 juuli kell 19, Jaani kirik (Jaani t 5)    osta-pilet
MOZART & SÕBRAD
Selvadore Rähni (klarnet, Island), Elina Nechayeva (koloratuursopran), Klaaspärlimäng Sinfonietta, Andres Mustonen (viiul, dirigent)
Bach, Bach-Mozart, Mozart, Mozart-Adam, Vähi

Festivali avakontserdi keskmes on klassikalise muusika geeniuse Wolfgang Amadeus Mozarti looming, millele on Klaaspärlimängule omaselt lähenetud huvitava nurga alt ning kava peidab endas põnevaid üllatusi.

 ElinaNechayeva SelvadoreRahniCD 

Selvadore Rähni on eesti päritolu klarnetimängija, kes on saavutanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli pikki aastaid Jaapanis Kyoto Sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeister ning solist.“… ta oli Kyoto Sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeister ja mina olin orkestri peadirigent… Tema musikaalsus lähtub sügavast tundlikkusest − see on omadus, mis on äärmiselt vajalik klassikalisele klarnetimängijale. Rähni oli kindlasti selle orkestri kõige väljapaistvam solist ja ma võisin imetleda tema mängu kui dirigeerisin Mozarti klarnetikontserti tema soleerimisel. Rähni fraseerimine on alati loomulik ja graatsiline, millele lisandub tooni ilu ning kõlavõimaluste rohkus.” (Uwe Mund)
Rähni õppis klarnetit Eesti Muusika- ja teatriakadeemias Rein Karini ja Vahur Vurmi juhendamisel. Aastatel 1991−1997 õppis ta Karlsruhe Muusikakõrgkoolis Wolfgang Meyeri käe all. Samuti on ta täiendanud end prof Alain Damiensi juures Pariisis.
Rähni on läbi viinud meistriklasse Jaapanis, Saksamaal, Hispaanias ja Eestis.

Lisaks klassikute helitöödele kõlavad kontserdil ka Peeter Vähi instrumentaalsete lühiteoste uhiuued seaded vokaalile, teatud mõttes võib nimetatud esitusi isegi pidada esiettekanneteks. Lavale astub ka saate “Klassikatähed 2014” finalist ja Eurovisiooni lauluvõistlusel laiema tuntuse saavutanud koloratuursopran Elina Nechayeva.


R 12 juuli kell 19, Jaani kirik    osta-pilet
VARIATSIOONID PÄRSIA TEEMAL
Ansambel HaftCraft (Belgia): Ana Naqe − sopran, Bert Helsen − fagott, Philip Handschoewerker − viiul, Maria-Elena Boila − viiul, Katelijne Onsia − vioola, Lesya Demkovych − tšello
HaftCraftRadman, Kashani, Taremi, Westerlinck, Vähi (esiettekanne), Mofakham, Osqueezadeh

Fagott ei saa populaarsuselt võistelda enamike teiste sümfooniaorkestri pillidega, seda isegi mitte XXI sajandil. Belgia Rahvusliku Sümfooniaorkestri solistid Bert Helsen ja Filip Neyens otsustasid kokku panna ansambli, kus oleks juhtiv roll just neil pillidel ning kus oleks võimalik demonstreerida fagoti ja kontrafagoti erinevaid kõlavärve ja vägevust. Ansambel HaftCraft alustas aastal 2014 erinevates septetina, mis moodustus fagotist, kontrafagotist ja keelpillikvintetist (samuti Belgia Rahvusorkestri liikmed). HaftCraft on alates aastast 2014 andnud kontserte Belgia, Hollandi, Hiina, Iraani… prestiižsetes kontserdisaalides. Programmis “Variatsioonid Pärsia teemal” on ühendunud Iraani traditsiooniline ja Lääne klassikaline muusika. Selles moodustavad muusikalise koe sopran, fagott ja keelpillikvartett. Ana Naqe soprani eriline kõlavärv ning farsikeelne laul jutkui jutustavad iidseid Pärsia lugusid ja muinasjutte, kutsuvad aegade tagant esile tuhmuma kippuvaid mälupilte.
Peeter Vähi esiettekandele tulev teos “Umar Hajjam on kõnelnud…” (Omar Khayyam Has Spoken…) põhineb Umar Hajjami farsikeelse “Ruba’iyati” Edward FitzGeraldi ingliskeelsel tõlkel. “Üheksa sajandit tagasi elanud pärsia poeedi, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami värssides ühinevad sufism, epikuurlus, pessimism, nihilism, fatalism… Ja veini ülistamine mõjub islami kontekstis lausa pühaduseteotusena. Luua muusikat neile mitmekihilistele ja vastuolulistele tekstidele osutub suureks väljakutseks”, on helilooja öelnud kaks kuud enne teose valmimist.

JochenFassbender● R 12 juuli kell 22, Jaani kirik     osta-pilet
KLANGKUNST / KÕLAKUNST
Jochen Fassbender (multiinstrumentalist, Saksamaa)
“Koputa taevale ja sse ja kuula häält!” − muusikaline improvisatsioon klaasist, kivist ja metallist valmistatud uudsetel heliobjektidel.

Der Klang hat heute eine zentrale Wichtigkeit… heute in der Musik von Bach immer wieder gerne die Instrumente ausgetauscht werden, Orgelpartituren von Jazzsängern wie den Swingle Singers gesungen oder die Brandenburgischen Konzerte auf dem Synthesizer gespielt werden.
Kõlale pühendatud kontsert esitleb Saksa multiinstrumentalisti Jochen Fassbenderit, kelle jaoks on kõla fenomen kogu elu huviorbiidis olnud. Juba lapsepõlvest peale oli ta haaratud kõlaga eksperimenteerimisest, ehitades ja arendades innovaatilisi muusikainstrumente ning otsides kõikvõimalikke kõlaobjekte. Aastast 1989 alustas ta kõlaartistina esinemist. Sellest ajast peale tegutseb ta aktiivselt interpreedina, peab seminare ning on ka ülikooli õppejõud, pidades oma missiooniks õpetada inimesi tänapäeva mürarikkas maailmas teadlikult kuulama oma ümruse helindeid. Fassbenderi sõnul on kõlal tänapäeval keskne tähendus − Bachi muusikat esitatakse erinevatel instrumentidel, jazzilauljad laulavad orelipartituure ning Brandenburgi kontserte mängitakse süntesaatoril.
Käesolevas kontserdis kutsub helikunstnik kuulajaid mediteerima zen-budismi kōan‘il: “
Koputa taevale ja kuula häält!”
player Klangkunst. Jochen Fassbender, fragm, 3 min 22 sec, mp3, 320 Kbps


L 13 juuli kell 19, Jaani kirik     osta-pilet
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Penderecki, Lutosławski, Bacewicz, Bałenkowski, Pärt, Sumera, Vähi

Klaaspärlimäng Sinfonietta täidab Tartu Jaani kiriku Eesti ja Poola heliloojate XX ja XXI sajandi loominguga. Kontserdi pealkiri on insipreeritud Poola helilooja Maciej Bałenkowski teosest “Time is ticking” (2015), mis pälvis auhinna “Sinfonietta per Sinfonietta” heliloomingu konkursil.

GlasperlenspielSinfoniettaKristjanJarviTMWKlaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka crossover-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud esimese eesti orkestrina maailma mainekamatel lavadel − Kaunite Kunstide Palee (BOZAR) Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Venemaal, Lätis, Leedus, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus, Türgis, Iraanis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda Muusikaline Kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks MustonenFestile ja Klaaspärlimängule osalenud Tallinn Music Weekil, Suure-Jaani muusikapäevadel, Tallinna Orelifestivalil, Haapsalu muusikapäevadel…

HeigoRosin● L 13 juuli kell 22, Jaani kirik     osta-pilet
BUSHIDO − SÕDALASE TEE
Heigo Rosin (löökpillid) ja löökpilliansambel
Taïra, Xenakis, Fowler, Aguirre, Tüür, Eespere, Rosin

Bushido mõiste sisaldab endas eelkõige moraalsetest väärtustest koosnevaid au-koodekseid ja ideaale, millest juhindusid Jaapani samuraid, rõhutades eelkõige siirust, säästlikkust, lojaalsust, võitluskunstide meisterlikkust ja au säilitamist kuni surmani. Tänasel kontsert-etendusel kõlavad teosed juhivad kuulaja läbi samurai erinevate elufilosoofia tahkude. Iga hoolikalt valitud teos ja sellele eelnev Jaapani vanasõna viitab kindlale samuraikoodeksis sisalduvale elu- ja mõtteviisile, mida järgiti ekstreemse täpsusega ning mille mittetäitmine võis tihtipeale lõppeda surmaga.

Saatesarjast “Klassikatähed” Eesti publikule tuntuks saanud Heigo Rosinat võib nimetada Eesti esimeseks rahvusvahelise karjääriga löökpillisolistiks. Noorest east hoolimata on ta andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas, sealhulgas maailmakuulsas Carnegie Hallis, ning saanud esimese eestlasena veitsi nimeka Orpheum Foundationi stipendiumi. Samuti on ta Malletechi löökpillide ja Sabiani taldrikute ametlik artist. Rosina arvukate tunnustuste nimistusse kuulub Rising Stars Grand Prix II preemia (2017), DeLinkprijs tänapäevamuusika konkursil I preemia (2013), Yamaha Scholarship Competition for Percussion I preemia (2013). Festivalil Klaaspärlimäng toob Rosin  koos oma ansambliga kuulajani löökpillidele muusikat kirjutanud heliloojate Taina, Xenaxise, Fowleri ja Eespere loomingu. Kontserdi pealkiri sobitub hästi Rosina pikaajalise huviga võitluskunstide vastu. Üle kümne aasta karatega tegelemist on innustanud noort interpreeti ühendama võitluskunstide liikumist löökpillimängu liikumisega. Tulemuseks on isikupärane tehnika ja atraktiivne mänguviis, mis köidab kahtlemata publiku tähelepanu.

 

TartuTownHallCarillon● P 14 juuli kell 12 Kaarsild, kell 12.30 Raekoja plats (tasuta)
TARTU TOP TEN

Traditsioonile truuks jäädes pakub festival ka tänavu publikule ühe tasuta kontserdi. Selle puhul tullakse Jaani kiriku seinte vahelt välja ning muusika hakkab kõlama vabas õhus Tartu Kaarsillal ja Raekoja platsil.

Kõlavad Kaarsilla muusika konkursi võistlustööd, millest festivali korraldajad on valinud välja parimad ja atraktiivsemad, mille on loonud Robert Jürjendal, Marianna Liik, Kristjan Kannukene, Judith Parts, Roman-Sten Tõnissoo, lõpetuseks Peeter Vähi muusikafragmentidest kokku miksitud Klaaspärlimängu helindid.

Kontserdi teise poole kava Raekoja 34 kellaga kariljonile ehk kellamängule on valinud ja seadnud Eesti kariljonimuusika esileedi Merle Kollom. Delibes, Rimski-Korsakov, Tchaikovsky, Albéniz, Liszt, Rodrigo, Saint-Saëns…



Keiko● P 14 juuli kell 19, Jaani kirik    osta-pilet
KOMITAS AD CAGE
Keiko Shichijo (klaver, Jaapan)
Komitas, John Cage

Komitas, õige nimega Soghomon Soghomonjan, on armeenia rahvuslik uhkus ning teda peetakse armeenia klassikalise muusika alusepanijaks. Laia haardega armeenia preester tegeles heliloomingu, muusikateaduse, koorijuhtimise, etnomusikoloogia ja pedagoogikaga. Kontserdil kõlab tema muusika käsikäes XX sajandil laineid löönud John Cage’i loominguga. USA avangardistlik helilooja ja pianist on oma zen-budistlikust filosoofiast mõjutatud eksperimentaalse ja aleatoorse helikeelega inspireerinud paljusid teisi kaasaegseid ja järgmise põlvkonna heliloojaid. Kahe omamoodi märgilise tähendusega helilooja muusikat esitab jaapani pianist Keiko Shichijo, kelle repertuaari kuulub nii klassikaline kui ka nüüdismuusika. Idamaine tundlikkus kombinatsioonis suurepärase lääne ajaloolise muusika tundmisega teeb Keikost unikaalsete oskustega interpreedi. Ta annab kontserte üle maailma, salvestab muusikat ning tegutseb õppejõuna. Kaasaegse muusika eksperdina on Keiko teinud koostööd Helmut Lachenmanni, Tom Johnsoni, Jürg Frey ja Bernhard Langiga. 

 

● P 14 juuli kell 19, Maarjamäe loss, Tallinn
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
Penderecki, Bacewicz, Bałenkowski, Pärt, Sumera, Vähi, Uusberg

AndresMustonen VPetrikas

Klaaspärlimäng Sinfonietta täidab festivali raames Maarjamäe lossi Eesti ja Poola heliloojate XX ja XXI sajandi loominguga. Kontserdi pealkiri on insipreeritud Poola helilooja Maciej Bałenkowski teosest “Time is ticking” (2015), mis pälvis auhinna “Sinfonietta per Sinfonietta” heliloomingu konkursil.

Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi Eesti Muusikaakadeemias. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud kammerorkestrit Sinfonietta Riga, Tšaikovski nimelist Moskva Raadio Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Moskva Filharmooniaorkestrit ja Peterburi Filharmooniaorkestrit, pkaajaline koostöö seob teda Leedu ja Läti Rahvusorkestri, Soome ja Rootsi suuremate linnaorkestrite, Helsingi Linnaorkestri, Soome Raadio Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Rahvusooper Estoniaga.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann ja Dmitri Šostakovitš. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud mitmed Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentin Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Galina Grigorjeva, Peeter Vähi ja teiste heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud kontserdisarju ning pannud aluse rahvusvahelisele MustonenFestile.

 

DuoKayserTsiavos● L 13 juuli kell 19, Viljandi Jaani kirik (koostöös Viljandi Vanamuusika Festivaliga)
● P 14 juuli kell 22, Tartu Jaani kirik     osta-pilet
SADA KUUD, KOLMANDIK IDA
Deborah Kayser (sopran) & Nick Tsiavos (kontrabass, Austraalia)

Deborah Kayser on olnud juba aastaid juhtiv Austraalia vokalist uues innovatiivses muusikas ning andnud kontserte kodumaal, Euroopas ja Aasias. Tema repertuaari kuulub muusika iidsest Bütsantsi laulust ja Saksa ning Prantsuse barokist kaasaegse improvisatsioonini. Samuti on ta toonud ettekandele mitmeid spetsiaalselt tema häälele loodud teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Liza Lim, Richard Barrett ja Chris Dench. Kontrabassisti ja helilooja Nick Tsiavose loominguline ampluaa on samuti lai, ulatudes VI sajandi vokaalmuusikast kaasaegse minimalismi ja eksperimentaalse improvisatsioonini. Festivalil tuleb ettekandele mõlema muusiku sulest pärit intrigeeriva pealkirjaga elektroakustiline teos “One Hundred Months, Third of East”. Kompositsioon on võrreldav arhitektuuriga, milles bassi ja soprani võrdsel osalusel põimuvad iidne Bütsants ja kaasaegne kujutlusvõime.


Svetilen● E 15 juuli kell 19, Jaani kirik     osta-pilet
ÕHTUPALVUS
Ansambel Svetilen (Venemaa)

Ansambel Svetilen pakub kuulajale sissevaadet traditsioonilisse Vene ortodoksi muusika maailma. Aastal 1989 aastal asutatud kollektiivi missiooniks on vanavene koorilaulu esitamine, edendamine ja tutvustamine laiemale üldsusele. Rahvusvaheline edu tuli kollektiivi juurde 1995. aastal Ungaris “Musica Mundi” konkursil, kus pälviti esimene koht. Peale seda on ansambel andnud lugematul arvul kontserte USAs ja erinevates Euroopa riikides ning võitnud mitmeid auhindu. Ansambli repertuaar esindab nii vanavene kiriklikku kui ka ilmalikku a cappella laulutraditsiooni, kuid vahel kasutatakse saateks ka autentseid instrumente nagu gusli ja rataslüüra. Viimaste aastaste kavades püüab kollektiiv juhi Dmitri Garkavi eestvedamisel ühendada arhailist kirikumuusikat kaasaegsete muusikaliste traditsioonidega, luues eksperimentaalseid kompositsioone erinevates stiilides, mis tekitavad laialdast huvi ning võimaldavad rahvamuusikat populariseerida.

player Svetilen. Po-Nad Rusyu, fragment; 1 min 44 sek, mp3, 208 Kbps

VytautasKiminius● T 16 juuli kell 19, Jaani kirik     osta-pilet
BAROKK-FOLK-KUNST
Vytautas Kiminius (birbynė) & Čiurlionis-kvartett (Leedu)
Bach, Marcello, Crusell, Sibelius, Čiurlionis, Mikalauskas

Festivali lõppkontserdil ristuvad ajastud, žanrid, valdkonnad ja erinevate rahvaste muusika − tegu on tõelise klaaspärlimänguga! Nimekas Čiurlionise kvartett avab ukse meile lähedase ja ometi üsna tundmatu Leedu muusikamaailma.. Leedu heliloojate teoste kõrval kõlavad kontserdil ka pärlid klassikalise muusika varamust Bachist Sibeliuseni. Kontserdi muudab eriliseks leedu rahvuspill birbynė, mis sarnaneb klarnetile ning on arenenud välja lihtsast karjuste pillist. Alates 19. sajandist on sellest saanud tõsiseltvõetav instrument, mida kasutatakse ansamblites ja klassikalise muusika esitamisel. Tartus soleerib pillil leedu tuntuim birbynė-mängija Vytautas Kiminius.

1968. aastal asutatud Čiurlionise kvartett on pälvinud tunnustust nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel muusikaareenil. 2004. aastal sai kollektiiv teise koha rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Saksamaal Schweinfurtis, 2005. aastal satuti rahvusvahelise publiku ja meedia huviorbiiti esinemisega Jaapanis EXPO-l 2005. Kvartett on andnud kontserte üle Euroopa Islandist Venemaani, samuti on esinetud Kanadas, USAs, Mehhikos, Jaapanis ja Hiinas. Kollektiiv on osalenud prestiižsetel festivalidel nagu Pražské Jaro, Berliner Festwochen, Festival van Vlaanderen, Schleswig-Holstein ja Europamusikale.

Vytautas Kiminius on esimene ja ainus rahvusvahelisel tasandil birbynė mängu õppiv ja esitlev leedu interpreet. Ta on lõpetanud Leedu Muusikaakadeemia oboemängijana ning hetkel jätkab internina Felice Dall’Abaco nimelises Verona Konservatooriumis. Kiminius on võitnud grand prix rahvusvahelisel intepreetide konkursil “Renaissance” Armeenias, on kolmekordne Jonas Švedase nimelise konkursi laureaat ning pälvinud I preemia rahvusvahelise ühingu “Menas ir švietimas XXI amžiuje” konkursil. 2015. aastal tutvustas Vytautas birbynėt tervele maailmale, mängides pilli Deutsche Welle ringhäälingus projekti “The Sound of Europe” raames. Kiminius on aktiivselt tegutsev muusik, kes otsib aina uusi võimalusi leedu rahvuspilli kasutusvõimaluste laiendamiseks, rakendades keerukaid ja kompleksseid mängutehnikaid ning edendades birbynė kasutust professionaalse muusika esitamisel.

 


Johannese passioon

Klaaspärlimäng esitleb:
● P 14 aprill kell 17, Tallinna Kaarli kirik (Toompuiestee 4, Tallinn)
Palmipuudepüha kontsert
Johann Sebastian Bach − JOHANNESE PASSIOON, BWV 245
Anto Õnnis (Evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Annely Leinberg (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula), Collegium Musicale (koormeister Endrik Üksvärav), Arsise kellade ansamblid (kunstiline juht Aivar Mäe), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen. Lisaks 214-liikmeline koraalikoor, milles ühendavad oma jõud mitmed koorid (EELK Misjonikoor, Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor, Rotary Klubi Segakoor, Kammerkoor Crede, Türi Kammernaiskoor, Flora Kammerkoor, Naiskoor Meelika, Haljala Laulukoor, Lihula Meeskoor, Tabasalu Kammerkoor).

JeesusBachi kahest passioonist varasem, Johanesse passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz lausa kirjutanud: “… et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane …” Johanesse passioon osutus piisavaks tõestuseks, Bachi seni loodud teoste hulgas oli see kõige ulatuslikum.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Võib-olla seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses. Robert Schumann, kes 1851. aastal ise teost juhatas, kirjeldas seda “julgema, jõulisema ja poeetilisema” teosena võrreldes Matteuse passiooniga. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiirematempolisena ja dramaatilisema teosena. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada.
Teos on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuole ning flöötide ja oboede paaridele. Lisaks rikastavad kõlapilti veel lauto, viola d’amore ja viola da gamba. Ehkki libreto täpne autor on teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Teksti tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist, seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist ning Barthold Heinrich Brockese, Christian Weise ja Christian Heinrich Posteli varem kirjutatud luule. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades orignaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See tõendab asjaolu, kui oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänasel päeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

player Bach. Johannese passioon, fragment; esitajad Tallinna Poistekoor, Voces Musicales, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja dirigent Andres Mustonen; salvestatud 2018 Tallinnas; 3 min 35 sek, mp3, 320 Kbps


Mitmeid kontserte kantakse üle keskkonnas ERP Live. Kuula kontserte oma veebibrauseris või lae alla mobiilirakendus. Hoia ennast ülekannetega kursis vajutades “meeldib” ERP Live’i Facebook’i lehel.

 


Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen − tegevdirektor
Kadri Kiis − produtsent, finantsjuht
Meeta Morozov − festivali kavaraamat, annotatsioonid
Olavi Sööt − logistika
Johannes Vähi − live streaming
Marje Hansar − sotsiaalmeedia turundus
Tarmo Tuvike − pressiesindaja, turundusjuht

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Festivali arvustused meedias

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Toyota Baltic AS, Urmas Klaas, Juhani Jaeger, Kaupo Kiis, Anne-Liise Kiis, Kristel Leppik, vabatahtlikud abilised, Eesti Kooriühing, Kaie Tanner, Clelia Piirsoo

Imagetext      Imagetext      LogoMinistryOfCultureNew      LogoToyota       LogoRallyEstonia2019     LogoAntoniusJOP

Klaaspärlimängu festivalidKlaaspärlimäng 2018Klaaspärlimäng 2017, Klaaspärlimäng 2016Klaaspärlimäng 2015Klaaspärlimäng 2014, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

InEnglish