Barrocade
Mustonen-70
(Tallinn)

Festival Klaaspärlimäng esitleb:
R 1 september 2023, kell 19, Tallinna Jaani kirik

SOLI DEO GLORIA

Alberto Martini (viiul, Itaalia), Shai Kribus (oboe, plokkflööt, Iisrael/Šveits), Yeela Avital (sopran, Iisrael), Maya Amir (metsosopran, Iisrael/Saksamaa), Iris Oja (metsosopran), Anto Õnnis (tenor), Neeme Punder (flööt), Piret Aidulo (orel), barokk-kollektiiv Barrocade (Iisrael), Hortus Musicus, Andres Mustonen (dirigent, viiul)

Kavas: Monteverdi, J. F.C. Bach, Händel, Vivaldi, Marcello, Kaumann, Mustonen

Kell 18 eelneb kontserdile duubel-CD “Scriptura sacra: Bach. Sonatas & Partitas” ja raamatu “Andres Mustonen: Fuuga mitme teemaga” esitlus ning autogrammitund.

Kui ütled Hortus Musicus, siis mõtled Mustonen, ja vastupidi. Ja nii on olnud aastaid. Alati huvitav ja fanaatiline muusik… Legendaarsed plaadid, mis tehtud ajal, mil tehnoloogia polnud veel nõnda arenenud kui tänapäeval, aga MUUSIKA on neis salvestistes olemas. Ja see on ajalugu. Nüüd saab Maestro 70.
Tänud tehtu eest ja jõudu edaspidiseks. Palju õnne!
Neeme

Dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen tähistab oma 70. sünnipäeva koos sõprade ning pikaajaliste mõtte- ja teekaaslastega Itaaliast, Iisraelist ja Eestist. Täpi i’le lisab aastal 1972 juubilari enda loodud “Psalm 150”.

Alberto Martini on õppinud Verona konservatooriumis ja maestro Corrado Romano käe all Genfi konservatooriumis. Ta on Itaalias ja välismaal astunud üles nii solisti, dirigendi kui ka kontsertmeistrina paljude orkestritega. Ta on osalenud Euroopa tähtsamatel festivalidel ja ta esineb regulaarselt festivalidel Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Hiinas ja Koreas. Ta on salvestanud ohtralt muusikat heliplaatidele, s.h. solistina ja dirigendina suure osa Vivaldi loomingust, kõik Veracini uvertüürid ja concerto‘d ja palju muud. Alberto Martini on tunnustatud õppejõud mitmes muusikakõrgkoolis ja annab regulaarselt meistriklasse.
Suurepärase kammerorkestri I Virtuosi Italiani kontsertmeistrina on ta teinud koostööd paljude rahvusvaheliselt tunnustatud muusikutega ja esinenud mitmel pool maailmas. Andres Mustonen on tema kutsel soleerinud I Virtuosi Italiani ees Itaalias ja Eestis.
Viiulid, millel ta mängib, on valmistanud Joseph Cagliano (Napoli, 1765) ja Marino Capicchioni (1967).

Iisraeli barokk-kollektiiv Barrocade (kelle nime translitereeritakse sageli ka Barrocada) asutati 2007. aastal viola da gamba mängija Amit Tiefenbrunni initsiatiivil. Tänaseks on ansamblist saanud üks väljapaistvamaid kollektiive Iisraeli muusikaelus. Barrocade on osalenud olulisematel Iisraeli muusikafestivalidel ja esinenud pea kõigis riigi saalides. Ansambli liikmed on Euroopa juhtivate muusikakõrgkoolide vilistlased, kes on spetsialiseerunud varajasele muusikale ning mängivad ajastupillidel. Kasutusel olevad keelpillid on teinud ansambli muusikajuht Amit Tiefenbrunn ise. Tavaliselt mängib Barrocade, nii nagu see ajalooliselt tavaks oli, kuid suurte oratooriumide ja ooperite esitamisel tehakse koostööd paljude rahvusvaheliselt tunnustatud orkestrijuhtidega. Viimased kümme aastat on kollektiiv kutsunud aga enda ette Andres Mustoneni, kellega on esitatud Bachi,Vivaldi, Händeli jt suurvorme, tihti koos eesti kooridega (Voces Tallinn, Collegium Musicale) muusikafestivali MustonenFest Tallinn – Tel Aviv raames.

Sopran Yeela Avital on sündinud Jeruusalemmas ja juba väga varasest noorusest alates on tema laul on vaimustanud Iisraeli muusikapublikut. Tema repertuaar ulatub varases muusikast modernseni ja sinna kuulub hulgaliselt Bachi, aga ka Händel, Mozarti, Purcelli jt teoseid. Yeela Avital esineb pidevalt koos barokk-kollektiiviga Barrocade ja on nendega koos üles astunud ka Eestis.
Yeela Avital on esinenud ja esineb solistina paljudel festivalidel, millest olgu nimetatud Abu Gosh, Kfar Blum ja Jeruusalemma kammermuusikafestival Iisraelis, aga ka vanamuusikafestivalid New Yorgis ja Cambridge’is, Festival for Antique Music Horvaatias jpt.

Iisraelis sündinud metsosopran Maya Amir on 2018. aasta Froville’i rahvusvahelise barokklaulu konkursi III preemia ja sama aasta Manhattani rahvusvahelise muusikakonkursi hõbemedali võitja. 2019. aastal osales ta Joyce Didonato meistriklassis Carnegie Hallis. Amir on lõpetanud Baseli Schola Cantorumi (juhendaja Rosa Domínguez), Leipzigi Mendelssohni-nimelise Muusika- ja Teatrikõrgkooli (Elvira Dreßen) ning Tel Avivi Ülikooli Buchmann-Mehta Muusikakooli (Efrat Ben-Nun). Aastail 2015–2017 omistati talle DAADi (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendium ja Ameerika-Iisraeli kultuurifondi stipendium. Ta on täiendanud end mitmetel meistrikursustel, juhendajateks René Jacobs, Margreet Honig, Andrea Marcon ja Andreas Scholl.
Tema kontsertrepertuaari kuuluvad muuhulgas Händeli kantaat „Apollo e Dafne“, Pergolesi „Stabat mater“ ning Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“. Lauljanna ooperirollidest olgu nimetatud Teine daam (Mozarti „Võluflööt“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Ruggiero (Händeli „Alcina“), Melindo (Vivaldi „La verità in cimento“), Svavie (Johann Sebastiani „Pastorello musicale“), Venus (José de Nebra zarzuela „Vendado es Amor, no es ciego“), Piacere (Händeli „Il trionfo del Tempo e del Disinganno“), Riccardo (Scarlatti „ll trionfo dell’onore“).
Maya Amir esineb sageli barokkorkestri Barrocada ees. Eestis on ta esinenud koos Barrocadaga (2022), aga ka koos Hortus Musicusega menukas programmis „Armuvalitsus“ (2020).

Iisraelis sündinud oboe- ja plokkflöödimängija Shai Kribus elab praegu Baselis, Šveitsis. Viieaastaselt alustas ta klaveriõpingutega ja hiljem õppis ta plokkflööti, oboed ja barokkoboed. Ta on õppinud sellistes koolides nagu Escola Superior de Música de Catalunya (Barcelona), Schola Cantorum (Basel), Verona Konservatoorium, Berni Kunstide Ülikool ja Genfi Muusikaülikool. Tema õpetajateks on olnud Alfredo Bernardini, Pedro Memelsdorff ja Drora Bruck ja ta on osalenud Dudu Carmeli, Michael Schneideri, Paul Dombrechti, Katharina Arfkeni, Gonzalo Ruizi ja Frank de Bruine meistrikursustel.
Shai Kribus on nõutud nii Euroopa kui ka Iisraeli tippkollektiivide seas. Ta on 18. sajandi instrumentaal-ja vokaalmuusikat esitava ansambli Il Botto Forte kunstiline juht. Shai Kribus on Ameerika-Iisraeli Kultuurifondi stipendiumi mitmekordne laureaat ja rahvusvahelise Johann Heinrich Schmelzeri konkursi (Austria, Melk) finalist.

Iris Oja (metsosopran) esitab ühtviisi süvenenud ja vaimustavalt nii varajast kui ka uut muusikat. Ta osaleb ansamblites Resonabilis, Yxus-ensemble, ansambel U:, UMA ja Remix. Paljud eesti heliloojad on kirjutanud teoseid spetsiaalselt temale. Andres Mustonen on teda aga kutsunud külalissolistiks Hortus Musicuse programmidesse ja esinema erinevate orkestritega barokiajastu suurteoste ettekannetel, näit. Bachi Johannese passiooni, Missat h-moll, aga ka Vivaldi ja Händeli teoseid.

Anto Õnnis on tuntud lauljana ning löökpillimängijana. Andres Mustoneniga seob teda eelkõige Hortus Musicus, mille liige ta on aastast 2011. Mustoneni käe all on ta aga esitanud kandvaid osi barokiajastu tippteostes – suurvormides, nagu Bachi Matthäuse ja Johannesse passioonid, Händeli “La resurrezione” jpt nii Eestis kui mujal maailmas.

Eesti Kontserdi egiidi all tegutsev Hortus Musicus: Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid; Olev Ainomäe – pommer, šalmei, plokkfköödid; Tõnis Kuurme – dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid, krummhorn; Valter Jürgenson – tromboon; Imre Eenma – viola da gamba; Taavo Remmel – kontrabass.
Hortus Musicus, mille tollane konservatooriumi üliõpilane Andres Mustonen koos mõttekaaslastega asutas 1972. aastal ja mis tähistas mullu tegutsemise 50. aastapäeva, ei vaja Eesti kontserdipublikule tutvustamist. Märkimist väärib, et algsest koosseisust on siiani rivis 5 meest. Kurvastusega jättis ansambel sel suvel aga jäädavalt hüvasti oma kauaaegse klahvpillimängija Ivo Sillamaaga.
Kahel viimasel aastakümnel on ansambel teinud tihedat koostööd plaadifirmaga ERP, mainigem siinkohal albumeid “Ave…“, “Early Music of 3rd Millennium“, “Jerusalem“, “canto:)“, “Messe de… Carmina Burana“, “Hommage à Brillance de Lune“, “Half a Century“.

Andres Mustonen on üks eesti omanäolisemaid dirigente ja interpreete, kelle loomingulised ideed ja valikud on kõike muud kui igavad ja ühetaolised. Tema kohta on öeldud: „Andres Mustonen ei taha loovisiksusena sugugi spetsialiseeruda, rahuneda, piirata end ühele kitsale rollile keskendumisega, jääda pidama. Miski selles isepäises enesekindluses võlub, mõnda vahest ka vihastab, aga läbinisti ükskõikseks ei jää ükski kogeja.“ (Sirp 21.02.2020)
Andres Mustonen on lõpetanud prof Endel Lippuse viiuliklassi Tallinna Muusikakeskkoolis (1972) ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1977). Dirigendina on ta juhatanud mitmeid Euroopa tipporkestreid, samuti on tema taktikepi all mänginud Helsingi Linnaorkester, Sinfonietta Riga, ERSO, Tallinna Kammerorkester…, viiulimängijana on Mustonen soleerinud paljude mainekate kollektiivide ees. Ühtlasi on ta Klaaspärlimäng Sinfonietta peadirigent. Tema repertuaari kuulub nii vanamuusika kui kaasaegne looming, sealjuures on eriline rõhuasetus vaimulike suurteoste ettekandel, nende seas Bachi, Mozarti, Bruckneri, Schützi ja Telemanni looming. Tänu Mustonenile on Eestisse esmakordselt jõudnud mitmed Gija Kantšeli, Valentõn Sõlvestrovi, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina ja Krzysztof Penderecki teosed. Piirideülesest mõtlemisest kõnelevad sellised kontserdiprogrammid nagu „Vivaldi ba-rockib“, „Rock ja raga“, „Bach öös: vaikselt kõlanud sving“ ning ülesastumised Jazzkaarel ja Viljandi pärimusmuusika festivalil. Mustonen kuulub kahtlemata ka eesti parimate vanamuusika asjatundjate hulka. 1972. aastal asutas ta varajasele muusikale keskenduva ansambli Hortus Musicus, mis on siiani tegutsemas. Mustoneni teenete hulka kuulub ka mitmete kontserdisarjade algatamine ning juhtimine, teiste seas „Suur Muusikaakadeemia“ ja „Väravatorni muusika“. Oluliseks ettevõtmiseks on rahvusvaheline MustonenFest, mis laiendas 2014. aastal oma tegevust Iisraeli. Andres Mustoneni on pärjatud kaalukate autasudega: Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1995), Eesti Raadio aasta muusik (1996), Valgetähe IV klassi orden (1998), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ja Armeenia kultuuriministeeriumi kuldmedal (2016).

Kontsert toimub vaheajata ja kestab orienteeruvalt 90-100 minutit.

Esitlemisele tulev raamat “Andres Mustonen: Fuuga mitme teemaga” räägib esmakordselt maestro dissidentlusest. Raamat kirjeldab süviti muusiku eluteerännakut sünnist tänapäevani, hõlmates muuhulgas esmakordselt ka omaaegset Nõukogude-vastast tegevust.
“Uus raamat on justkui jätkuks Hortus Musicuse 50. juubeli puhul mullu ilmunud raamatule,” ütles Andres Mustonen. ““Fuugas“ räägin oma päritolust, sisemaailmast, oma töödest ja läbikäimistest maailma suurimate muusikutega,” lisas Mustonen. “Raamatus on juttu ka omaaegsest dissidentlusest – nõukogude režiimi ajal toimunud vastalisest tegevusest, läbikäimisest väliseestlastega ja muust säärasest. Kui soovisid olla edukas tegelane Eestis ja esineda ka välismaal, tuli olla peenelt kaval ja valmis ka ohtudeks,” kommenteeris Andres Mustonen. Eesti- ja ingliskeelse raamatu teksti autor on Annika Lõhmus, vastutav toimetaja Saale Fischer, kujundaja Kaire van der Toorn-Guthan, eessõna on kirjutanud Tunne Kelam.

Vaata kontserdi fotogaleriid Postimehe kultuuriuudiste saidil.

Suur tänu: Tallinna Jaani kirik, Eesti Kontsert, Malle Talvet-Mustonen, Hortus Musicus (Eesti Kontsert), Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Anne-Liise Kiis