Barrocade
Mustonen-70
(Saaremaa)

Festival Klaaspärlimäng esitleb:
K 30 august 2023, kell 19, Jämaja Kolmainu kirik, Torgu Kuningriik, Saaremaa

BARROCADE / MUSTONEN-70

Shai Kribus (oboe, plokkflööt, Iisrael/Šveits), Yeela Avital (sopran, Iisrael), Maya Amir (metsosopran, Iisrael/Saksamaa), barokk-kollektiiv Barrocade (Iisrael), dirigent Andres Mustonen
Kavas: Händel, Monteverdi, Vivaldi, Marcello, Sartorio, J. S. Bach, J. C. F. Bach

Kontserdi järel Bachi sooloviiuli muusikaga duubel-CD “Scriptura sacra. Sonatas & Partitas” ja raamatu “Andres Mustonen: Fuuga mitme teemaga” esmaesitlus ning autogrammitund

Kui ütled Hortus Musicus, siis mõtled Mustonen, ja vastupidi. Ja nii on olnud aastaid. Alati huvitav ja fanaatiline muusik… Legendaarsed plaadid, mis tehtud ajal, mil tehnoloogia polnud veel nõnda arenenud kui tänapäeval, aga MUUSIKA on neis salvestistes olemas. Ja see on ajalugu. Nüüd saab Maestro 70.
Tänud tehtu eest ja jõudu edaspidiseks. Palju õnne!
Neeme

Tunamullu Tartus festivalipublikut rõõmustanud Iisraeli barokk-kollektiiv Barrocade (kelle nime traslitereeritakse sageli ka Barrocada) on taas esinejate hulgas. Aastal 2007 noorte entusiastlike muusikute eestvedamisel tegevust alustanud ansamblist/orkestrist on nüüdseks kujunenud üks väljapaistvam muusikakollektiiv Iisraelis. Barrocade on andnud kontserte kõigis Iisraeli suuremates kontserdisaalides ja peamistel festivalidel ning esindanud kodumaad ka teistes riikides. Ansambel on üles astunud näiteks Varaždini (Horvaatia) festivalil Baroque Evenings, esinenud USAs, Gruusias… Samuti osales Barrocade Purcelli semiooperi “Haldjakuninganna” lavastuses Iisraelis ja Londonis Wigmore Hallis. Barrocade esinemised on pälvinud kiitust muuhulgas väga ühtse ja kammermuusikalisest mõtlemisest lähtuva mängulaadi eest. Kõik kollektiivi liikmed on õppinud Euroopa juhtivates muusikakõrgkoolides, spetsialiseerudes varajasele muusikale. On märkimisväärne, et orkestri keelpillid on valmistanud Barrocade’i muusikajuht Amit Tiefenbrunn ning näppepillid on valminud lautomängija Eitan Hofferi käe all. Tavaliselt mängib kollektiiv iseseisvalt, kuid vahel tehakse koostööd erinevate dirigentidega nagu Philip Pickett, David Stern, Matthew Halls ja Shalev Ed-El, et esitada barokiajastu oratooriume või oopereid. Barrocade on tuntud oma rikkaliku kõlavärvi poolest, mis tuleneb tõenäoliselt suurest ja mitmekülgsest basso continuo rühmast. Aastal 2011 liitus kollektiiviga 5- kuni 8-liikmeline Barrocade Vocale, mis teeb projektipõhiselt kaasa mitmetes vokaalmuusika kavades.

Sopran Yeela Avital on sündinud Jeruusalemmas ja juba väga varasest noorusest alates on tema laul on vaimustanud Iisraeli muusikapublikut. Tema repertuaar ulatub varases muusikast modernseni ja sinna kuulub hulgaliselt Bachi, aga ka Händel, Mozarti, Purcelli jt teoseid. Yeela Avital esineb pidevalt koos barokk-kollektiiviga Barrocade ja on nendega koos üles astunud ka Eestis.
Yeela Avital on esinenud ja esineb solistina paljudel festivalidel, millest olgu nimetatud Abu Gosh, Kfar Blum ja Jeruusalemma kammermuusikafestival Iisraelis, aga ka vanamuusikafestivalid New Yorgis ja Cambridge’is, Festival for Antique Music Horvaatias jpt.

Iisraelis sündinud metsosopran Maya Amir on 2018. aasta Froville’i rahvusvahelise barokklaulu konkursi III preemia ja sama aasta Manhattani rahvusvahelise muusikakonkursi hõbemedali võitja. 2019. aastal osales ta Joyce Didonato meistriklassis Carnegie Hallis. Amir on lõpetanud Baseli Schola Cantorumi (juhendaja Rosa Domínguez), Leipzigi Mendelssohni-nimelise Muusika- ja Teatrikõrgkooli (Elvira Dreßen) ning Tel Avivi Ülikooli Buchmann-Mehta Muusikakooli (Efrat Ben-Nun). Aastail 2015–2017 omistati talle DAADi (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendium ja Ameerika-Iisraeli kultuurifondi stipendium. Ta on täiendanud end mitmetel meistrikursustel, juhendajateks René Jacobs, Margreet Honig, Andrea Marcon ja Andreas Scholl.
Tema kontsertrepertuaari kuuluvad muuhulgas Händeli kantaat „Apollo e Dafne“, Pergolesi „Stabat mater“ ning Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“. Lauljanna ooperirollidest olgu nimetatud Teine daam (Mozarti „Võluflööt“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Ruggiero (Händeli „Alcina“), Melindo (Vivaldi „La verità in cimento“), Svavie (Johann Sebastiani „Pastorello musicale“), Venus (José de Nebra zarzuela „Vendado es Amor, no es ciego“), Piacere (Händeli „Il trionfo del Tempo e del Disinganno“), Riccardo (Scarlatti „ll trionfo dell’onore“).
Maya Amir esineb sageli barokkorkestri Barrocada ees. Eestis on ta esinenud koos Barrocadaga (2022), aga ka koos Hortus Musicusega menukas programmis „Armuvalitsus“ (2020).

Iisraelis sündinud oboe- ja plokkflöödimängija Shai Kribus elab praegu Baselis, Šveitsis. Viieaastaselt alustas ta klaveriõpingutega ja hiljem õppis ta plokkflööti, oboed ja barokkoboed. Ta on õppinud sellistes koolides nagu Escola Superior de Música de Catalunya (Barcelona), Schola Cantorum (Basel), Verona Konservatoorium, Berni Kunstide Ülikool ja Genfi Muusikaülikool. Tema õpetajateks on olnud Alfredo Bernardini, Pedro Memelsdorff ja Drora Bruck ja ta on osalenud Dudu Carmeli, Michael Schneideri, Paul Dombrechti, Katharina Arfkeni, Gonzalo Ruizi ja Frank de Bruine meistrikursustel.
Shai Kribus on nõutud nii Euroopa kui ka Iisraeli tippkollektiivide seas. Ta on 18. sajandi instrumentaal-ja vokaalmuusikat esitava ansambli Il Botto Forte kunstiline juht. Shai Kribus on Ameerika-Iisraeli Kultuurifondi stipendiumi mitmekordne laureaat ja rahvusvahelise Johann Heinrich Schmelzeri konkursi (Austria, Melk) finalist.

Andres Mustonen on üks eesti omanäolisemaid dirigente ja interpreete, kelle loomingulised ideed ja valikud on kõike muud kui igavad ja ühetaolised. Tema kohta on öeldud: „Andres Mustonen ei taha loovisiksusena sugugi spetsialiseeruda, rahuneda, piirata end ühele kitsale rollile keskendumisega, jääda pidama. Miski selles isepäises enesekindluses võlub, mõnda vahest ka vihastab, aga läbinisti ükskõikseks ei jää ükski kogeja.“ (Sirp 21.02.2020)
Andres Mustonen on lõpetanud prof Endel Lippuse viiuliklassi Tallinna Muusikakeskkoolis (1972) ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1977). Dirigendina on ta juhatanud mitmeid Euroopa tipporkestreid, samuti on tema taktikepi all mänginud Helsingi Linnaorkester, Sinfonietta Riga, ERSO, Tallinna Kammerorkester…, viiulimängijana on Mustonen soleerinud paljude mainekate kollektiivide ees. Ühtlasi on ta Klaaspärlimäng Sinfonietta peadirigent. Tema repertuaari kuulub nii vanamuusika kui kaasaegne looming, sealjuures on eriline rõhuasetus vaimulike suurteoste ettekandel, nende seas Bachi, Mozarti, Bruckneri, Schützi ja Telemanni looming. Tänu Mustonenile on Eestisse esmakordselt jõudnud mitmed Gija Kantšeli, Valentõn Sõlvestrovi, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina ja Krzysztof Penderecki teosed. Piirideülesest mõtlemisest kõnelevad sellised kontserdiprogrammid nagu „Vivaldi ba-rockib“, „Rock ja raga“, „Bach öös: vaikselt kõlanud sving“ ning ülesastumised Jazzkaarel ja Viljandi pärimusmuusika festivalil. Mustonen kuulub kahtlemata ka eesti parimate vanamuusika asjatundjate hulka. 1972. aastal asutas ta varajasele muusikale keskenduva ansambli Hortus Musicus, mis on siiani tegutsemas. Mustoneni teenete hulka kuulub ka mitmete kontserdisarjade algatamine ning juhtimine, teiste seas „Suur Muusikaakadeemia“ ja „Väravatorni muusika“. Oluliseks ettevõtmiseks on rahvusvaheline MustonenFest, mis laiendas 2014. aastal oma tegevust Iisraeli. Andres Mustoneni on pärjatud kaalukate autasudega: Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1995), Eesti Raadio aasta muusik (1996), Valgetähe IV klassi orden (1998), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ja Armeenia kultuuriministeeriumi kuldmedal (2016).

Kontsert toimub vaheajata ja kestab orienteeruvalt 75-80 minutit.

Esitlemisele tulev raamat “Andres Mustonen: Fuuga mitme teemaga” räägib esmakordselt maestro dissidentlusest. Raamat kirjeldab süviti muusiku eluteerännakut sünnist tänapäevani, hõlmates muuhulgas esmakordselt ka omaaegset Nõukogude-vastast tegevust.
“Uus raamat on justkui jätkuks Hortus Musicuse 50. juubeli puhul mullu ilmunud raamatule,” ütles Andres Mustonen. ““Fuugas“ räägin oma päritolust, sisemaailmast, oma töödest ja läbikäimistest maailma suurimate muusikutega,” lisas Mustonen. “Raamatus on juttu ka omaaegsest dissidentlusest – nõukogude režiimi ajal toimunud vastalisest tegevusest, läbikäimisest väliseestlastega ja muust säärasest. Kui soovisid olla edukas tegelane Eestis ja esineda ka välismaal, tuli olla peenelt kaval ja valmis ka ohtudeks,” kommenteeris Andres Mustonen. Eesti- ja ingliskeelse raamatu teksti autor on Annika Lõhmus, projektijuht ja vastutav toimetaja Saale Fischer, kujundaja Kaire van der Toorn-Guthan, eessõna on kirjutanud Tunne Kelam.

Suur tänu: Jämaja kirik, Malle Talvet-Mustonen, Kaupo Kiis, Kristel Leppik