Festival Klaaspärlimäng esitleb:
R 30. august 2024 kell 19, Jämaja kirik, Torgu kuningriik, Saaremaa
BACH
Andres Mustonen (viiul) & Imbi Tarum (klavessiin)
J. S. Bach, F. Biber
Lihtne on mängida mistahes muusikaintrumenti:
tuleb vaid puudutada õigel ajal õiget klahvi ja pill hakkab ise mängima. /…/
Ma mängin noote nõnda, nagu need on kirja pandud,
aga Jumal teeb sellest Muusika.
(Johann Sebastian Bach)
Bachi muusika on nagu jumalik paradiis.
Kui õnnestub nooruses selle väravaid paotada, viibid seal kogu elu –
see imeb su endasse ega lase enam välja.
Ja ega sa ei kipugi.
(Andres Mustonen)
Bachi sonaadid viiulile ja obbligato klavessiinile olid omas ajas erandlikud – põhiliselt oli ju levinud triosonaadi vorm sooloinstrumendile ja nummerdatud bassiga saatele, mida mängija ise kujundas. Siin aga põimub keerukas ja väljendusrikas, täielikult autori poolt kirjapandud klavessiinipartii viiuli omaga – see on dialoog, koos kulgemine, teineteisega arvestamine, aga ka omamoodi pingeline enese proovilepanek. Sonaatide rikkalik tundeskaala ilmutab end baroksete struktuuride rangusest hoolimata selgelt ja mõjusalt. Minu jaoks on eriti võluvad aeglased osad – kord poeetilised, kord mõtlikud, vahel jälle unistavad ja kurvad. Oleme Andres Mustoneniga korduvalt esitanud kõiki kuut sonaati ja ikka pakuvad need midagi uut – see on kui avastamisprotsess, mis ei lõpe kunagi. (Imbi Tarum)
Johann Sebastian Bach. Sonaat viiulile ja klavessiinile nr 4 c-moll, Adagio, 3 min 4 sek, mp3, 320 Kbps
Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi 1977. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud kammerorkestrit Sinfonietta Riga, Jeruusalemma Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Moskva Filharmooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Akadeemilist Kammerorkestrit Musica Viva ning koostöö seob teda Leedu ja Läti Rahvusorkestri, Soome ja Rootsi suuremate linnaorkestrite, Helsingi Linnaorkestri, Soome Raadio Orkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Rahvusooper Estonia orkestri ning Vanemuise Sümfooniaorkestriga. Alates aastast 2012 on ta Klaaspärlimäng Sinfonietta peadirigent ja kunstiline juht.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann ja Dmitri Šostakovitš. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentõn Sõlvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju ning pannud aluse MustonenFestile.
Imbi Tarum on üks hinnatumaid vanamuusika interpreete Eestis, kes solistitegevuse kõrval osaleb ka erinevates vanamuusika kooslustes. Lisaks on tähelepanuväärne tema töö professorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA).
Imbi Tarum lõpetas 1980. aastal EMTA cum laude prof. Bruno Luki klaveriklassis. Klavessiini alal on Tarum end täiendanud Hollandis Ton Koopmani ja Vaughan Schleppi ning Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni ja Menno van Delfti juures. Aastal 2012 omandas ta EMTAs doktorikraadi.
Imbi Tarumit võib pidada klavessiiniõpetuse rajajaks Eestis, alates 1991. aastast töötab ta EMTAs klavessiini- ja basso continuo õppejõuna (aastast 2013 professor). 1992–2002 juhendas ta suvekursusi Soomes, lisaks on andnud kursusi muusikakõrgkooldeis Roomas, Salernos, Veronas, Haagis, Madridis, Poznańis, Weimaris, Salzburgis, Halles, Berliinis, Jeruuslaemmas, Stockholmis.
1978–1992 kuulus ta Hortus Musicuse kooseisu, millega esineti maailma eri paigus, sh mainekatel vanamuusikafestivalidel Utrechtis, Glasgow’s, Splitis, Bostonis, Helsingis… Samuti on klavessinist teinud koostööd orkestrite ja ansamblitega nagu Concerto Copenhagen, Concerto Palatino (Holland), His Majesty’s Sagbutts and Cornetts (Inglismaa). Imbi Tarumi ansamblipartneriteks on teiste hulgas olnud lauljad Risto Joost, Kädy Plaas, Harry van der Kamp (Holland), Peter Kooij (Holland), Gloria Bandiatelli (Itaalia), Ellen Hargis (USA), Agnés Alibert (Prantsusmaa) ja Mikael Bellini (Rootsi), tšellist Hans-Rolf Hauck (Saksamaa), plokkflöödimängijad Ingrid Paul (Saksamaa) ja Bolette Roed (Taani), klavessinistid Edward Parmentier (USA) ja Ives Cuenot (Prantsusmaa), viiuldajad Xiang Gao (USA), Ann Walström (Rootsi), Lucy van Dael (Holland), Alberto Martini (Itaalia) ja Aurelius Golinski (Taani), flöödimängijad Stéphane Réty (Prantsusmaa) ja Jaume Cortadellas (Hispaania), viola da gamba mängija Bruno Re (Itaalia), oboemängijad Rafael Palacios (Mehhiko) ja Andrea Mion (Itaalia).
Alates 2010. aastast on Tarum osalenud Baltic Baroque koosseisus Vivaldi viiulisonaatide salvestamisel, välja on antud 10 CDd, mis on pälvinud ülikiitvaid hinnanguid. Imbi Tarum on salvestanud hulgaliselt soolo- ja kammermuusikat Eestis, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Aastal 2007 ilmus sooloplaat „Vertigo“ (ERP), millel kõlab prantuse klavessiinimuusika. Hiljuti ilmus ERPi kaubamärgi all duubel-CD “Per annos, per sempre“, millel kõlavad Bachi sonaadid viiulile ja klavessiinile – teosed, mis moodustavad ka käesoleva kontserdi tuuma.
