Johannese passioon 2024

Festival Klaaspärlimäng esitleb:
Pühapäev, 24. märts 2024 kell 17 Tallinna Kaarli kirik

PALMIPUUDEPÜHA KONTSERT. BACH. JOHANNESE PASSIOON
Elina Nechayeva (sopran), Iris Oja (metsosopran), Anto Õnnis (Evangelist, tenor), Tõnis kaumann (Peetrus, Pontius Pilatus, bariton), Alvar Tiisler (bass), Collegium Musicale, Eesti Ühendatud Koraalikoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Piret Aidulo (orel), Peeter Vähi (süntesaator), koormeister Endrik Üksvärav, dirigent Andres Mustonen

JOHANNESE PASSIOON, BWV 245

Kolm kõige mastaapsemat ja Õhtumaade muusikaloo jaoks ehk kõige olulisemat Johann Sebastian Bachi (1685–1750) liturgilise muusika suurvormi – Johannese passioon, Matteuse passioon ja hiiglaslik Missa h-moll – on helilooja kirjutanud tema viimaseks jäänud, loominguliselt kõige silmapaistvamal ja produktiivsemal Leipzigi perioodil.
Aastal 1722, mil Bach elas ja töötas veel Köthenis, suri Lepizigi senine Tooma kiriku kantor, omal ajal hästituntud helilooja Johann Kuhnau. Uue kantori otsinguil pöördusid Leipzigi linnavõimud esiteks Georg Philipp Telemanni poole. Kuid töökohustused Hamburgis ei võimaldanud Telemannil seda pakkumist siiski vastu võtta. Kantori-kandidaate oli seejärel veel teisigi, ent ka nendega ei jõudnud linnavõimud kokkuleppele. Misjärel lõpuks tehti ettepanek Bachile, kes aprillis 1723 siirduski Köthenist Leipzigisse oma uuele ametikohale.
Bachi kahest passioonist varasem, Johannese passioon on kirjutatud tema teisel aastal Leipzigis, 1724. Värske Tooma kiriku kantorina ning seeläbi ka Leipzigi nelja linnakiriku muusikadirektorina tundis Bach ilmselt vajadust end uues ametis tõestada – nagu ennist öeldud, polnud ta ju kaugeltki esimene valik sellele kohale. Kinnitavas protokollis on Leipzigi linnapea Abraham Christoph Platz kirjutanud: „ … et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane.”
Siinkohal tuleb lisada, et Bachi looming polnud toona veel kuigivõrd tuntud, trükis oli seni ilmunud vaid üks tema teos, 1708. aastal kirjutatud kantaat „Gott ist mein König” BWV 71. Ning Johannese passioon, mis oli Bachi seni loodud teoste hulgas kõige ulatuslikum, osutus tema sobivuse piisavaks tõestuseks – Bach jäi Leipzigi kantori ametipostile kuni oma surmani.
Bachi nekroloogi põhjal on teada, et ta kirjutas kokku viis passiooni, ent neist tervikuna säilinud on vaid kaks: Johannese ja Matteuse. Seetõttu on need suurteosed paratamatult võrdluses ning veel lähiminevikuski eelistati kontserdilavadel mahukat Matteuse passiooni kammerlikule Johannese passioonile.
Siiski oli Johannese passioonil ka möödanikus väärilisi hindajaid – näiteks kirjeldas Robert Schumann, kes 1851. aastal ise passiooni juhatas, seda „julge, jõulise ja poeetilise” teosena. Sageli iseloomustatakse Johannese passiooni ka realistlikuma, kiiremate tempodega ning dramaatilisema helitööna. Ehkki Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit, võib Johannese passiooni sellele kõige lähedasemaks pidada. Samas võib Johannese ja Matteuse passiooni n-ö mõõtkavade võrdluseks lisada veel niipalju, et kui Johannese passioonis on vaid kümme aariat ja arioosot, siis Matteuse passioonis on neid koguni 25.
Johannese passioon on komponeeritud väikesele solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuo’le ning flöötide ja oboede paaridele. Kõlapilti rikastab viola da gamba. Ehkki libreto autor on täpselt teadmata, on tõenäoline, et selleks oli Bach ise. Seejuures oli teksti koostamisel olnud selgelt eeskujuks Barthold Heinrich Brockesi passioonitekst „Der für die Sünde der Welt gemarterte und sterbende Jesus”, mida varem olid juba kasutanud mitmed heliloojad, teiste seas Händel ja Telemann. Libreto tuumik pärineb Johannese evangeeliumi 18. ja 19. peatükist ning seda täiendavad mõned lõigud Matteuse evangeeliumist. Lisaks on teksti põimitud mõtisklevaid kommentaare: koraalisalme ja retsitatiive-aariad.
Bachi Johannese passioon jaguneb kaheks osaks: esimene kirjeldab sündmusi alates Jeesuse reetmisest Juuda poolt kuni hetkeni, mil Peetrus salgab Jeesuse. Teine osa kirjeldab aga Pilaatuse kohtumõistmist Jeesuse üle, sellele järgnenud ristilöömist ja surma, lõppedes Jeesuse matmisega. Traditsiooniliselt esitati passiooni suure reede pärastlõunasel teenistusel ning kahe osa vahel kuulati jutlust. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel suurel reedel, 7. aprillil 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades originaali kolmel korral: 1725, 1732 ja 1749. See näitab, kuivõrd oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänapäeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.

Igor Garšnek

Bach. Johannese passioon, fragment; Eesti Ühendatud Koraalikoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta; 3 min 35 sek, mp3, 320 Kbps

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikamaastikku, pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Galina Grigorjeva, Pärt Uusberg jt.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen, Kaspars Putninš, Jos van Veldhoven, Simon Carrington jt ning orkestrite-ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade, Jeruusalemma Sümfooniaorkester jt.
Tosinkonna tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis ning Jaapanis.
2018. aasta veebruaris toimus kontserdireis Liibanoni, kus osaleti kõrgetasemelisel Al Bustani festivalil ning märtsis kõlas Collegium Musicale esituses Arvo Pärdi teose „Aadama itk” Kreeka esiettekanne Ateenas ja Thessaloníkis.
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital tunnustas dirigent Endrik Üksväravat ja kammerkoori Collegium Musicale Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal 2018. aasta aastapreemiaga.

Klaaspärlimäng Sinfonietta veendumuse kohaselt on sajandite tagant pärit muusika elav ja rõõmutoov tänaseski päevas ning stiilist sõltumata suudab see värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.
Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud orkestri repertuaari kuuluvad täna lisaks klassikalistele meistriteostele ka cross-over-projektid. Muusika, mida mängitakse, on pärit mitmest sajandist, ulatudes Bachist Piazzollani.
Klaaspärlimäng Sinfonietta on esinenud maailma mainekamatel lavadel – Kaunite Kunstide Palee Henry Le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw suur saal Amsterdamis, esinetud on ka Kölni Filharmoonia ning Peterburi Filharmoonia suurtes saalides. Klaaspärlimäng Sinfonietta on käinud kontserdireisidel Šveitsis, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Kreekas, Brasiilias, Tšiilis, Argentiinas, Uruguais, Peruus ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel nagu Ars Musica Brüsselis, Festival Pianistico Internazionale di Brescia e Bergamo, Mittelfest, En Attendant Rossini ja Emilia Romagna Itaalias, Oleg Kagani nimeline festival Kreuth am Tegernsees Saksamaal, Ülestõusmispühade festival Peterburis, Iitti muusikapäevad Soomes, festival Artissimo! Lätis ning Klaipėda muusikaline kevad Leedus.
Koduses Eestis on Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks Klaaspärlimängule üles astunud pea kõigil olulisematel klassikalise muusika festivalidel, samuti Tallinn Music Week’il.

Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Andres Mustoneni peamiseks elutööks võib pidada vanamuusika-ansambli Hortus Musicus loomist ning enam kui poole juhtimist.
Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud Sinfonietta Riga’t, Pjotr Tšaikovski nimelist Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Akadeemilist Kammerorkestrit Musica Viva ning koostöö seob teda Leedu ja Läti rahvusorkestrite, Soome ja Rootsi suuremate orkestrite, ERSO, Tallinna Kammerorkestri ning Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestriga.
Andres Mustoneni repertuaar nii dirigendi kui sooloviiuldajana ulatub barokist tänapäeva muusikani. Eriliselt tähtsaks peab ta vaimulikke suurteoseid sellistelt heliloojatelt nagu Bach, Mozart, Bruckner, Schütz, Telemann… Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tōru Takemitsu ja Valentõn Sõlvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojatega.
Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju ning pannud aluse MustonenFestile.
Oma religioossete tõekspidamiste ning mitte-sovetliku maailmavaate pärast sattus muusik 1970-ndatel aastatel punavõimude teravdatud tähelepanu alla, nüüd – pool sajandit hiljem – on sama mees sattunud teisel moel põlu alla, mistõttu tuli mulluse Johannese passiooni Tallinna kontserdi puhul koguni vahetada dirigenti. Aga… Johannese passiooni esitused on Andres Mustoneni jaoks muutunud peaaegu et “elukutseks”. Ainuüksi tänavu kevadel järgneb Tallinna Kaarli kiriku sündmusele Andres Mustoneni dirigeerimisel 7 passiooni ettekannet, milles teevad kaasa barokk-kollektiiv Barrocada ja The Israeli Vocal Ensemble:
2. aprill – Haifa
3. aprill – Tel Aviv
4. aprill – Kfar Shmaryahu
5  aprill -Tel Aviv, Yitzhak Rabin Center
6. aprill – Zichron Ya’akov, Elma Arts Complex
7. aprill – Ranaana Music Center
8. aprill – Tel Aviv

Kontserdi korraldaja: ERP
Festivali kunstiline juht: Peeter Vähi
Korraldusdirektor: Tiina Jokinen
Finantsjuht: Kadri Kiis
Tekstide toimetaja: Meeta Morozov
Kujundus: Mart Kivisild
Turundus: Reno Hekkonens
Sotsiaalmeedia: Marje Hansar
Logistika: Olavi Sööt
Web, video ja ülekanded: Johannes Vähi
Klaaspärlimäng Sinfonietta mänedžer: Kaidi Ugandi

Suur tänu: Eesti Kooriühing, Laine Randjärv, Kaupo Kiis, Kristel Leppik

Kontsert toimub vaheajata, ligikaudne kestus 2 tundi.

Johannese passiooni tekst saksa ja eesti keeles (40 lk, PDF)
Alternatiivne vaade Jeesuse ristisurmale (Peeter Vähi, 2 lk, PDF)
Information in English
Information in Russian