FESTIVALI PÕHIPROGRAMM: TARTU JAANI KIRIKUS, 8.–13. JUULI 2027

● N 8. juuli kell 19
AVAKONTSERT
Raschèr Saxophone Quartet (Sakamaa), Soo-Young Lee (klarnet, Korea), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Kasper Joel Nõgene
Mozart, Beethoven, Vähi, Feklina (esiettekanne)

Eelmisel aastal toimus Eestis loomingukonkurss Noor Helilooja, millel pälvis ERPi ja Klaaspärlimängu eriauhinna hetkel Saksamaal resideeruv helilooja Selina Feklina teose eest 「私」の喪失 (“Mina” kaotamine). Teose esiletõstmise tingisid filosoofilise alatooniga jaapanikeelsete tekstide kasutamine ja julged katsetused uudsete mänguvõtetega. Auhinna üks osa oli uue, kammerorkestrile loodava heliteose esmaesitus festivali Klaaspärlimäng 2027 avamisel.

● R 9. juuli kell 19
HIINA METSASARVE-ORKESTER, kunstiline juht Yi Man
Hiina traditsiooniline ja Lääne klassikaline muusika

● R 9. juuli kell 21.30

● L 10. juuli kell 19
BEETHOVEN – 200†
Wiener Kammersinfonie
Beethoven, Sibelius

● L 10. juuli kell 22
Ansambel Senase (Kolumbia)

● P 11. juuli kell 11 (sissepääs vaba)
KONTSERT-LITURGIA
Õpetajad Triin Käpp ja Naatan Haamer, segakoor Cantate Domino,
Kaisa Kuslapuu (orel, dirigent)

● P 11. juuli kell 19
LA PAZZIA SENILE / VANADUSNÕTRUS
Helen Lokuta – (metso)sopran (RO Estonia), Triin Ella – alt (RO Estonia), Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen
Banchieri

Adriano Banchieri (1568–1634) madrigal-komöödia “Vanadusnõtrus” värvikad peategelased on etendust alustav ja lõpetav Veider Kuju, vanaldane Murano saarelt pärit Veneetsia kaupmees Pantalone, doktor Graziano, armunud noormees Fulvio, lihtsameelne teener Burattino, armunud neiu Doralice ja kurtisaan Lauretta.
Sünopsis: Veneetsia lähedal Rovigos elab vanaldane Pantalone. Vesteldes ühel päeval oma teenri Burattinoga saab ta teada, et igal ööl esitab Fulvio tema tütrele Doralicele serenaade. Laulule ja lautomängule järgnevad sõnaohtrad armuavaldused nii ühelt kui teiselt poolt. Muidu heasüdamlik Pantalone tunneb end solvayuna ja vihastab. Ta kohtab Bolognast pärit doktor Grazianot ning lubab oma tütre talle naiseks anda. Nad jäävad tähistama abieluliitu. Oma aknalt kuuleb seda kõike pealt Doralice. Ta kutsub Fulvio ja jutustab armsamale isa ja Graziano vahelisest kurikavalast kokkuleppest. Noored ostsustvad otsemaid isa teadmata abielluda. Seesama eakas Pantalone on omakorda armunud kurtisaan Laurettasse. Ta avaldab armastust, aga naine põlgab ta ära. Lõpuks jäävad mõlemad vanamehed naerualuseks ning pika ninaga.

● E 12. juuli kell 19
NIETZSCHE CONTRA WAGNER
Tähe-Lee Liiv (klaver)
Nietzsche, Wagner, Beethoven, Schumann

Kui joonistaksime Tartu kesklinna ümber mõttelise, vähem kui kilomeetrise läbimõõduga ringi, siis sellesse mahuksid Tartu Vaim, Jaani kirik, Hermann Hesse juured, Klaaspärlimäng, Nietzsche, Wagner… Tartu väikekirjastuselt Vabamõtleja ilmus hiljuti „Friedrich Nietzsche. Võimu tahe, nihilism ja dekadents“, Vanemuises on jätkuvalt töölaulal gigalomaaniline Nibelungide tetraloogia.
Nõnda siis keskendugem eelkõige Nietzschele ja Wagnerile, aga… Robert Schumann oli noore Nietzsche üks kõige otsesemaid muusikalisi eeskujusid, hoolimata sellest, et filosoof hiljem Schumanni loomingut kritiseeris,. Nietzsche klaveripaladele on omane schumannlik intiimsus ja  poeetiline programmilisus. Beethoveni dramaatilisus ja tundelisust imetles Nietzsche samuti. Tema teostest kumab läbi püüd saavutada beethovenlikku kangelaslikkust ja jõulisust, seda on hästi tunda näiteks klaveripalas „Heldenklage“ („Kangelaslein“).

● E 12. juuli kell 21.30
ANTIPOODID 1685
Indrek Leivategija (tšello), Elena Klionsky (klaver, USA)

Millalgi leidis Klaaspärlimängu raames aset kontsert “Fenomenaalne 1953”. See aastakäik oli tõepoolest fenomenaalne, sest ilmavalgust nägid Andres Mustonen, Rein Rannap, René Eespere, Tõnu Kaljuste, samuti Urmas Alender… kui nimetada vaid mõningaid. Euroopa muusikaajaloo mastaabis oli erakodrne aasta 1685, mil sündisid barokkmuusika kolm suurkuju, kes vaatamata ühisele kultuurilisele aegruumile olid antipoodid nii loojatena kui inimestena.
Johann Sebastian Bach – süvitsiminev vaimuliku muusika looja, geniaalne polüfooniameister, eluajal tuntud eelkõige üksnes organistina, kirjutas muusikat ennekõike “Jumala auks”, jäi truuks vanale rangele saksa vaimule ja õllelembusele ega lahkunud hetkekski Saksamaalt. Seevastu Georg Friedrich Händel oli rahvusvaheline superstaar, nautis tähelepanu ja punast veini. Sündinud Saksamaal, reisinud Itaalias ja jäänud paiksemaks Inglismaal, vallutas ta oma teatraalsete ooperite, kohati meelelahutuslike oopuste ja suurejooneliste oratooriumidega laiade publikumasside südamed. Itaalia päritolu Domenico Scarlatti oli vastand nii Bachile kui Händelile. Teenides leiba kuninglikes õukondades hinnatud klavessiinivirtuoosina, komponeeris ta sellele pillile üle 550 (!) sonaadi. Scarlatti loomingule on omased ootamatud mängutehnilised võtted, aeg-ajalt ka hispaanialikud rütmid, harmoonilised eksperimendid ja loobumine rangete reeglite ahelatest.

● T 13. juuli kell 19

Näitus, live-maalimine

Festivalipassid saadaval Piletilevis alates 26. oktoovrist 2026