CARMEN

Klaaspärlimäng esitleb:
T 11. juuli 2023 kell 19 Tartu Jaani kirik
CARMEN
Giunter Percussion (Leedu), Džeraldas Bidva (viiul, Leedu), Tadas Motiečius (akordion, Leedu), Leedu Kammerorkester, dirigent Modestas Pitrėnas
Georges Bizet / Rodion Štšedrin, Vidmantas Bartulis

Kontserdi üheks kõrghetkeks kujuneb arvatavasti “Carmen-süit” löökpilliansamblile ja keelpilliorkestrile, mis on tegelikult aastal 1967 Gerorge Bizet’ ooperimuusika baasil Rodion Stšedrini ja Kuuba koreograafi Alberto Alonso koostöös loodud ühevaatuseline ballett. Löökpillimängijaid pole küll laval palju, vaid viis, kuid pillipark on kõike muud kui tagasihoidlik: timpanikomplekt, marimba, vibrafon, ksülofon, kastanjetid, 3 lehmakella, 4 bongot, torukellad, väike trumm, guiro, tamburiin, 2 puuplokki, claves, triangel, kellamäng, krotaalid, marakad, cabasa, 3 templiplokki, basstrumm, tam-tam, taldrikud, hi-hat, 5 tom-tomi, tenor trumm…

Leedu helilooja Vidmantas Bartulise (1954–2020) looming on mitmekülgne, hõlmates eri stiile ja lähenemisviise ning žanre miniatuuridest ooperite ja suuremahuliste orkestriteosteni. Seejuures on tähelepanuväärne, et pea kõigis teostes on helilooja pöördunud mingil viisil oma lemmikmuusika (Vivaldi, Bach, Haydn, Chopin, Puccini jt) poole. „I Like…“ on seeria teoseid, mis põhinevad minevikumuusika katkenditel, tsitaatidel ja mõjutustel. Palad on valminud mitme aastakümne vältel ning moodustavad niiviisi erakordse muusikalise „dialoogi“ Bartulise lemmikheliloojatega. Nendes teostes on nii huumorit kui ka lugupidavat austust ja südamlikku imetlust. Ilmselt kõige populaarsem sellest seeriast on Franz Shubertile pühendatud „I Like…“. Tellimus sellele teosele tuli leedu dirigendilt Donatas Katkuselt ning pala valmis 1998. aastal St. Christopher Orchestra jaoks. Teose aluseks valis Bartulis Schuberti Adagio kvintetist C-duur op. 163. Helilooja on öelnud: „Tegelikult on kogu „I Like…“ sarja teosed konstrueeritud „uue“ muusikana, kasutades originaalseid „detaile“. Nii et antud juhul võib öelda, et „noodid“ kuuluvad Schubertile ja „muusika“ mulle.“

Leedu helilooja Arvydas Malcys (1957) on kirjutanud üle kümne instrumentaalkontserdi, sealjuures erinevatele pillidele nagu flööt, vioola, tromboon, sopran- ja tenorsaksofon, klaver, klarnet, tšello jt, näidates seeläbi, et žanr on talle tõesti südamelähedane. Kontserdis akordionile ja keelpillidele (2010) on Malcys enda sõnul teadlikult kombineerinud „tõsist“ ja „kerget“ muusikast, soovides ületada kahe maailma vahelist lõhet ning vähendada muusika igasugu liigitamist. Siiski on tema teoses selgelt tunda klassikalise instrumentaalkontserdi žanri tunnusjooni. Kontsert on traditsioonilises kolmeosalises vormis ning harjumuspäraste tempodega (kiire-aeglane-kiire). Malcys on meisterlikult kasutanud ära soolopilli võimalusi, tähelepanuvääriv on ka värviküllas orkestratsioon, tämbrite, dünaamika ja faktuuri mitmekülgsus ning muusikalise keele lakoonilisus. Esimeses osas, mis algab aeglase sissejuhatusega, võib täheldada sonaadivormile tüüpilist kahe idee vastandamist. Akordioni meloodiline ja igatsev partii kõlab orkestri rütmika saate taustal ning keelpillide perkussiivne kõla meenutab Piazzolla tangosid. Keskmine osa on helilooja sõnul tugevalt isikustatud, püüdes näidata solisti vaimset seisundit ning konflikti nii välismaailma kui iseendaga. Solistipartiis domineerivad pinge ja valulikult dissonantsed harmooniad kuni osa lõpuni. Finaal on aga ootamatult kerge ja tantsuline, kandes endas maailmamuusika intonatsioone.

Läti helilooja Georgs Pelēcise (1947) muusika köidab peaaegu hüpnootiliselt mõjuva lihtsuse, korduvuse ja meloodilisusega. Tema muusikaline keel põhineb diatoonikal, konsonantsidel ning selgel duur-moll süsteemil. Pelēcis on öelnud: „Muusikat kirjutatakse kahel peamisel põhjusel: kas selleks, et teha intellektuaalne pöördumine kuulaja poole või muusika enda pärast. Tunnen end lähemal teisele.“ Helilooja on mitmes oma teoses ammutanud inspiratsiooni lilledest ning oma rolli selles mängib ilmselt ka see, et Pelēcis elab Riias botaanikaaia kõrval. 2007. aastal valminud „Flowering Jasmine“ algab vaikselt, justkui eikuskilt, kasvades järk-järgult lummavaks muusikamaailmaks, ning peegeldab viiuli ja vibrafoni omavahel põimunud soolode abil ilmekalt õitseva ja lõhnava taime õrna hurmavust.

Giunter Percussion: Pavel Giunter, Tomas Kulikauskas, Sigitas Gailius, Andrius Rekašius, Robertas Vilčinskas.
Ansambel on esimene sellise koosseisuga muusikakollektiiv Leedus. Oma ala professionaalidest koosneva ansambli asutas leedu üks silmapaistvamaid löökpillimängijaid Pavel Giunter 1995. aastal ning pea 30-aastase tegutsemise jooksul on saavutatud tunnustus nii kodu- kui ka välismaal. Kvarteti laiahaardeline repertuaar hõlmab klassikat ja nüüdisteoseid, samuti folk-, pop- ja jazzmuusikat. Ansamblile on pühendanud teoseid mitmed Leedu kaasaegsed heliloojad, sh Linas Rimša. Koostööd on tehtud ka Petras Vyšniauskase, Leonidas Šinkarenka, Frédéric Macarezi (Prantsusmaa), Linda Maxey’ (USA), Michael Udow’ (USA), Nebojša Živkovići (Saksamaa) jt väljapaistvate muusikutega. Samuti on löökpilliansambel osalenud festivalidel Poolas, Lätis, Taanis, Venemaal jt riikides. Ansambli liikmeteks on Sigitas Gailius, Tomas Kulikauskas, Viktoras Mogilo-Žano ja Pavel Giunter.

Džeraldas Bidva on Kremerata Baltica kontsertmeister, mängides kammerorkestris alates selle asutamisest 1997. aastal. Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis õppinud Bidva on osa võtnud Lockenhausi, Gstaadi, Maerze, Les Museiques ja Salzburgi festivalidest ning teinud koostööd muusikutega nagu Oleg Maisenberg, Yuri Bashmet, Vladimir Mendelssohn, Gidon Kremer jt. Viiuldaja soleerib sageli ka Leedu sümfoonia- ja kammerorkestri ees. 2005. aastal moodustas Bidva Kremerata Baltica kolleegidega keelpillikvarteti Kremeratini.

Leedu noorema põlvkonna säravaim akordionist Tadas Motiečiuson jõudnud paljudele Euroopa kontserdilavadele ja festivalidele ning osaleb arvukates rahvusvahelistes projektides. Akordionist on võitnud muuhulgas auhinna Queen Morta Prize ning olnud üle kolmekümne konkursi laureaat Leedus ja mujal. Interpreet teeb aktiivselt koostööd erinevate muusikutega ning on andnud kontserte Eestis, Lätis, Poolas, Taanis, Valgevenes ja Soomes. Tadas Motiečius on lõpetanud Saulius Sondeckise nim kunstikooli Šiauliais ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia Raimondas Sviackevičiuse klassis, lisaks on ta õppinud ka Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias. Akordionisti esituslaadi on iseloomustatud siira ja uudsena ning tema mitmekülgne repertuaar ulatub klassikast ja nüüdisteostest popmuusika ja jazzini.

Leedu kammerorkestri asutas 1960. aastal noor viiuldaja ja dirigent Saulius Sondeckis. Paarikümnest noorest ja entusiastlikust muusikust koosnev kollektiiv saavutas kiiresti edu ja laialdase tunnustuse ning peagi esineti esimese leedu orkestrina Läänes. 1976. aastal võitis orkester kuldmedali Herbert von Karajani nimelisel noorte orkestrite konkursil Berliinis. Tänapäeval osaleb kammerorkester regulaarselt Salzburgi, Lucerni, Schleswig-Holsteini, Stradivari, Sioni, Gstaadi, Rheingau jt mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Kontserte on antud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, Argentiinas, Kanadas, Egiptuses, Kuubal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ning lavale astutud sellistes hinnatud saalides nagu Viini Musikverein, Amsterdami Concertgebouw, Rooma Santa Cecilia ja Londoni Royal Festival Hall. Kollektiivi repertuaaris on olulisel kohal Lääne-Euroopa klassikaline muusika, samuti Leedu heliloojate, Alfred Schnittke, Giya Kancheli, Pēteris Vasksi ja Eesti heliloojate (Arvo Pärt, Jaan Rääts, Peeter Vähi) looming.

Modestas Pitrėnas on rahvusvaheliselt tunnustatud Leedu dirigent, kes on oodatud artist nii kontserdisaalides kui ka ooperilavadel. 2015. aastast on Pitrėnas Leedu sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht ning hooajast 2018/2019 ka St Galleni sümfooniaorkestri peadirigent. Pitrėnas on õppinud Salzburgis Mozarteumis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias, samuti täiendanud end Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Helmuth Rillingi meistriklassides. 2003. aastal võitis ta VII Grzegorz Fitelbergi nim dirigentide konkursil Poolas esikoha ja ka eripreemia Sileesia Filharmoonialt, mis tõi kaasa palju uusi kontakte ja koostööd. Pitrėnas on juhatanud peadirigendina ka Kaunase sümfooniaorkestrit ning oli aastatel 2008–2014 Leedu Rahvusooperi juht. 2003. aastast õpetab ta dirigeerimist Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Modestas Pitrėnas on pälvinud Läti muusikaauhinna (2010), Leedu riikliku preemia kunsti ja kultuuri alal (2012) ja Balti Assamblee auhinna (2012).
Pitrėnase repertuaari kuuluvatest lavateostest on olulisemad Wagneri „Rienzi“, „Valküürid“ ja „Lendav hollandlane“; Puccini „Madama Butterfly“, „Tosca“, „Turandot“ ja „La rondine“; Straussi „Salome“, Bizet’ „Carmen“, Verdi „Nabucco“, „Aida“ ja „Don Carlos“; Massenet’ „Werther“ ning Tšaikovski „Padaemand“, „Mazeppa“ ja „Jevgeni Onegin“. Kölni ooperis debüteeris ta Mozarti „Võluflöödiga“. Pitrėnas on olnud külalisdirigent paljudes ooperiteatrites ning dirigeerinud pea kõikjal Euroopas, samuti Jaapanis, Indias ja Hiinas.

Suur tänu: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Toyota, Ingrida Zemzare, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Anne-Liise Kiis