Kontserdi üheks kõrghetkeks kujuneb arvatavasti “Carmen-süit” löökpilliansamblile ja keelpilliorkestrile, mis on tegelikult aastal 1967 Gerorge Bizet’ ooperimuusika baasil Rodion Stšedrini ja Kuuba koreograafi Alberto Alonso koostöös loodud ühevaatuseline ballett. Löökpillimängijaid pole küll laval palju, vaid neli, kuid pillipark on kõike muud kui tagasihoidlik: timpanikomplekt, marimba, vibrafon, ksülofon, kastanjetid, 3 lehmakella, 4 bongot, torukellad, väike trumm, guiro, tamburiin, 2 puuplokki, claves, triangel, kellamäng, krotaalid, marakad, cabasa, 3 templiplokki, basstrumm, tam-tam, taldrikud, hi-hat, 5 tom-tomi, tenor trumm…
Löökpilliansambel Giunter Percussion on esimene sellise koosseisuga muusikaline kollektiiv Leedus. Oma ala professionaalidest koosneva ansambli asutas leedu üks silmapaistvamaid löökpillimängijaid Pavel Giunter 1995. aastal ning pea 30-aastase tegutsemise jooksul on saavutatud tunnustus nii kodu- kui ka välismaal. Kvarteti laiahaardeline repertuaar hõlmab klassikat ja nüüdisteoseid, samuti folk-, pop- ja jazzmuusikat. Ansamblile on pühendanud teoseid mitmed Leedu kaasaegsed heliloojad, sh Linas Rimša. Koostööd on tehtud ka Petras Vyšniauskase, Leonidas Šinkarenka, Frédéric Macarezi (Prantsusmaa), Linda Maxey’ (USA), Michael Udow’ (USA), Nebojša Živkovići (Saksamaa) jt väljapaistvate muusikutega. Samuti on löökpilliansambel osalenud festivalidel Poolas, Lätis, Taanis, Venemaal jt riikides. Ansambli liikmeteks on Sigitas Gailius, Tomas Kulikauskas, Viktoras Mogilo-Žano ja Pavel Giunter.
Džeraldas Bidva on Kremerata Baltica kontsertmeister, mängides kammerorkestris alates selle asutamisest 1997. aastal. Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis õppinud Bidva on osa võtnud Lockenhausi, Gstaadi, Maerze, Les Museiques ja Salzburgi festivalidest ning teinud koostööd muusikutega nagu Oleg Maisenberg, Yuri Bashmet, Vladimir Mendelssohn, Gidon Kremer jt. Viiuldaja soleerib sageli ka Leedu sümfoonia- ja kammerorkestri ees. 2005. aastal moodustas Bidva Kremerata Baltica kolleegidega keelpillikvarteti Kremeratini.
Leedu noorema põlvkonna säravaim akordionist Tadas Motiečiuson jõudnud paljudele Euroopa kontserdilavadele ja festivalidele ning osaleb arvukates rahvusvahelistes projektides. Akordionist on võitnud muuhulgas auhinna Queen Morta Prize ning olnud üle kolmekümne konkursi laureaat Leedus ja mujal. Interpreet teeb aktiivselt koostööd erinevate muusikutega ning on andnud kontserte Eestis, Lätis, Poolas, Taanis, Valgevenes ja Soomes. Tadas Motiečius on lõpetanud Saulius Sondeckise nim kunstikooli Šiauliais ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia Raimondas Sviackevičiuse klassis, lisaks on ta õppinud ka Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias. Akordionisti esituslaadi on iseloomustatud siira ja uudsena ning tema mitmekülgne repertuaar ulatub klassikast ja nüüdisteostest popmuusika ja jazzini.
Leedu kammerorkestri asutas 1960. aastal noor viiuldaja ja dirigent Saulius Sondeckis. Paarikümnest noorest ja entusiastlikust muusikust koosnev kollektiiv saavutas kiiresti edu ja laialdase tunnustuse ning peagi esineti esimese leedu orkestrina Läänes. 1976. aastal võitis orkester kuldmedali Herbert von Karajani nimelisel noorte orkestrite konkursil Berliinis. Tänapäeval osaleb kammerorkester regulaarselt Salzburgi, Lucerni, Schleswig-Holsteini, Stradivari, Sioni, Gstaadi, Rheingau jt mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Kontserte on antud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, Argentiinas, Kanadas, Egiptuses, Kuubal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ning lavale astutud sellistes hinnatud saalides nagu Viini Musikverein, Amsterdami Concertgebouw, Rooma Santa Cecilia ja Londoni Royal Festival Hall. Kollektiivi repertuaaris on olulisel kohal Leedu heliloojate, Alfred Schnittke, Giya Kancheli ja Pēteris Vasksi, aga ka Eesti heliloojate Arvo Pärdi, Jaan Räätsa ja Peeter Vähi looming. Alates 2008. aastast on orkestri juht viiuldaja Sergei Krõlov.
Modestas Pitrėnas on rahvusvaheliselt tunnustatud Leedu dirigent, kes on oodatud artist nii kontserdisaalides kui ka ooperilavadel. 2015. aastast on Pitrėnas Leedu sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht ning hooajast 2018/2019 ka St Galleni sümfooniaorkestri peadirigent. Pitrėnas on õppinud Salzburgis Mozarteumis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias, samuti täiendanud end Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Helmuth Rillingi meistriklassides. 2003. aastal võitis ta VII Grzegorz Fitelbergi nim dirigentide konkursil Poolas esikoha ja ka eripreemia Sileesia Filharmoonialt, mis tõi kaasa palju uusi kontakte ja koostööd. Pitrėnas on juhatanud peadirigendina ka Kaunase sümfooniaorkestrit ning oli aastatel 2008–2014 Leedu Rahvusooperi juht. 2003. aastast õpetab ta dirigeerimist Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Modestas Pitrėnas on pälvinud Läti muusikaauhinna (2010), Leedu riikliku preemia kunsti ja kultuuri alal (2012) ja Balti Assamblee auhinna (2012).
Pitrėnase repertuaari kuuluvatest lavateostest on olulisemad Wagneri „Rienzi“, „Valküürid“ ja „Lendav hollandlane“; Puccini „Madama Butterfly“, „Tosca“, „Turandot“ ja „La rondine“; Straussi „Salome“, Bizet’ „Carmen“, Verdi „Nabucco“, „Aida“ ja „Don Carlos“; Massenet’ „Werther“ ning Tšaikovski „Padaemand“, „Mazeppa“ ja „Jevgeni Onegin“. Kölni ooperis debüteeris ta Mozarti „Võluflöödiga“. Pitrėnas on olnud külalisdirigent paljudes ooperiteatrites ning dirigeerinud pea kõikjal Euroopas, samuti Jaapanis, Indias ja Hiinas.
Suur tänu: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Toyota, Ingrida Zemzare, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Anne-Liise Kiis
06/07/2023
Tartu Jaani kirik
07/07/2023
Tartu Jaani kirik
07/07/2023
Tartu Jaani kirik
07/07/2023
Tartu Jaani kirik
08/07/2023
Tartu Jaani kirik
09/07/2023
Autovabaduse puiestee
09/07/2023
Tartu Jaani kirik
10/07/2023
Tartu Jaani kirik
10/07/2023
Tartu Jaani kirik