MEELTE VIDEVIK

06/07/2023 19:00

Tartu Jaani kirik

KESKPÄEVA MUUSIKATUND
May 12, 2023
Barrocade Mustonen-70 (Saaremaa)
July 21, 2023

N 6. juuli 2023 kell 19 Tartu Jaani kirik (Jaani t. 5)
Festivali Klaaspärlimäng avakontsert
MEELTE VIDEVIK
Marcel Johannes Kits (tšello), Maarika Järvi (flööt), Ingely Laiv-Järvi (oboe), Klaaspärlimäng Sinfonietta (kontsertmeister Arvo Leibur), dirigent Neeme Järvi
Kristjan Järvi (esiettekanne), Joseph Haydn, Gustav Holst

Välja müüdud! Ka lisakohad.

Seda kontserti võiksime naljatoonis nimetada “Järvide dünastia invasiooniks Tartusse”. Aga kontsert ise, mis on oma nime saanud Kristjan Järvi uudisteosest, on vägagi tõsiseltvõetav, kaugel naljast. Kõrgpunktiks tõotab kujuneda klassistsismiajastu ühe väljapaistvaima tšellokontserdi esitus. Veelgi haruldasemaks teeb tšellokontserdi esituse asjaolu, et solist on otsustanud Arvo Pärdi kirjutatud kadentside kasuks. Puudu pole ka teatraalsusest, sest Haydni “Lahkumissümfoonia” kestel lahkuvad lavalt ning kustutavad küünla üksteise järel kõik orkestrandid, jättes publiku ette uhkesse üksindusse vaid Maestro. Vürtsi lisavad “Lahkumissümfoonia” üllatuslikud intermezzo‘d “Haydn karjub” ja “Haydn läks hulluks…” Madis Järvi sulest. Lisaks juba eelnimetatutele astub Klaaspärlimäng Sinfonietta koosseisus üles veel kuueski sama dünastia esindaja – tšellist Marius Järvi. Ja Holsti “A Fugal Concerto” flöödile, oboele ja keelpilliorkestrile kõlab meile teadaolevalt Eestis esmakordselt.
Järgnevad fotod: (1) isa ja poeg, Neeme ja Kristjan Järvi vahetavad Klaaspärlimängu festivali järgseid muljeid sumedas suveöös; (2) Kristjan dirigeerib  aastal 2016 Klaaspärlimäng Sinfoniettat.

 

Marcel Johannes Kits on oma põlvkonna paljutõotavamaid ja tuntumaid tšelliste, kelle kõige väljapaistvamaks saavutuseks on III koht maailma absoluutsesse tippu kuuluval kuninganna Elizabethi konkursil (2022). Samuti on ta võitnud I koha George Enescu nim rahvusvahelisel konkursil Rumeenias (2018), I koha ja kaks eripreemiat Johannes Brahmsi nim konkursil Austrias (2016), I koha Eesti keelpillimängijate konkursil (2015) ning olnud pärjatud tunnustustega veel teistelgi arvukatel kodu- ja välismaistel konkurssidel.
Kits on üles astunud paljudes mainekates kontserdisaalides nagu Berliini Konzerthaus, Hamburgi Laeiszhalle ja Elbphilharmonie, Berliini Konzerthaus, Pierre Boulezi saal ja Berliini Filharmoonia suur saal, Müncheni Prinzregententheater, Moskva konservatoorium, Iisraeli ooper Tel Avivis, Jeruusalemma teater jt. Ta on soleerinud esmaklassiliste orkestrite ees, sh Brüsseli Filharmoonikud, Belgia Rahvuslik Orkester, Iisraeli sümfooniaorkester Rishon LeZion, Jyväskylä Sinfonia, Kymi Sinfonietta, Müncheni Kammerorkester, Jena Filharmoonia sümfooniaorkester, Valloonia Kuninglik Kammerorkester, Moskva Kammerorkester, Orchestra Ensemble Kanazawa, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, ERSO, Eesti Festivaliorkester, Tallinna Kammerorkester ning teinud koostööd dirigentidega nagu Ville Matvejeff, Vassili Sinaiski, Wolfgang Emanuel Schmidt, Yuwon Kim, Stéphane Denève, Olari Elts, Risto Joost, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen jt. Kammermuusikuna on tema sagedasteks lavapartneriteks Winfried Rademacher, Christian Ostertag, Christel Lee, Marina Chiche, Katariina Maria Kits ja Sten Heinoja. Üheksandast eluaastast (!) on Kits mänginud ansamblis Trio ’95.
Marcel Johannes Kits on õppinud tšellot Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ja hiljem Mart Laasi käe all. Bakalaureusekraadi omandas ta 2018. aastal Trossingeni muusikaülikoolis Francis Goutoni juhendamisel ning jätkab praegu magistriõpet Berliini kunstide ülikoolis prof Jens Peter Maintzi juures. Kits on täiendanud end ka tšellistide Steven Isserlise, Ivan Monighetti, David Geringase, Maria Kliegeli, Wolfgang Emanuel Schmidti, Wen-Sinn Yangi, Jan-Erik Gustafssoni, Marko Ylöneni jt meistrikursustel. Marcel Johannes Kits on Liechtensteini rahvusvahelise muusikaakadeemia stipendiaat, samuti on ta pälvinud Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära” (2019) ning Eesti Interpreetide Liidu auhinna „Aasta interpreet“ (2019). Kits mängib Francesco Ruggeri (Cremona, 1674) pillil ja Victor Fetique’i poognaga, mis mõlemad on talle kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.
Klaaspärlimängul astub Marcel Johannes Kits üles teistkordselt.

Klaaspärlimäng Sinfonietta on vaieldamatult üks Klaaspärlimängu festivali visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. 2009. aastal ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest intepreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist väiksema sümfooniaorkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta esitab väga eripalgelist muusikat Bachist Pärdi ning Piazzollani, lisaks klassikaliste meistriteoste tõlgendamisele osaletakse sageli köitvates cross-over projektides. Orkestri kunstiliseks juhiks on 2012. aastast Andres Mustonen, kelle ere isiksus ning lennukad ideed kujundavad suurel määral ka mängitava muusika valikut ning esitusmaneeri. Sinfonietta on esitanud muuhulgas peadirigendile südamelähedaste heliloojate Valentiõ Sõlvestrovi, Arvo Pärdi, Gija Kantšeli, Aleksandr Knaifeli, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi ja Galina Grigorjeva teoseid. Sinfonietta on mänginud maailmakuulsatel lavadel – sh esimese eesti kollektiivina Henry Le Boeufi saalis Brüsselis ning Concertgebouw’ saalis Amsterdamis – ning andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal, Iraanis, Türgi, Iisraelis jm. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid.
2022/2023 on orkester teinud vahetut koostööd nimekate muusikutega nagu Arvo Pärt, Ivari Ilja, Vadim Repin…, äramärkimist väärib ka osalemine Londoni West End International’i etendustes, peale Klaaspärlimängu hakkab orkester valmistuma järjekordseks kontserdireisiks Prantsusmaale.

Eesti muusika suurkuju Neeme Järvi, tänapäeva ühe kõige enam plaadistatud dirigendi elutee on olnud kirev. Ta on juhatanud 157 orkestrit, olnud pikka aega Göteborgi sümfooniaorkestri peadirigent, Šoti kuningliku rahvusorkestri peadirigent, Detroidi sümfooniaorkestri muusikadirektor, New Jersey sümfooniaorkestri muusikadirektor, Haagi Residentie-orkestri peadirigent jne. Tema teeneks on olnud nende kollektiivide kunstilise taseme märgatav tõus. Siit ka austus, mida need orkestrid tema suhtes tänini tunnevad, ja jätkuv soov koostööd teha. Muljetavaldav on Neeme Järvi diskograafia – enam kui 500 heliplaati. Ta on muuhulgas salvestanud kõik Prokofjevi, Šostakovitši, Straussi, Mahleri, Dvořáki, Glazunovi, Sibeliuse, Nielseni, Brahmsi ja Tubina sümfooniad.
ERSOga seob Neeme Järvit pikaaegne koostöö, mis sai alguse aastal 1956. Seitse aastat hiljem, 1963 tehti tol ajal alles 26-aastasele perspektiivikale dirigendile ettepanek asuda orkestri peadirigendi ametikohale. Algas süstemaatiline töö ning püüd tõsta orkestri taset, seejuures üheks oluliseks kriteeriumiks sai põhjalikult läbimõeldud repertuaarivalik. Aastatel 1963–1975 oli Neeme Järvi ühtlasi Estonia teatri peadirigent. Olnud ERSO eesotsas aastani 1979, tegi Neeme Järvi aastal 1980 raske otsuse ja emigreerus perega loomingulist vabadust piiranud nõukogude režiimi eest läände. Seal töötades pidas ta oma missiooniks eesti muusika tutvustamist. Neeme Järvi taktikepi all kõlasid Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Heino Elleri, Arvo Pärdi, Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Peeter Vähi ja teiste eesti heliloojate teosed, eelkõige aga Eduard Tubina, kellega Neeme Järvit sidus tihe loominguline koostöö. Nüüdseks on Neeme Järvi end taas Eestiga sidunud. Olles suure Järvide dünastia pea, kuhu kuuluvad tema kaks poega – Paavo ja Kristjan Järvi ning tütar Maarika, kutsus ta ellu rahvusvahelised dirigentide meistrikursused Pärnus, millest on välja kasvanud Järvi Akadeemia ja Pärnu Muusikafestival. Aastal 2010 sai Neeme Järvist taas ka ERSO kunstiline juht ja peadirigent, 2020. aasta suvest jätkab ta aupeadirigendina. Viimaste aastate olulisimateks tähelepanuavaldusteks maestrole on Eesti Vabariigi (2017), Gramophone’i (2018) ja Eesti Kultuurkapitali (2020) elutööpreemiad.
Neeme Järvi on üks kõige enam plaadistanud dirigente maailmas. Viimase tosinkonna aasta jooksul on umbes 20 CDd ilmunud Estonian Record Productions’i kaubamärgi all. Festivalil Klaaspärlimäng astub maestro üles teistkordselt.

Maarika Järvi on töötanud esiflötistina kolmes Hispaania orkestris ning teinud solistina koostööd paljude nimekate kollektiividega, nagu Jaapani Filharmoonikud, WDR Sümfooniaorkester, Hispaania Raadio ja Televisiooni Orkester, Detroidi ja Göteborgi sümfooniaorkestrid jne. Mitmeid aastaid tegutses duo Martinika (partneriks fagotist Martin Kuuskmann), samuti flöödi-duo MOMA koos flötist Monika Mattieseniga. Ja mõistagi pole Maarika pääsenud koostööst oma isa, maestro Neeme Järviga, samuti vend Paavo Järvi juhitud Eesti Festivaliorkestri ning Kristjan Järvi juhitud New Yorgis tegutseva Absolute Ensemble’iga.
Maarika on toonud esiettekandele eesti heliloojate teoseid ning neid ka salvestanud: Warner/Finlandia kaubamärgi all on ilmunud CD „Musica triste“ (Tamberg, Tubin, Jürisalu, Sink), plaadifirmalt CCn’C heliplaat „Celestials“ (Vähi, Sisask) ning ERPilt „Somnium Boreale“ (Kapp, Eller, Eespere). Chandoselt on ilmunud CD „Méditations“, sellel kõlab  flöödile, vioolele ja harfile loodud kammermuusika. Ta on salvestanud muusikat nii orkestriga kui ka erinevates kammerkoosseisudes Hispaania, Rootsi ja Eesti raadiotele.
Praegu elab Maarika Järvi Šveitsis, kus ta on flöödiansambli Post Tenebras Flûtes kunstiline juht ja ühtlasi Šveitsi Flöödiühingu president.

Ingely Laiv-Järvi (1993) on õppinud Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis prof Thomas Indermühle oboeklassis, hiljem täiendanud end Christoph Hartmanni, Jaques Tysi, Philippe Tondre, Christian Schmitti, Kalev Kuljuse, Eduard Brunneri, Nick Deutschi, Gregor Witti ja Dudu Carmeli meistrikursustel.
Ingely on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel: I koht ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), II koht telekonkursil „Klassikatähed“ (2018), kammermuusikakonkursil „In corpore“ (2015) laureaat, I koht Eduard Mednis´i nimelisel konkursil (2011).
Ta on osalenud mitmete orkestrite töös või soleerinud nende ees (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Württembergische Philarmonie Reutlingen, Staatstheater Karlsruhe, Karlsruhe Kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, JSB Ansambel Stuttgartis, Absolute Ensemble, Baltic Sea Philarmonic). Hetkel töötab Ingely Rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina ning tegutseb aktiivselt kammermuusikuna.


Suur tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Toyota, Jaani kirik, Triin Käpp, Jana Raud, Juhani Jaeger, Kaupo Kiis, Kristel Leppik, Anne-Liise Kiis, vabatahtlikud

                                                Eesti Kultuurkapital