ORIENT on Eestis esimene ja seni ka ainus autentsele ida muusikale pühendatud festival. Selle algus ulatub aastasse 1992. Läbi aastakümnete on esinema kutsutud eksootilisi muusikuid ja tantsijaid Indiast, Hiinast, Tiibetist, Jaapanist, Siberist, Lähis-Idast, Kagu-Aasiast, harvematel juhtudel ka mujalt väljaspoolt Euroopat. Muusikasõpradel on olnud võimalus kuulata-vaadata selliseid  väljapaistvaid artiste nagu Pekingi Ooper, Paṇḍit Hariprasad Chaurasia, taiko-trummide ansambel Kodō, Paṇḍit Ravi Shankar, Anoushka Shankar, Jivan Gasparyan, ansambel Huun-Huur-Tu, Alim Qasimov, Burhan Öçal, Sevara Nazarkhan, Gyuto ja Gyume Tiibeti budamungad, Kitaro, Tuva Rahvuslik Kurgulaulukoor ja Orkester jne. Kuigi üldiselt on festival olnud Eesti-keskne, eelkõige Tallinna-keskne, on paljud kontserdid Oriendi egiidi all toimunud ka Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Viimastel aastate jooksul on festivali raskuspunkt üle kandumas Põlvasse. Ja nõnda toimub ka tänavu kõige enam kontserte Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 raames just nimelt Põlvas.
Kogu Põlva programmi “Taevapargi pühitsemine” festivalipass ja üksikpiletid on saadaval Piletilevist.
Orient 2024 raames Vilniuses toimuvad kontserdid sellel saidil ei kajastu.

FESTIVALI KAVA

• R 16 august kell 20.30 Põlva Maarja kirik (Piletilevi)
Arhimandriit Serafim Bit-Haribi & Kolmeteistkümne Assüüria Püha Isa Kloostri Koor (Georgia)
SEALPOOL TÄHTI
Aramea psalmid
13 Assüüria Püha Isa – nõnda nimetati munk-misjonäre, kes saabusid 6. sajandil usukuulutamise eesmärgil Mesopotaamiast Gruusiasse. Kiriklik traditsioon kõneleb 19 saabunud msjonärist ja arv 13 näib olevat pigem sümboolne. Igatahes asutasid mungad ja nende jüngrid Gruusias mitmeid kloostreid, mis said nime Assüüria Pühade Isade järgi.

Arhimandriit Serafim Bit-Haribi on rahvuselt assüürlane ja sarnaselt eelnimetatud munkadega tegutseb ka tema Gruusias, viies läbi jumalateenistusi eelkõige Dzveli Kanda külas asuvas assüüria ortodoksi kirikus. Tänaseks 45-aastane Serafim on väidetavalt üks neid väga väheseid preestreid, kes endiselt viib liturgiaid läbi aramea keeles, ajaloolises keeles, mida kõneles ja milles jutlustas Jeesus Kristus.

Serafimi sugestiivne laul ja tema koori taevalikult kaunis kõla ei jäta ükskõikseks pea kedagi. Mistõttu on kujunenud olukord, et assüüria ortodoksi palved ja psalmid on lausa plahvatuslikult väljunud kiriku- ja kloostrimüüride vahelt ning jõudnud YouTube’i, Spotifysse, heliplaatidele, kontserdisaalidesse üle maailma. Augustiõhtuses Põlvas naasevad need sakraalsed laulud taas oma õigesse asupaika – Põlva Maarja kirikusse, et pidulikult avada Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv festival ja üks tippsündmus kultuuripealinna aastal Põlvas „Taevapargi pühitsemine“.

Isa Seraphim Bit-Haribi, Psalm 50, 50-ე ფსალმუნი, mp3, 320 Kbps, 5 min 2 sek

• L 17 august kell 11 Põlva Kultuurikeskus
MAA NÄGU / EARTH’s FACE (tasuta sissepääs)
Peeter Vähi fotonäituse avamine

Teatavasti pole Peeter Vähi puhul tegemist elukutselise fotograafiga, vaid helilooja ning muusikafestivalide kunstilise juhiga. Ent järjest enam ja enam näib, et esialgsest põgusast fotohuvist on saanud midagi enamat kui lihtsalt harrastus ning kunagisest pühapäevapiltnikust on saanud mees, kellele käesolev näitus on juba kaheteistkümnes ja kelle ülesvõtted on leidnud kasutamist paljudes raamatutes, ajakirjades, plaadiümbristel, teleprogrammides…
Muusikust fotograafi lemmikteemadeks on eksootilised inimesed, eriti muusikud-lauljad-tantsijad, šamaanid ja mungad, samuti pühakojad ja kloostrid, aga ka karm loodus, iseäranis mäed, liustikud, kõrbed.
Käesoleva näituse kohta on fotode autor öelnud: “Sellesse üsnagi väiksesse väljapanekusse olen jäädvustanud šamaanid, nõiad, pühamehed, preestrid, rituaalimeistrid, kes on Aafrikas, Aasias ja Okeaanias rännates jäänud fotokaamera ette. Ükski foto pole lavastatud ega Photoshopis kokku monteeritud, samuti pole siin pilte karnevalidelt ega etno-festivalidelt, kõik on ehtne – st hetked igapäevasest elust enesest. Selline oli Maa nägu aastatel 2008–2019.”
Festivali lõppedes lõppedes on soovijail võimalik fotosid omandada.

• L 17 august kell 20.30 Põlva Kultuurikeskuse katuseterrass (Piletilevi)
Karl Nieler (laulvad helikausid, gongid, Eesti / Saksamaa)
TÄHTEDE SOSIN
Meditatiivne kontserdiõhtu

”Kogu maailm koosneb võngetest.
Helid on meie jaoks kuuldavaks saanud võnked.
Kogu maailm on üks lõpmatu muusika ja inimene on osa sellest muusikast.”

Karl Nieler on kunstnike peres sündinud muusik. Alates 2001. aastast elab ja töötab ta Münchenis, Saksamaal. Ta on lõpetanud Lyoni Muusikaülikooli ja magistrantuuri Karlsruhe Muusikaülikoolis. Karl Nieler on spetsialiseerunud ajalooliste ja modernsete fagottide ning kontrafagottide mängimisele. Ta on osalenud kontsertidel, plaadistustel ja televisiooni produktsioonidel erinevate orkestritega − näiteks Opera de Lyon, Concerto Köln, Berliner Symphoniker, Orchestre de Chambre de Geneve, Capriccio Basel, Freiburger Barockorchester, Wiener Akademie, Australian Chamber Orchestra. Ta on esinenud mitmetes tuntud kontsertsaalides, teiste seas Théâtre de Champs-Élysées, Wiener Musikverein, Salzburger Festspielhaus, Amsterdam Concertgebouw, Berliner Philharmonie, Palau de la Música Catalana ja Sydney ooperimaja.
Alates 2011. aastast tekkis Nieleril sügav huvi kõrge kvaliteediga tiibeti kõlakausside vastu. Nende helidega musitseerimine ja mediteerimine pakkus esialgu muusikule endale sügavat lõõgastust. Tasapisi lisandus üks heli teisele ning klassikalise muusika mõju all valmis kahe aasta jooksul helikonstellatsioon “ÜrgHeliRuum”, millel improviseerimine on isikupärane ainult Karl Nielerile. Sellele järgnes aktiivne kontserttegevus 36 kõlakausi, kaheksa tingsha-taldriku, kuue tiibeti kloostrikellukese ja kolme Wuhani Feng gongiga. Nieleri meditatiivsetest püüdlusest annab hea poldi CD “The Sound of a Flower”.
Kuula Karl Nieleri varasemat live-salvestist

• P 18 august kell 20 Põlva Kultuurikeskus (Piletilevi)
Inuiti ansambel Paunnakuluit, Tamara Takpannie ja Kathy Kettler (Põhja-Kanada Arktika)
ILUSAD NAISED / ARNAKULUIT

Tamara Takpannie on õppinud traditsioonilist kurgulaulu maailmakuulsa kurgulaulja Charlotte Qamaniqi`i juures. Kanadast, Nunavutist Iqaluitist pärit laulja kasutab kurgulaulu igapäevaelus kui meediumit inuitide kultuuri hoidmiseks, taaselustamiseks ja edasi kandmiseks.
Kathy Kettler on inuk, kes esitab kaasaegset ja traditsioonilist inuitide kurgulaulu. Kathy, kelle juured on Kangiqsualujjuaqis, Nunavikis, Quebecis, on elanud Lõuna-Kanadas, säilitades samal ajal tugeva sideme oma kultuuriga inuitidest sõprade, vanemate ja pere kaudu. Kathy õppis kurgulaulu oma õe Karini käest ning on aastaid esinenud nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil.

Kontserdi pealkiri „Arnakuluit“ tähendab tõlkes „Ilusad naised“, mis selgitab hästi ka esinemise sisu. Nimelt harrastavad arktiliste rahvaste kurgulaulu üksnes naised ja seda põhjusega: tavapäraselt oli meeste ülesandeks küttimine ja kalastamine, tegevused, mis viisid neid päevadeks igluküladest eemale. Nagu inimasustus, nõnda ka fauna on karmides polaaroludes kasin ja üksteisest kaugel paiknev. Et kogukonda pika pimeda talve jooksul värske toiduga varustada, pidid kütid kelkude, koerte ja laagrivarustusega tihtipeale jääd mööda hülgeid või jääkarusid jälitades nädalateks pered kaugele omapäi jätma. Samal ajal oli naiste töö hoida lapsed ja endid söönutena lühikese suve jooksul kogutud varudest ning iglukoldes tule alati hõõgvel pidada. Aja sisustamiseks hakkas kodu hoidev naissugu üksteise juures külas käies kolde juures laulma. Külmas arktilises kliimas on laulmisel aga omad ohud, pärani suuga õhu ahmimine võib lõppeda haige kurgu või kopsupõletikuga. Nõnda kujunes välja loodushäälte võistu imiteerimise kunst kinnise suuga, mis samas seab hääleaparaadile kõrgendatud nõudmised. Ühtlasi suutsid tõelised virtuoosid sel moel ka esivanemate hingedega ühendusse astuda ning neilt vajadusel abi paluda.
Kontserdil kuuleb traditsioonilisi inuitide kurgulaulu, milles on arktilist õhustikku ja kauge kultuuriruumi kaja. Kõrvuti kurgulaulu demonstreerimisega tutvustatakse selle ajaloolist tausta ja tähendust. Lisaks laulmisele kasutab Kathy esinemise ajal traditsioonilist inuitide trummi. Koos on Tamara ja Kathy laulnud 2017. aastast alates.

• L 24 august kell 20.30 Põlva Intsikurmu metsapark (Piletilevi)
Pöörlevad dervišid Konyast (Türgi)
KÄED UNIVERSUMILE
Sufi müstika ning dervišite pöörlev mediatiivne tants

Sufismi ehk araabiakeeli tasawwuf’i all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui jumala kingitus või täpsemalt jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas 8.sajandil, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud igal pool maailmas.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (مولانا جلال الدين محمد رومي, türgi keeles Celâladin Mehmet Rumi, 1207–1273 AD, luuletaja ja sufi õpetlane) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.
Aastal 1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervisheid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr – pöörlemine sümboliseerib Allahile mõtlemist.
Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, kelle mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. Istanbulis on Mevlevi klooster, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid.
Sufi pöörlemine, mis kujutab endast mõtlust keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervishid (sufi askeetliku religioosse tarika või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad ”täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.

• N 22 august kell 20.30 Kadrioru pargi Jaapani aed (sissepääas vaba)
Taiko-ansambel Ziqqurat, Shunichiro Kamiyaja ja Buddha-mungad (Jaapan)
TAEVATREPP / ZIQQURAT

Ziqqurat: Shunichiro Kamiya (taiko-trummid & muud löökpillid, bambusflööt), Oriha Kato (tants)
Reiko Aoki (koto-tsitter, kokyu-“viiul”), Yuki Yamanaka (taiko-trummid, bambusflööt), Yusuke Kimura (taiko-trummid), Takateru Aoki (taiko-trummid), Ryota Kobayashi (taiko-trummid & muud löökpillid)
Setsujo Saito (Buddha-munk, shomyo-laul)

Shunichiro Kamiya alustas taikotrummide mängimist 10-aastaselt grupis Takatana Taiko Hozon Kai. Oma varases teismeeas sai temast Wadaiko Unit Koh jünger ning seejärel  professionaalse taikoansambli DRUM TAO ning hiljem maailmakuulsa taikoansambli KODO liige.
Praegu elab Shunichiro Tokai piirkonnas Jaapanis. Ta osaleb aktiivselt erinevates kontsertprojektides andes kontserte üle maailma – USAs, Kanadas, Brasiilias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hongkongis, Myanmaris, Austraalias jm. Lisaks esinemistele viib ta regulaarselt läbi meistriklasse taikotrummide propageerimiseks koolides jt õppeasutustes.
Ziqqurat (või ziggurat) on tohutu torn, millest räägitakse 1. Moosese raamatus. Moosese raamatu järgi jagasid kunagi kõik maa inimesed ühte keelt ja ühte kultuuri. Samuti jagasid nad eesmärki, mitte elada üksi ja olla lahus. Sel eesmärgil otsustasid nad ehitada suure linna, mille üle kõrgub tohutu torn – ziqqurat. Et inimkond ei saavutaks ülimat võimu, ajas Jumal inimeste keeled segamini, hajutades nad laiali üle terve maailma.
Läbi taiko-trummide uskumatult võimsate helide ja tantsu jutustatakse Põlva metsapargis lugu usust ja solidaarsusest – üksteise mõistmisest, hoolimisest ja kokku hoidmisest.

• P 25 august kell 20.30 Põlva Intsikurmu metsapark  (Piletilevi)
Taiko-ansambel Ziqquat, Shunichiro Kamiya ja Buddha-mungad (Jaapan)
TAEVATREPP / ZIQQURAT

Spetsiaalselt Põlva kontserdiks kokku kutsutud grupi poolt kantakse ette katkend võimsast lavastusest “ZIQQURAT”.

* Enne etendust pühitseb grupiga kaasas olev Buddha-munk nii esitusala kui ka kõik seal viibivad esinejad ning kuulajad-vaatajad.

Toimunud sündmus:

• R 21 juuni 2024 kell 19.00 Jämaja kirik, Torgu kuningriik, Saaremaa (välja müüdud!)
AMANKOR / THE EXILE
Ansambel TARTIT (Timbuktu, Mali)
Tuareegi naiste traditsioonilised laulud ja tantsud

Eelmised festivalid: Orient presents 2023, Orient presents 2022, Orient presents 2021, Orient presents 2020, Orient presents 2019, Orient presents 2018, Orient 2017, Orient 2015, Orient 2013, Orient 2011, Orient presents in 2010, Orient 2009, Orient presents in 2008, Orient 2007, Orient presents in 2006, Orient 2005. Tutvu ka ärajäänud sündmusega Orient in Palmyra (Voices from the Stars Above the Desert) ning projektiga The Path to the Heart of Asia (CD, mis salvestati aastal 1992 koos Oriendil esinenud artistidega)